Imeravimi otsingul
Keskajal tegutsenud alkeemikute üks eesmärk oli leida universaalne lahusti, mis oleks pidanud muu hulgas toimima ka imeravimina. Seda mõtet ei võetud siiski kuigi soojalt vastu, sest kui universaalne lahusti pidi lahustama kõike, siis ei osatud vastata, millises anumas seda hoida tuleks. Universaalset lahustit pole ka tänapäeval olemas, küll aga kasutatakse praegu keemias paljusid erinevate omadustega lahusteid.

Lahused
Lahus on ühtlane segu, mis koosneb lahustist ja selles ühtlaselt jaotunud ühest või mitmest lahustunud ainest.
Lahus on ühtlane ehk homogeenne ainete segu, mille komponendid iseeneslikult ei eraldu. Lahused võivad püsida muutumatuna väga pikka aega.
Lahusti on lahuse komponent, mis moodustab lahusest suurema osa. Lahustis võivad lahustuda nii tahked, vedelad kui ka gaasilised ained. Lahustunud aine on lahustis jaotunud üliväikesteks osakesteks (aatomiteks, molekulideks või ioonideks).
Levinuim lahusti on vesi ning tuntuimad lahuses on vesilahused.
Lisalugemine. Lahuseid leidub kõikjal
Täiesti puhast vett looduses ei leidu, sest selles on alati lahustunud mingeid aineid. Isegi suhteliselt puhtas vihmavees on lahustunud mitmeid gaase.
Harilikult mõeldakse lahuste all vedelikke, aga teatakse ka tahkeid lahuseid. Tahkete lahuste hulka kuuluvad paljud sulamid (nt teras, messing, duralumiinium).
Õhk on gaaside segu, mida võib nimetada gaasiliseks lahuseks, kuid tavaliselt seda nii siiski ei kutsuta.
Difusioon
Lahustumisel kanduvad lahustuva aine osakesed soojusliikumise tõttu kõrgema kontsentratsiooniga piirkonnast madalama kontsentratsiooniga piirkonda, kuni moodustub ühtlane lahus. Aine juhuslikku levikut teises aines või ainete segus nimetatakse difusiooniks (ld diffusio – laialivoolamine, levimine). Difusiooni kiirendavad segamine ja temperatuuri tõstmine.

Polaarne vee molekul
Tuntumad lahused on vesilahused, milles on lahustiks vesi (H2O). Vee molekulis esinevad hapniku ja vesiniku aatomite vahel kovalentsed sidemed ning aatomid jagavad ühiseid elektronpaare. Hapniku aatom tõmbab aga ühiseid elektronpaare rohkem enda poole, mistõttu on kummalgi vesiniku aatomil positiivne osalaeng (δ+) ning hapniku aatomil kahekordne negatiivne osalaeng (2δ–). Kuigi vee molekul on tervikuna neutraalne osake, siis on sellel erineva osalaenguga piirkonnad. Sellist molekuli nimetatakse polaarseks molekuliks ning vett polaarseks aineks.

Vesilahustes onvesi. Vee molekul on, kuna sel on osalaenguga piirkonnad. Vee molekulis on hapniku aatomilosalaeng ning vesiniku aatomitelosalaeng. Vee molekul tervikuna on.
Vesilahuse moodustumine
Vesilahuse moodustumiseks peavad lahustuva aine osakesed seostuma vee molekulidega ehk hüdraatuma.
Hüdraatumine on lahustunud aine osakeste seostumine vee polaarsete molekulidega.
Vaatleme näiteks keedusoola ehk naatriumkloriidi lahustumist vees. NaCl-i kristall koosneb Na+- ja Cl–-ioonidest, mida hoiavad koos nendevahelised tõmbejõud. Keedusoola lahustumisel pöörduvad vee molekulid soola katioonide (Na+) poole oma negatiivse poolusega ja soola anioonide (Cl–) poole oma positiivse poolusega. Vee molekulide mõjul eralduvad ioonid soola kristallivõrest ja lähevad lahusesse, kus neid ümbritsevad vee molekulid. Tekivad hüdraatunud ioonid.

Ma tean, et...
- Lahus on ühtlane segu, mis koosneb lahustist ja selles ühtlaselt jaotunud ühest või mitmest lahustunud ainest.
- Difusioon on aine juhuslik levik teises aines või ainete segus.
- Hüdraatumine on lahustunud aine osakeste seostumine vee polaarsete molekulidega.
Küsimused
- Too näiteid erinevate lahuste kohta.
- Kas aine difusioon kulgeb kiiremini gaasis või vedelikus? Miks?
- Millised igapäevaelus esinevad nähtused põhinevad difusioonil?
- Kirjelda ioonilise aine lahustumisprotsessi vees.