- Miks on oluline teada ainete täpseid koguseid?
- Miks väljendatakse aatomite massi aatommassiühikutes, mitte grammides?
- Mille poolest sarnanevad suhteline molekulmass ja molaarmass?
Vähem on parem!?
Keemikutele on väga tähtis teada, kui palju tekib saadusi või kulub lähteaineid, et neid ei kulutataks asjata. See on eriti oluline näiteks siis, kui lähteaineid on väga vähe, lähteained või saadused on väga hinnalised või igasugune jääk teeks suurt kahju loodusele. Näiteks kasutatakse maagist kulla saamiseks tsinki ja naatriumtsüaniidi. Kuld on väga kallis saadus, ent teisest küljest on tsingi tootmisprotsess, liigne tsink ja naatriumtsüaniid mürgised ja keskkonnale kahjulikud. Reaktsioonivõrrandi järgi saab teada, mitu osakest reaktsioonis osaleb ja tekib, ent päriselus ei saa üksikuid osakesi loendada ning seetõttu on oluline teada aine hulga ja massi omavahelist seost.

Suhteline aatommass
Aatomid on nii väikesed osakesed, et nähtava koguse moodustamiseks vajame neid tohutus koguses. Isegi kõige pisem silmaga nähtav tolmukübe sisaldab enam kui 1017 aatomit. Nii on ka üheainsa aatomi mass grammides nõnda väike, et grammi pole mõõtühikuna otstarbekas kasutada.
Aatomite massi väljendamiseks kasutavad keemikud suhtelist aatommassi (Ar), mille ühik on aatommassiühik (amü). Üks aatommassiühik vastab täpselt 1/12 süsinik-12 aatomi massile, mis on võrdne 1,66 · 10–24 grammiga.
Suhteline aatommass (Ar) on aatomi mass aatommassiühikutes (amü).
1 amü = 1/12 süsinik-12 aatomi mass = 1,66 · 10–24 g
Suhtelised aatommassid on esitatud perioodilisustabelis iga keemilise elemendi lahtris. Nii saame leida näiteks, et raua suhteline aatommass on ligikaudu 56 (Ar(Fe) = 56), lämmastikul ligikaudu 14 (Ar(N) = 14) ning joodil ligikaudu 127 (Ar(I) = 127).
![]() | ![]() | ![]() |
Suhteline molekulmass
Molekul on aineosake, mis koosneb kahest või enamast omavahel seotud aatomist. Sellegipoolest on ka molekul hoomamatult väike ning selle massi väljendatakse suhtelise molekulmassiga (Mr).

Suhteline molekulmass (Mr) on molekuli mass aatommassiühikutes (amü).
Molekuli valemit teades saab molekulmassi lihtsalt leida: tuleb vaid liita molekulis sisalduvate aatomite aatommassid (Ar). Näiteks vee (H2O) molekul koosneb kahest vesiniku aatomist ja ühest hapniku aatomist, vee molekulmassi leidmiseks tuleb nende aatomite aatommassid kokku liita.
Mr(H2O) = 2 · Ar(H) + Ar(O) = 2 · 1 + 16 = 18
![]() | ![]() |
Lisaselgitus
Ar ja Mr on suhtelised suurused, sest aatomi massi võrreldakse 1/12 osaga süsinik-12 aatomi massist. Seetõttu ei märgita arvväärtuste järele ka ühikut (amü), kui seda pole just tarvis rõhutada. Kusjuures nende suuruste suhtelisust ehk relatiivsust tähistab ka tähiste (Ar ja Mr) juures olev indeks r.
Molaarmass
Ainete uurimiseks ja katsete tegemiseks kasutatakse oluliselt suuremaid koguseid kui üksikud aineosakesed. Üksikute aatomite ja molekulide massi väljendamiseks sobib hästi väga väike ühik – aatommassiühik (amü) –, ent näiteks ühe mooli osakeste massi mõõtmiseks on see liiga väike.
Aine hulga 1 mool massi grammides nimetatakse molaarmassiks. Molaarmassi tähis on M ning ühik g/mol.

Molaarmass on ühe mooli osakeste mass grammides.
Aine molaarmassi saab leida samamoodi kui suhtelist aatom- või molekulmassi, s.o perioodilisustabeli põhjal vastavalt aine valemile.
Näiteks
M(Au) = 197 g/mol
M(O3) = 3 · 16 = 48 g/mol
M(CO2) = 12 + 2 · 16 = 44 g/mol
M(C6H12O6) = 6 · 12 + 12 · 1 + 6 · 16 = 180 g/mol
M(NaCl) = 23 + 35,5 = 58,5 g/mol
Lisalugemine. Molaarmass on arvuliselt võrdne suhtelise molekulmassiga
Vesiniku aatomi suhteline aatommass (Ar) on 1, seega ühe mooli ehk 6,02 · 1023 vesiniku aatomite mass aatommassiühikutes on
1 · 6,02 · 1023 = 6,02 · 1023 (amü).

Suuremate ainehulkade korral kasutatakse massi väljendamiseks ühikuna gramme, kilogramme jt. Teades, et 1 amü on võrdne 1,66 · 10–24 grammiga, saab hõlpsasti leida 1 mooli osakeste massi grammides.
Näiteks 1 mooli vesiniku aatomite mass grammides on
1,66 · 10–24 g · 6,02 · 1023 = 1 g.
Kui võrrelda aatomite ja molekulide molaarmasse nende suhteliste aatommasside ja suhteliste molekulmassidega, siis on näha, et need väärtused on arvuliselt võrdsed (vt tabelit). Sama tulemuse saaksime ka kõikide teiste ainete korral.

Täpselt 6,02 · 1023 osakest 1 moolis ei ole juhuslik kokkusattumus. See on määratud nii, et osakese mass aatommassiühikutes oleks võrdne vastava aine osakeste massiga grammides (molaarmassiga).
Aine hulga ja massi seose valem
Igal osakesel on kindel mass, seega on kindel mass ka ühel moolil aineosakestel. Kui oskame leida aine molaarmassi ja teame aine hulka moolides, saame hõlpsasti leida aine massi (m). Selleks korrutame aine hulga moolides (n) selle aine molaarmassiga (M).

Näiteks keedusoola naatriumkloriidi molaarmass on M(NaCl) = 23 + 35,5 = 58,5 g/mol. Kahe mooli (n = 2 mol) naatriumkloriidi massi leidmiseks kasutatakse aine hulga ja massi seost.
Kui vaja, saab pärast valemi teisendamist leida aine hulga moolides või tundmatu aine molaarmassi.
,
Ma tean, et ...
- Suhteline aatommass (Ar) on aatomi mass aatommassiühikutes (amü).
- Suhteline molekulmass (Mr) on molekuli mass aatommassiühikutes (amü).
- Aatommassiühik (amü) on võrdne 1/12 osaga süsinik-12 aatomi massist (1,66 · 10–24 g).
- Molaarmass on ühe mooli osakeste mass grammides (tähis on M ja ühik g/mol).
- Aine hulga (n) ja massi (m) vahel on järgmine seos: m = n · M.
Küsimused
- Kuidas aitab aine hulga arvutamine loodust säästa?
- Miks väljendatakse aatomi massi aatommassiühikutes, mitte grammides?
- Kust leiab informatsiooni aatomite suhteliste aatommasside kohta?
- Mida iseloomustab aine molaarmass?
- Seleta, kuidas on omavahel seotud aine hulk moolides ja aine mass.