Aine hulga ja massi seos

  • Miks on oluline teada ainete täpseid koguseid?
  • Miks väljendatakse aatomite massi aatommassiühikutes, mitte grammides?
  • Mille poolest sarnanevad suhteline molekulmass ja molaarmass?

Vähem on parem!?

Keemikutele on väga tähtis teada, kui palju tekib saadusi või kulub lähte­aineid, et neid ei kulutataks asjata. See on eriti oluline näiteks siis, kui lähte­aineid on väga vähe, lähte­ained või saadused on väga hinnalised või igasugune jääk teeks suurt kahju loodusele. Näiteks kasutatakse maagist kulla saamiseks tsinki ja naatrium­tsüaniidi. Kuld on väga kallis saadus, ent teisest küljest on tsingi tootmis­protsess, liigne tsink ja naatrium­tsüaniid mürgised ja keskkonnale kahjulikud. Reaktsioonivõrrandi järgi saab teada, mitu osakest reaktsioonis osaleb ja tekib, ent päriselus ei saa üksikuid osakesi loendada ning seetõttu on oluline teada aine hulga ja massi omavahelist seost. 

Kullamaak. Kuna tsüaniidid on keskkonnale väga ohtlikud, on kulla saamine maagist nende abil paljudes riikides ja piirkondades keelatud

Suhteline aatommass

Aatomid on nii väikesed osakesed, et nähtava koguse moodusta­miseks vajame neid tohutus koguses. Isegi kõige pisem silmaga nähtav tolmu­kübe sisaldab enam kui 1017 aatomit. Nii on ka ühe­ainsa aatomi mass grammides nõnda väike, et grammi pole mõõt­ühikuna ots­tarbekas kasutada.

Aatomite massi väljendamiseks kasutavad keemikud suhtelist aatom­massi (Ar), mille ühik on aatom­massi­ühik (amü). Üks aatom­massi­ühik vastab täpselt 1/12 süsinik-12 aatomi massile, mis on võrdne 1,66 · 10–24 grammiga

Suhteline aatommass (Ar) on aatomi mass aatommassiühikutes (amü).

1 amü = 1/12 süsinik-12 aatomi mass = 1,66 · 1024 g

Suhtelised aatom­massid on esitatud perioodilisus­tabelis iga keemilise elemendi lahtris. Nii saame leida näiteks, et raua suhteline aatom­mass on ligi­kaudu 56 (Ar(Fe) = 56), lämmastikul ligi­kaudu 14 (Ar(N) = 14) ning joodil ligi­kaudu 127 (Ar(I) = 127).

Ar(O) = 

Ar(Na) = 

Ar(Cr) = 

Ar(Ag) = 

Suhteline molekulmass

Molekul on aineosake, mis koosneb kahest või enamast oma­vahel seotud aatomist. Sellegi­poolest on ka molekul hoomamatult väike ning selle massi väljendatakse suhtelise molekul­massiga (Mr).

Vee molekul koosneb kahest vesiniku (valge pallike) ja ühest hapniku aatomist (punane pallike)

Suhteline molekulmass (Mr) on molekuli mass aatommassiühikutes (amü).

Molekuli valemit teades saab molekul­massi lihtsalt leida: tuleb vaid liita molekulis sisalduvate aatomite aatom­massid (Ar). Näiteks vee (H2O) molekul koosneb kahest vesiniku aatomist ja ühest hapniku aatomist, vee molekul­massi leidmiseks tuleb nende aatomite aatom­massid kokku liita.

Mr(H2O) = 2 · Ar(H) + Ar(O) = 2 · 1 + 16 = 18

Lisaselgitus

Ar ja Mr on suhtelised suurused, sest aatomi massi võrreldakse 1/12 osaga süsinik-12 aatomi massist. Seetõttu ei märgita arv­väärtuste järele ka ühikut (amü), kui seda pole just tarvis rõhutada. Kus­juures nende suuruste suhtelisust ehk relatiivsust tähistab ka tähiste (Ar ja Mr) juures olev indeks r.

