Hüdrofiilsed ja hüdro­foobsed ained

  • Mida tähendab väljend „nagu hane selga vesi“?
  • Miks on puit hüdrofiilne materjal?
  • Mida tähendab, et aine on hüdrofoobne?
  • Millised ained märguvad, millised punduvad ja millised lahustuvad?

Nagu hane selga vesi

Veelindude nagu hanede ja partide sulestik on vett­hülgav, st nende sulgedelt veerevad vee­piisad maha ning sulestik ei märgu. Sellest on tulnud ka väljend „nagu hane selga vesi“. Selline omadus tagab vee­lindudele püsiva keha­soojuse, ujuvuse ja lennu­võime. Vee­lindude sulgede vett-tõrjuvad omadused on tingitud sulgede erilisest ehitusest ja neid katvast õhukesest rasva­kihist. Seda erilist rasva toodab neil saba juures olev paranipu­nääre. Ka vee­loomade karv ei märgu ja nagu vee­linnudki, määrivad nad oma kasukat rasvase eritisega.

Veelindude suled on kaetud õhukese rasva­kihiga. Rasvad on hüdrofoobsed ained, mis seostuvad vee molekulidega nõrgalt. Sellisel pinnal võtab veetilk keraja kuju

Hüdrofiilsed ja hüdro­foobsed ained

Aineid ja materjale liigitatakse hüdro­fiilseteks ja hüdro­foobseteks sõltuvalt sellest, kuidas nende osakesed vee molekulidega käituvad. Töötlemata paber ja puit muutuvad veega kokku­puutel kiiresti niiskeks. Nii paber kui ka puit koosnevad peamiselt tselluloosist, mis on moodustunud polaarsetest molekulidest. Polaarsed ja ioonilised ained on hüdrofiilsed ehk vee­sõbralikud (kr hydro – vesi, philia – sõprus), sest ka vesi on polaarne molekul. Hüdro­fiilse aine osakeste ja polaarsete vee molekulide vahel esineb tugev tõmbejõud. Hüdrofiilsed ained võivad märguda, punduda või lahustuda. 

Liiv on hüdrofiilne materjal. Just seetõttu märgab vesi liiva. Tänu sellele saab ehitada näiteks liivalosse

Mittepolaarsete ainete osakestel pole osa­laenguga piir­kondi, mis­tõttu need seostuvad polaarsete vee molekulidega nõrgalt. Selliseid aineid nimetatakse hüdro­foobseteks ehk vett­hülgavateks (kr phobos – kartus). Tasasel vett­hülgaval pinnal võtab vee­tilk keraja kuju, kuna vee­molekulid seostuvad oma­vahel tugevamalt kui hüdro­foobse pinnaga. Tüüpilised hüdro­foobsed ained on pika ahelaga süsi­vesinikud. Süsi­vesinikud sisaldavad mitte­polaarset C–H sidet. Näiteks voolavad vee­tilgad maha plastide, kilede ja parafiiniga immutatud paberi (küpsetus­paberi) pealt. Süsi­vesinikest koosnevad kütused (bensiin, diisli­kütus) ja määrde­ained (õlid, vahad) ei lahustu vees.

Hüdrofiilse pinna ja vee molekulide vahel esineb tugev tõmbe­jõud, mistõttu veetilk valgub pinnal laiali. Hüdrofoobsel pinnal võtab veetilk keraja kuju
Süsi­vesinikest koosnevad kütused (bensiin, diisli­kütus) ja määrde­ained (õlid, vahad) ei lahustu vees
      • veetilk valgub pinnal laiali
      • tugev tõmbejõud vee molekulidega
      • vetthülgav aine
      • iooniline aine
      • veetilk pinnal keraja kujuga
      • nõrk tõmbejõud vee molekulidega
      • veesõbralik aine
      • mittepolaarne aine
      • polaarne aine

      Lisalugemine. Amfifiilsed ained

      Amfifiilsed ained sisaldavad nii hüdrofiilset kui ka hüdrofoobset osa. Amfifiilsetel ainetel on polaarne või iooniline „pea“ ja mitte­polaarne „süsivesini­ksaba“. Sellise aine polaarne osa seostub hästi veega, mitte­polaarne osa eelistab mitte­polaarseid molekule. Vees moodustuvad amfifiilsete molekulide kogumid (mitsellid), kus polaarsed „pead“ on suunatud vee molekulide poole, mitte­polaarsed „sabad“ on koondunud kokku. 

