- Mis on üks tähtsamaid avastusi keemias?
- Millist olulist infot annab reaktsioonivõrrand?
Mass jääb!
Kui lisada spagettidele köögiviljasalatit, siis kogu toidu mass on spagettide ja salati massi summa. Kusjuures spagettide, tomati- ja kurgitükkide arv on vähemalt enne sööma hakkamist taldrikul püsivalt sama. Kui segada teesse suhkrut, siis näiliselt suhkur kaob, aga ometi on saadud lahus paar grammi raskem kui tee algne mass. Nii toiduvalmistamise protsessis kui ka keemiliste reaktsioonide korral kehtib üks seaduspära: massi jäävuse seadus. Aatomite arvu ja seetõttu ka massi säilivus keemiliste reaktsioonide käigus oli üks tähtsamaid avastusi keemias. Tänapäeval lähtutakse massi jäävuse seadusest paljudes valdkondades, näiteks kui sünteesitakse uusi aineid või uuritakse keskkonda.

Aine massi jäävus keemilistes reaktsioonides
Keemiline reaktsioon on protsess, mille käigus ained muutuvad teisteks aineteks. Aatomite koguarv reaktsiooni käigus ei muutu, kuna aatomid ei saa niisama tekkida ega kaduda.
Eelõpitust on teada, et igal keemilise elemendi aatomil on kindel mass. Seega ei saa muutuda ka reaktsioonis osalevate aatomite kogumass – selles seisnebki aine massi jäävuse seadus.
Aatomite arvu ja massi jäävust saab kirjeldada lihtsa näite põhjal. Metallilise raua (Fe) ja mittemetallilise väävli (S) reaktsiooni käigus tekib raud(II)sulfiid. Tasakaalustatud reaktsiooni võrrandit kirjutades näeme, et reaktsioonis osalevad aatomid ei teki ega kao, seega säilib reaktsiooni käigus ka ainete kogumass.
Fe + S → FeS
Reaktsiooni lähteainete mass võrdub reaktsiooni saaduste massiga.
Lähteainete ja saaduste massi jälgida on keerukam, kui reaktsioonis osalevad gaasilised ained. Näiteks naatriumvesinikkarbonaadi ehk söögisooda (NaHCO3) ja äädikhappe (CH3COOH) reaktsioonis eraldub süsihappegaas (CO2). Tasakaalustatud reaktsioonivõrrand näitab, et aatomeid ei teki ega kao.
NaHCO3 + CH3COOH → CH3COONa + H2O + CO2↑
Aga kui teha katset avatud anumas, siis CO2 lendub ja nii võib jääda ekslik mulje, et saaduste kogumass on lähteainetest massist väiksem. Selleks et katse näitaks massi jäävust, tuleks ka eralduva gaasi mass arvesse võtta.

Lisalugemine. Antoine-Laurent de Lavoisier (1743–1794)
Lavoisier’ kõige tähtsamad tööd käsitlevad põlemisreaktsioone. Enne Lavoisier’d uurisid alkeemikud aineid ja reaktsioone kvalitatiivselt, st nad vaatlesid ja kirjeldasid neid. Lavoisier’ hakkas esimesena oma uurimistöödes süstemaatiliselt kasutama kaalusid. Ta uuris põlemisreaktsioone hermeetiliselt suletud nõudes ning kaalus ära reaktsiooni lähteained ja saadused. 18. sajandi teisel poolel tehtud katsetega näitas Lavoisier’, et põlemine on ühinemine hapnikuga. Selle ja teiste tõestustega aitas ta ümber lükata keemias üle saja aasta valitsenud flogistoniteooriat, mille järgi eraldub põlemise käigus ainetest eriline tulelaadne element ehk flogiston. Lisaks tõestas ta, et põlemise käigus ei muutu ainete kogumass, ning sõnastas esimesena aine massi jäävuse seaduse.

Arvutused aine hulgaga reaktsioonivõrrandite põhjal
Keemilise reaktsiooni võrrand näitab reaktsioonis osalevaid aineid, nende koostist ja aineosakeste arvu.
Näiteks näitab tasakaalustatud vee tekke reaktsioonivõrrand, et kaks vesiniku molekuli (H2) reageerivad ühe hapniku molekuliga (O2) ning tekib kaks molekuli vett.
H2 + O2 → H2O
Peale aineosakeste arvu näitavad kordajad aine valemite ees ka vastavate ainete moolide arvu suhet. Kui aine valemi ette kordajat kirjutatud ei ole, on vastavat ainet 1 mool. Nii võib vee tekke reaktsiooni võrrandit kirjeldada järgmiselt: 2 mooli vesinikku reageerib 1 mooli hapnikuga ning moodustub kaks mooli vett.

Kui reaktsioonis ühe aine moolide arvu vähendada või suurendada mingi arv korda, siis sama palju tuleb vähendada või suurendada ka kõikide teiste reaktsioonis osalevate ainete moolide arvu.


Ma tean, et ...
- Aine massi jäävuse seaduse järgi võrdub reaktsiooni lähteainete mass reaktsiooni saaduste massiga.
- Reaktsioonivõrrandi kordaja näitab peale reaktsioonis osaleva aine osakeste arvu ka vastava aine moolide arvu.
- Ülesandeid lahendades tuleb tähelepanu pöörata moolsuhetele: kui ülesandes ühe aine moolide arvu vähendada või suurendada mingi arv korda, siis sama palju tuleb vähendada või suurendada ka kõikide teiste ainete moolide arvu.
Küsimused
- Miks oli näiteks põlemisreaktsioonides keeruline aine massi jäävust selgitada?
- Mis võimaldab aine massi jäävust keemilises reaktsioonis lihtsalt kirjeldada ilma katset tegemata?
- Millist infot saab keemilise reaktsiooni võrrandist?