  • Suhtelist molekulmassi saab perioodilisustabelist järele vaadata.
  • Suhtelist aatommassi saab perioodilisustabelist järele vaadata.
  • Suhelise molekulmassi ühik on molekulmassiühik.
  • Suhtelise aatommassi ühik on molekulmassiühik.
  • Suhtelise molekulmassi ühik on aatommassiühik.

Mr(O2) = 2 ⋅ Ar(O) = 2 ⋅  = 

Mr(P4) = 4 ⋅ Ar(P) = 4 ⋅  = 

Mr(CO2) = Ar(C) + 2 ⋅ Ar(O) =  + 2 ⋅  = 

Mr(H2S) = 2 ⋅ Ar(H) + Ar(S) = 2 ⋅  +  = 

Molaarmass

Ainete uurimiseks ja katsete tegemiseks kasutatakse oluliselt suuremaid koguseid kui üksikud aine­osakesed. Üksikute aatomite ja molekulide massi väljendamiseks sobib hästi väga väike ühik – aatom­massi­ühik (amü) –, ent näiteks ühe mooli osakeste massi mõõtmiseks on see liiga väike.

Aine hulga 1 mool massi grammides nimetatakse molaar­massiks. Molaar­massi tähis on M ning ühik g/mol.

1 mool aineid: suhkur (342 g), plii (207 g), kaalium­dikromaat (294 g), elavhõbe (201 g), vesi (18 g), vask (64 g), keedusool (58 g) ja väävel (32 g)

Molaarmass on ühe mooli osakeste mass grammides.

Aine molaarmassi saab leida samamoodi kui suhtelist aatom- või molekul­massi, s.o perioodilisus­tabeli põhjal vastavalt aine valemile.

Näiteks

M(Au) = 197 g/mol

M(O3) = 3 · 16 = 48 g/mol

M(CO2) = 12 + 2 · 16 = 44 g/mol

M(C6H12O6) = 6 · 12 + 12 · 1 + 6 · 16 = 180 g/mol

M(NaCl) = 23 + 35,5 = 58,5 g/mol

  • Ühe mooli osakeste massi väljendamiseks kasutatakse aatommassiühikut.
  • Aine hulga üks mool massi grammides nimetatakse molaarmassiks.
  • Aineosakeste suhtelised aatom- ja molekulmassid on arvuliselt võrdsed nende molaarmassidega.
  • Molekuli molaarmassi leidmiseks tuleb molekuli koostisesse kuuluvate aatomite suhtelised molekulmassid kokku liita.

M(Fe) =  g/mol

M(N2) = 2 ⋅  =  g/mol

M(SO2) =  + 2 ⋅  = g/mol

M(H2CO3) = 2 ⋅  +  + 3 ⋅  =  g/mol

Lisalugemine. Molaarmass on arvuliselt võrdne suhtelise molekulmassiga

Vesiniku aatomi suhteline aatom­mass (Ar) on 1, seega ühe mooli ehk 6,02 · 1023 vesiniku aatomite mass aatom­massi­ühikutes on

1 · 6,02 · 1023 = 6,02 · 1023 (amü).

Ühe vesiniku aatomi mass on 1 amü ehk 1,66·10–24 g

Suuremate aine­hulkade korral kasutatakse massi väljendamiseks ühikuna gramme, kilogramme jt. Teades, et 1 amü on võrdne 1,66 · 10–24 grammiga, saab hõlpsasti leida 1 mooli osakeste massi grammides.

Näiteks 1 mooli vesiniku aatomite mass grammides on

1,66 · 10–24 g · 6,02 · 1023 = 1 g.

Kui võrrelda aatomite ja molekulide molaar­masse nende suhteliste aatom­masside ja suhteliste molekul­massidega, siis on näha, et need väärtused on arvuliselt võrdsed (vt tabelit). Sama tulemuse saaksime ka kõikide teiste ainete korral.

Täpselt 6,02 · 1023 osakest 1 moolis ei ole juhuslik kokku­sattumus. See on määratud nii, et osakese mass aatom­massi­ühikutes oleks võrdne vastava aine osakeste massiga grammides (molaarmassiga).