      Seep ja pesuvahendite toime­ained on amfifiilsed. Mitte­polaarsetest molekulidest koosnev mustus (nt rasva­plekk), mis vees ei lahustu, seostub mitte­polaarsete „sabadega“, samas kui polaarsed „pead“ seostuvad veega. Nii viiakse määrdunud kangast pestes ka vees mitte­lahustuv mustus pesu­vette.

      Märgumine, pundumine ja lahustumine

      Märgumine on veetilga laiali­valgumine tahkel lahustumatul pinnal. Märguvad hüdrofiilsed pinnad, kuna vee molekulid seostuvad tugevalt pinna osakestega. Hüdro­foobset pinda vesi ei märga, vaid koguneb selle pinnale tilkadena. Pinna märgumis­omadused sõltuvad ka selle struktuurist. Näiteks mikroskoopilisel tasemel karedat pinda märgab vesi palju halvemini, sest see ei saa tungida pinna väikestesse tühimikesse. Nii ei märga vesi näiteks roosi õie­lehti või rohu­liblesid.

      Lootose taim on mitmes Aasia kultuuris puhtuse sümbol. Taimel on võime ise puhastuda, sest lehed on super­hüdrofoobsed: peened karvakesed lehe pinnal ei lase sellel märguda, vee­tilgad veerevad lehelt maha, haarates kaasa mustuse jms. Seda nimetatakse lootose efektiks

      Pundumine on nähtus, mille korral imab materjal endasse vett, mis­tõttu suureneb nii selle mass kui ka ruumala. Tavaliselt on punduv materjal väga poorne. Vee toimel punduvad mõned hüdrofiilsed materjalid, näiteks puit, paber, želatiin ja silikageel.

      Filmivõtete tarvis kunst­lume tootmiseks kasutatakse näiteks super­imavat valget naatrium­polüakrülaadi pulbrit. See seob oma massist kuni 300 korda rohkem vett, moodustades valgeid lume­taolisi helbeid. Sama ainet kasutatakse ka näiteks ühe­kordsetes mähkmetes vedeliku lukustajana ja juukse­geelides paksendajana

      Veesõbralikud ained võivad vees lahustuda ja moodustada lahuse. Lahus on ühtlane segu, mis koosneb lahustist ja selles ühtlaselt jaotunud lahustunud ainest. Lahuseid, milles lahustiks on vesi, nimetatakse vesi­lahusteks. Tuntud hüdrofiilsed hästi lahustuvad ained on keedu­sool ja suhkur. Keedu­sool (NaCl) on iooniline aine, mis koosneb naatriumi ja kloori ioonidest. Suhkru­molekul sisaldab palju polaarseid -OH-rühmi, mis seostuvad vee molekulidega. Hüdrofoobsed ained vees ei lahustu.

      Koolikeemias kasutatavad piirituslambid sisaldavad piiritust ehk etanooli vesilahust. Etanool ja vesi võivad lahustuda teineteises piiramatult, st neid võib oma­vahel kokku segada mis tahes vahe­korras, tulemuseks on ikka ühtlane lahus
      • pundumine
      • märgumine
      • lahustumine

      Mõiste

      Seletus

      aine osakesed seostuvad vee molekulidega ja moodustub ühtlane segu

      veetilk valgub laiali tahkel lahustumatul pinnal

      aine imab endasse vett, suureneb selle mass ja ruumala

          • piiritus
          • suhkur
          • puit
          • keedusool
          • paber
          • klaas

          Ma tean, et...

          • Hüdrofiilne aine on aine, mille osakesed seostuvad vee molekulidega tugevalt.
          • Hüdrofiilsed ained võivad märguda, punduda või lahustuda.
          • Hüdrofoobne aine on aine, mille osakesed seostuvad vee molekulidega nõrgalt.
          • Märgumine on veetilga laialivalgumine tahkel lahustumatul pinnal.
          • Pundumine on nähtus, mille korral imab materjal endasse vett, mistõttu suureneb materjali mass ja ruumala.

          Küsimused

          1. Seleta, miks seostuvad hüdrofiilsed ained vee molekulidega tugevalt.
          2. Too näiteid hüdrofiilsete ainete kohta.
          3. Nimeta materjale, mille pind on hüdrofoobne.
          4. Miks võtab veetilk hüdrofoobsel pinnal keraja kuju?