Kordamine

Lühikokkuvõte

Looduses ei leidu kunagi täiesti puhast vett. Nii looduslikus kui ka kraani­vees on mitme­suguseid lahustunud soolasid. Lahustunud kaltsium- ja magneesium­soolad põhjustavad vee karedust. Kareda vee kuumutamisel ja keetmisel tekib keedu­nõu põhja ja seintele valge kaltsium- või magneesium­karbonaadist sade ehk katlakivi. Kütte­kehale settinud katla­kivi suurendab seadme energia­kulu ja võib selle kasutus­kõlbmatuks muuta. Eristatakse mööduvat ja püsivat karedust.

Kareda vee kuumutamisel sadeneb kütteseadme pinnale katlakivi, mis põhjustab mitmeid probleeme, näiteks ummistuvad küttetorud

Mööduvat karedust põhjustavad kaltsium- ja magneesium­vesinik­karbonaadid ning vett keetes on võimalik nende soolade sisaldust vähendada ehk vett pehmendada. 

Püsivat karedust põhjustavad magneesiumi ja kaltsiumi teised soolad ning sellisel juhul kasutatakse vee pehmendamiseks keemilisi meetodeid (näiteks iooni­vahetust) või lisatakse erilisi vee pehmendajaid.

Inimtegevuse käigus satub loodusesse palju anorgaanilisi aineid, mis võivad keskkonda saastada. Saastunud keskkond ohustab elus­olendite, sh inimese tervist ja võib hävitada organismid sootuks. Tööstusest ja vulkaanidest satuvad õhku happe­sademeid tekitavad ühendid (nt SO2 ja NO2)

Mikroskoopilised peened osakesed õhus suurendavad ohtu haigestuda südame- ja hingamis­teede haigustesse. 

Tööstustest satuvad loodusesse ka kahjulikud rask­metallid (Pb, Ni, Cd, Hg, Cr). Põllu­majanduses kasutatavad väetised satuvad paratamatult ka veekogudesse, kus üleliigsed toitained panevad veetaimed vohama, st veekogu eutrofeerub. Selle tulemusel võib veekogu kinni kasvada.

Olulisemad keskkonnasaate liigid

Paljusid looduses leiduvaid ühendeid on inimene õppinud oma hüvanguks kasutama. Looduslikku ehitus­materjali, näiteks graniiti ja paekivi, tuleb enne veidi töödelda, et seda saaks ehituses kasutada. Tehislik ehitus­materjal segatakse kokku enamasti looduslikest lähte­ainetest ja seda tuleb enne rakendamist põhjalikumalt töödelda. Moodsate ehitiste rajamisel kasutatakse palju tehislikke ehitus­materjale, näiteks betooni, klaasi ja metalle.

Looduslikud ja tehislikud ehitusmaterjalid

Mõisted

  • Vee karedus näitab lahustunud kaltsium- ja magneesium­soolade sisaldust vees. 
  • Katlakivi on peamiselt karbonaatidest (CaCO3, MgCO3) koosnev valge sade, mis tekib kareda vee kuumutamisel. 
  • Vee pehmendamine on vee karedust põhjustavate kaltsium- ja magneesium­soolade sisalduse vähendamine vees. 
  • Keskkonna saastumine on kahjulike ainete sattumine ümbritsevasse keskkonda inimtegevuse tagajärjel. 
  • Happesademed on tavalise vihmavee pH-st oluliselt madalama pH-ga (pH<5) sademed. 
  • Raskmetallid on keskkonnale ohtlikud metallid, mille tihedus on üle 5000 kg/m3
  • Eutrofeerumine on veekogu rikastumine toit­ainetega, eel­kõige fosfori- ja lämmastiku­ühenditega, mille tulemusena hakkavad vohama vetikad ja veetaimed. 
  • Mineraal on kivimite koostises olev looduslikku päritolu kindla keemilise koostise ja kristall­struktuuriga ühend või lihtaine. 
  • Paekivi on peamiselt karbonaatidest koosnev hallikas settekivim. 
  • Tsement on sideaine, mis saadakse lubjakivi ja savi kuumutamisel kõrgel temperatuuril. 
  • Tsementmört on sideaine, mis saadakse tsemendile liiva ja vee lisamisel.
  • Lubimört on sideaine, mis saadakse lubjakivi kuumutamisel tekkinud kaltsium­oksiidi segamisel liiva ja veega. 
  • Betoon on tugev materjal, mis saadakse tsement­mördile (tsement, liiv, vesi) kruusa või killustiku lisamisel. 
  • Klaas on ebakorrapärase aatomite paigutusega tahke harilikult läbipaistev materjal, mis põhineb ränidioksiidil.

Kordamisküsimused

  1. Mis põhjustab vee karedust?
  2. Seleta, kuidas muutub vesi karedaks.
  3. Mille poolest erinevad mööduv ja püsiv karedus?
  4. Kuidas moodustub katlakivi? Milliseid probleeme toob katlakivi kaasa koduses majapidamises?
  5. Uuri, kuidas kõrvaldatakse keedunõudest katlakivi.
  6. Seleta ioonivaheti tööpõhimõtet.
  7. Mis põhjustab keskkonna saastumist? Too näiteid. 
  8. Millised ained põhjustavad happesademeid? Kuidas need keskkonda satuvad?
  9. Kuidas püütakse piirata happesademeid põhjustavate ühendite sattumist keskkonda?
  10. Millist kahju toovad endaga kaasa peened osakesed õhus?
  11. Milliseid metalle nimetatakse raskmetallideks? Too vähemalt 4 näidet raskmetallide kohta.
  12. Miks on raskmetallide sattumine keskkonda ohtlik?
  13. Seleta, mida tähendab veekogude eutrofeerumine.
  14. Millised ained põhjustavad peamiselt eutrofeerumist?
  15. Kirjelda reovee puhastamise protsessi. Vajaduse korral uuri protsessi täpsemalt Tallinna Vee kodulehelt.
  16. Millised saasteprobleemid esinevad Eestis?
  17. Nimeta looduslikke ja tehislikke ehitusmaterjale.
  18. Too näiteid, kus kasutatakse ehitusmaterjalina graniiti.
  19. Mis on paas?
  20. Miks on Põhja- ja Lääne-Eestis paekiviehitised laialt levinud? 
  21. Kuidas tsementi valmistatakse? Kus seda kasutatakse?
  22. Miks on betoon väga hea ehitusmaterjal?
  23. Milleks kasutatakse telliseid?
  24. Seleta, miks on klaas hea ehitusmaterjal. Mis on selle puudused?
  25. Milleks kasutatakse klaasvilla ja -vahtu?