Aine hulga ja massi seose valem

Igal osakesel on kindel mass, seega on kindel mass ka ühel moolil aine­osakestel. Kui oskame leida aine molaarmassi ja teame aine hulka moolides, saame hõlpsasti leida aine massi (m). Selleks korrutame aine hulga moolides (n) selle aine molaar­massiga (M).

Näiteks keedusoola naatriumkloriidi molaarmass on M(NaCl) = 23 + 35,5 = 58,5 g/mol. Kahe mooli (n = 2 mol) naatrium­kloriidi massi leidmiseks kasutatakse aine hulga ja massi seost.

m(NaCl)=n·M(NaCl) =2 mol·58,5 g/mol=117 g

Kui vaja, saab pärast valemi teisendamist leida aine hulga moolides või tundmatu aine molaarmassi.

n=mM,     M=mn

Aine massi (m) leidmiseks tuleb ...

  • aine molaarmass (M) jagada aine hulgaga moolides (n).
  • aine hulk moolides (n) jagada aine molaarmassiga (M).
  • aine hulk moolides (n) korrutada aine molaarmassiga (M).
  • aine mass (m) jagada aine molaarmassiga (M).

Kui suur on 3 mooli vesiniku (H2) mass grammides?

n = mol

M(H2) = 2 ⋅  =  g/mol

m = nM mol ⋅  g/mol =  g

Näidisülesanded

Näidisülesanne 1

Tööstuses ja veepuhastus­jaamades vähendatakse vee püsivat karedust kaltsium­oksiidiga (CaO). Mitu grammi tuleb kaltsium­oksiidi ühe tonni vee pehmendamiseks võtta, kui seda kulub 3 mooli?

Antud:

n = 3 mol

Leida: 

m

Lahendus. Leiame CaO molaar­massi perioodilisus­tabeli põhjal.

M(CaO) = 40 + 16 = 56 g/mol

CaO on valge tahke aine, mida nimetatakse kustutamata lubjaks ja mida saadakse lubjakivi (CaCO3) kuumutamise tulemusel. Kaltsium­oksiidi kasutatakse näiteks ehitus­materjalide, tselluloosi ja klaasi tootmisel

Leiame CaO massi aine hulga ja massi seose põhjal.

m=n·M

m=3 mol·56 g/mol=168 g

Vastus. Ühe tonni kareda vee pehmendamiseks tuleb võtta 168 g kaltsiumoksiidi.

Näidisülesanne 2

Poes müüakse küpsetuspulbrit, mis sisaldab 45 g naatrium­vesinik­karbonaati (NaHCO3). Mitu mooli NaHCO3 küpsetus­pulber sisaldab?

Antud:

m = 45 g

Leida:

n

Lahendus. Leiame NaHCO3 molaar­massi perioodilisus­tabeli põhjal.

M(NaHCO3) = 23 + 1 + 12 + 3 · 16 = 84 g/mol

Söögisooda paneb pagaritooted kerkima, st annab neile kohevuse. NaHCO3 on nõrgalt aluseline ning reageerib hapetega, selle tulemusel eraldub süsihappegaas

Avaldame aine hulga ja massi seosest aine hulga.

m=n·Mn=mM

n=45 g84 g/mol0,54 mol

Vastus. Poes müüdav küpsetus­pulber sisaldab ligikaudu 0,54 mol NaHCO3.

Näidisülesanne 3

Õpetaja näitas 182 grammist hõbedase läikega metalli­tükki. Leia selle metalli molaar­mass, kui on teada, et selles massis on 3,5 mooli metalli aatomeid. Mis metalliga võiks tegemist olla?

Antud:

m = 182 g

n = 3,5 mol

Leida: 

M

Lahendus. Tundmatu metalli molaar­massi leidmiseks avaldame aine hulga ja massi seosest aine molaar­massi.

m=n·MM=mn

M=182 g3,5 mol=52 g/mol

Tundmatu metall on keskmise aktiivsusega. Õhu käes kattub selle pind kaitsva oksiidi­kihiga, mis muudab metalli väga vastu­pidavaks. Kirjeldatud metall on dekoratiivse välimusega ja sellega kaetakse näiteks autode ilu­kilpe ja mootor­rataste detaile

Perioodilisustabelist leiame, et molaarmass 52 g/mol viitab kroomile.

