Lühikokkuvõte
Aineosakesi saab loendada, ent üksikuna on seda väga keeruline teha, sest need on liiga väiksed. Selleks on loodud spetsiaalne aine hulga ühik mool. Aine hulk 1 mool sisaldab 6,02·1023 osakest (aatomit, molekuli, iooni jt). Aineosakeste arvu ühes moolis nimetatakse Avogadro arvuks ja tähistatakse NA = 6,02·1023 1/mol.
Avogadro arv
NA = 6,02 ⋅ 1023 1/mol
Aine hulga ja osakeste arvu vahel esineb kindel seos. Avogadro arv (NA) on muutumatu suurus. Seega, teades osakeste arvu (N), saab leida aine hulga (n) moolides. Selleks jagatakse osakeste arv (N) Avogadro arvuga (NA).
Aine hulga leidmine
Aineosakestel on kindel mass. Üksikute aatomite ja molekulide massi väljendamiseks sobib hästi väga väike ühik – aatommassiühik (amü). Suhteline aatommass (Ar) on aatomi mass aatommassiühikutes. Suhteline molekulmass (Mr) on molekuli mass aatommassiühikutes.
Aatommassiühik grammides
1 amü = 1,66 ⋅ 10–24 g
Suuremate ainekoguste, nt ühe mooli osakeste massi väljendamiseks sobib paremini gramm ja kilogramm. Aine hulga 1 mool massi grammides nimetatakse molaarmassiks. Molaarmassi tähis on M ning ühik g/mol. Aine molaarmassi saab leida samamoodi, kui suhtelist aatom- või molekulmassi, s.o perioodilisustabeli põhjal vastavalt aine valemile.
Kui on teada aine hulk moolides, siis saab arvutada ka aine massi, sest igal loendatud osakesel on mass. Aine massi leidmiseks tuleb aine hulk (n) moolides korrutada molaarmassiga (M).
Aine hulga ja massi seos
Vedelike ja gaasiliste ainete korral on otstarbekas määrata nende ruumala. Molaarruumala on 1 mooli aine ruumala. Molaarruumala tähis on Vm ning ühik on cm3/mol (ehk ml/mol) või dm3/mol (ehk l/mol). Gaasiliste ainete molaarruumala sõltub temperatuurist ja rõhust.
Molaarruumala leidmine
Gaasilise aine molaarruumala on ruumala, mis on hõivatud 1 mooli gaasiosakeste poolt. Kõikide gaaside ühe mooli ruumala on sama temperatuuri ja rõhu juures alati ühesugune. Mis tahes gaasi molaarruumala Vm normaaltingimustes (nt) on 22,4 dm3/mol (ehk l/mol). Normaaltingimustes (nt) on temperatuur 0 ℃ ja rõhk 1 atmosfäär (atm).
Gaasiliste ainete molaarruumala (nt)
Vm = 22,4 dm3/mol
Gaasilise aine hulka (n) moolides on lihtne leida, kui jagada selle ruumala (V) gaasilise aine molaarruumalaga (Vm).
Gaasilise aine hulga leidmine
Keemiline reaktsioon on protsess, mille käigus ained muutuvad teisteks aineteks. Aatomite koguarv ja seega ka ainete kogumass reaktsiooni käigus ei muutu, kuna aatomid ei saa niisama tekkida ega kaduda. Aine massi jäävuse seaduse kohaselt on reaktsiooni lähteainete mass võrdne saaduste massiga.
Reaktsioonivõrrandi kordaja näitab peale reaktsioonis osaleva aine osakeste arvu ka vastava aine moolide arvu. Kui reaktsioonis ühe aine moolide arvu vähendada või suurendada mingi arv korda, siis sama palju tuleb vähendada või suurendada ka kõikide teiste reaktsioonis osalevate ainete moolide arvu.
Mõisted
- Aine hulk on aines sisalduvate osakeste (aatomite, molekulide, ioonide vm) arv moolides. Aine hulga tähis on n ja ühik on mol.
- Mool on aine hulga ühik (lühendatult mol). 1 mool sisaldab Avogadro arv osakesi (NA = 6,02·1023 1/mol).
- Suhteline aatommass (Ar) on aatomi mass aatommassiühikutes (amü).
- Suhteline molekulmass (Mr) on molekuli mass aatomassiühikutes (amü).
- Aatommassiühik (amü) on võrdne 1/12 osaga süsinik-12 aatomi massist (1,66·10–24 g).
- Molaarmass (M) on ühe mooli osakeste mass grammides.
- Molaarruumala on ühe mooli aine ruumala. Molaarruumala tähis on Vm ning ühik on cm3/mol (ehk ml/mol) või dm3/mol (ehk l/mol).
- Gaasiliste ainete molaarruumala normaaltingimustes on 22,4 dm3/mol.
- Normaaltingimustes on temperatuur 0 ℃ ja rõhk 1 atmosfäär (atm).
- Aine massi jäävuse seaduse järgi võrdub reaktsiooni lähteainete mass saaduste massiga.
- Reaktsioonivõrrandi kordaja näitab peale reaktsioonis osaleva aine osakeste arvu ka vastava aine moolide arvu.
Kordamisküsimused
- Mis on aine hulk? Mis on aine hulga ühik?
- Mitu osakest on ühes moolis? Kuidas seda arvu nimetatakse?
- Miks on loodud aineosakeste loendamiseks spetsiaalne aine hulga ühik?
- Kuidas on omavahel seotud aine hulk moolides ja aineosakeste arv?
- Miks kasutatakse aatomi massi väljendamiseks aatommassiühikut, mitte grammi?
- Mille poolest erineb molaarmass molekulmassist? Mille poolest need sarnanevad?
- Kuidas on omavahel seotud aine hulk moolides ja aine mass?
- Kuidas leida tundmatu aine molaarmassi?
- Gaasilisi aineid on tülikas kaaluda. Seleta, kuidas leida gaasilise aine massi.
- Mis on molaarruumala? Mis on selle tähis, ühik?
- Mille poolest erineb gaaside molaarruumala tahkiste ja vedelike molaarruumalast?
- Millised on normaaltingimused?
- Kui suur on gaaside molaarruumala normaaltingimustes?
- Kuidas on omavahel seotud gaasilise aine hulk moolides ja ruumala?
- Seleta, milles seisneb aine massi jäävus keemilistes reaktsioonides.
- Millist infot saab keemilise reaktsiooni võrrandist?