Vastus. Tundmatu metalli­tüki molaar­mass on 52 g/mol. Tegemist võiks olla kroomiga.

Näidisülesanne 4

Inimene toodab iga päev hingamise käigus umbes 1,23 · 1025 molekuli süsi­happe­gaasi. Arvuta süsinik­dioksiidi (CO2) hulk moolides. Mitu grammi see on?

Antud:

N = 1,23 · 1025

NA = 6,02 · 1023

Leida:

n, m

Lahendus. Leiame CO2 hulga moolides aine hulga ja aine­osakeste arvu seose põhjal.

n=NNA

n=1,23·10256,02·1023 1/mol20,4 mol

Hingamise käigus toimub kopsudes gaasi­vahetus. Näiteks on sisse­hingatavas õhus hapnikku 21%, välja­hingatavas aga 16%. Süsinik­dioksiidi on õhu koostises vaid 0,04%, välja­hingatavas õhus on selle sisaldus aga 4%

Leiame CO2 molaarmassi perioodilisustabeli põhjal.

M(CO2) = 12 + 2 · 16 = 44 g/mol

Leiame CO2 massi aine hulga ja massi seose põhjal.

m=n·M

m=20,4 mol·44 g/mol=898 g

Vastus. 1,23 · 1025 molekuli süsinik­dioksiidi on ligi­kaudu 20,4 mooli ning 898 grammi.

Näidisülesanne 5

Mitu grammi ainet on järgmistes aine hulkades: 3 mol NaCl, 3 mol CaSO4, 3 mol SiO2 ja 3 mol Au? Millise aine mass on kõige suurem, millise kõige väiksem?

Antud: 

n(NaCl) = n(CaSO4) = n(SiO2) = n(Au) = 3 mol

Leida:

m(NaCl), m(CaSO4), m(SiO2), m(Au)

Lahendus. Leiame ainete molaarmassid perioodilisus­tabeli põhjal.

M(NaCl) = 23 + 35,5 = 58,5 g/mol

M(CaSO4) = 40 + 32 + 4 · 16 = 136 g/mol

M(SiO2) = 28 + 2 · 16 = 60 g/mol

M(Au) = 197 g/mol

Leiame ainete massid aine hulga ja massi seose põhjal.

m=n·M

m(NaCl)=3 mol·58,5 g/mol =175,5 g

m(CaSO4)=3 mol·136 g/mol =408 g

m(SiO2)=3 mol·60 g/mol =180 g

m(Au)=3 mol·197 g/mol =591 g

Vastus. 3 mol NaCl mass on 175,5 g, 3 mol CaSO4 mass on 408 g3 mol SiO2 mass on 180 g ja 3 mol Au mass on 591 g. Kõige suurem on 3 mooli Au mass ning kõige väiksem 3 mooli NaCl mass.

Ma tean, et ...

  • Suhteline aatommass (Ar) on aatomi mass aatom­massi­ühikutes (amü).
  • Suhteline molekulmass (Mr) on molekuli mass aatom­massi­ühikutes (amü).
  • Aatommassiühik (amü) on võrdne 1/12 osaga süsinik-12 aatomi massist (1,66 · 10–24 g).
  • Molaarmass on ühe mooli osakeste mass grammides (tähis on M ja ühik g/mol).
  • Aine hulga (n) ja massi (m) vahel on järgmine seos: m = n · M.

Küsimused

  1. Kuidas aitab aine hulga arvutamine loodust säästa?
  2. Miks väljendatakse aatomi massi aatom­massi­ühikutes, mitte grammides?
  3. Kust leiab informatsiooni aatomite suhteliste aatom­masside kohta?
  4. Mida iseloomustab aine molaar­mass? 
  5. Seleta, kuidas on omavahel seotud aine hulk moolides ja aine mass.