Tarbekeemia

  • Mis aineid sisaldavad pesu- ja puhastusvahendid?
  • Kuidas toimivad liimid ja värvid?
  • Mida tuleb ravimite tarvitamisel silmas pidada?
  • Milleks kasutatakse taime­kaitse­vahendeid ja väetisi?

Rohkelt keemiat garanteeritud

Keemia on kõikjal meie ümber, ometi võib vahel kuulda, kuidas sõnale „keemia“ antakse väga kitsas tähendus. Näiteks kasutatakse sarnaseid väljendeid nagu „Poola õunad ja Hispaania maasikad on keemiat täis!“. Sellega saab täiesti nõustuda, sest keemia tegeleb kõigi ainete uurimisega, sh ka nende ainetega, mis sisalduvad õuntes ja maasikates. Tõenäoliselt aga mõistetakse siin sõna „keemia“ all vaid sünteetilisi aineid ja mürgiseid kemikaale, mida need tooted võivad sisaldada. Me puutume iga­päeva­elus kokku paljude erinevate ainete ja kemikaalidega ning teadmised tarbekeemiast aitavad meil kriitiliselt hinnata saadud infot ja teha teadlikke otsuseid.

Teadmised tarbekeemiast ning tutvumine erinevate toodete koostisega aitab meil teha teadlikumaid valikuid, et säästa oma tervist ja loodust

Pesu- ja puhastus­vahendid

Pesuvahendid

Pesuvahendid on seebid, šampoonid, pesu­pulbrid, -geelid jms. Pesupulbrid ja -geelid sisaldavad tihti sünteetilist pesuainet ja mitme­suguseid lisandeid. Näiteks on paljude pesu­pulbrite koostises ensüümid, mille mõjul lagunevad ja eralduvad mustuse­osakesed paremini.

Seep võib silma sattudes põhjustada kipitust ja ärritust. Seep on aluselise, silm aga neutraalse keskkonnaga. Kui seep satub silma, muudab see silma pH-d ning põhjustab kipitust ja ärritust

Seep on vanim pesu­vahend, mida tuntakse üle 2000 aasta. Seepi saadakse rasvu leelisega keetes. Seebid on rasv­hapete soolad, enamasti naatriumi- või kaaliumi­soolad. Seep ja pesuvahendite toimeained on amfifiilsed (vt ptk 5.8), st nende osakesed sisaldavad nii hüdrofiilset (polaarne või iooniline „pea”) kui ka hüdrofoobset osa (mittepolaarne „saba”).

Seebimolekul koosneb hüdrofiilsest (polaarsest või ioonilisest) „peast” ja hüdrofoobset (mittepolaarsest) „sabast”
Seep ja pesuvahendite toimeained on amfifiilsed, st nende osakesed sisaldavad nii hüdrofiilset (polaarne või iooniline „pea”) osa, mis seostub veega, kui ka hüdrofoobset osa (mittepolaarne „saba”), mis seostub mustusega

Puhastusvahendid

Sõltuvalt sellest, milleks puhastus­vahendeid kasutatakse, on need väga erineva koostisega. Nagu pesu­vahendidki, sisaldavad paljud puhastus­vahendid sünteetilisi pesu­aineid. Pleki­eemaldajate koostisest võib leida orgaanilisi lahusteid (bensiini, tärpentini, etanooli, atsetooni), mis lahustavad rasvu, õlisid ja vaike. Enamasti on sellised puhastus­vahendid tule­ohtlikud. Bakterite hävitamiseks kasutatakse desinfitseerivaid vahendeid, mis võivad sisaldada kloori­ühendeid või vesinik­peroksiidi (H2O2). Happelisi puhastus­vahendeid kasutatakse katla­kivi eemaldamiseks ning WC ja sanitaar­ruumide puhastamiseks. Nendes vahendites kasutatakse sageli orgaanilisi happeid (sidrunhape, äädikhape, oblikhape) ja anorgaanilist fosforhapet. Mitme­sugused kanalisatsiooni puhastus­vahendid on tugevalt aluselised, need lagundavad valke, näiteks juukse­karva koostises olevat keratiini.

Käte ja pindade desinfitseerimis­vahendid sisaldavad sageli etanooli, kuna etanoolil on antiseptiline ehk mikroobe hävitav toime
  • desinfitseerimine
  • toruummistuste kõrvaldamine
  • plekkide eemaldamine
  • sanitaarruumide puhastamine

Puhastusvahend

Peamine kasutusvaldkond

Happeline puhastusvahend

Orgaaniliste lahustitega puhastusvahend

Klooriühendite või etanooliga puhastusvahend

Aluseline puhastusvahend

Liimid ja värvid

Liime ja värve läheb argielus sageli vaja. Mõlema materjali peamine koostisosa on polümeerid. Nii liimid kui ka värvid seostuvad kantava pinnaga tugevalt ning kõvastuvad. 

Liim on vedel ainete segu, millel on hea nakkumis­võime ja mis liidab esemeid või materjale kokku. Liimi kuivamis­protsessis toimuvad keemilised reaktsioonid ja/või lahusti aurustumine, mille tulemusena seostuvad liimitavad pinnad tugevasti kokku.

Värv sisaldab sideainet, mis koos pigmendiga moodustab esemete pinnale värvikihi. Selleks et värv oleks kasutamise ajal voolav, lisatakse värvile lahustit. Lahustiks võib olla vesi või mõni orgaaniline lahusti (nt tärpentin, bensiin, atsetoon). Sellesama lahustiga saab pärast värvimis­tööd puhastada ka kasutatud töövahendid (pintslid, rullid, riided jms).

Kummiliimi saamiseks on looduslik kautšuk lahustatud bensiinis
Nii liimid kui ka värvid võivad sisaldada orgaanilisi lahusteid, mis lenduvad kergesti ja on tuleohtlikud. Ohutuse tagamiseks tuleb alati tutvuda toote koostise ja kasutusjuhendiga

Toode

Kirjeldus

Moodustab pinnale kihi, sisaldab pigmenti, kasutatakse enamasti dekoratiivsel eesmärgil.

Nakkumisvõime, liidab esemeid või materjale kokku.

Ravimid

Ravim on ühte või mitut toimeainet sisaldav toode, mille tarvitamise eesmärgiks on haiguse või selle sümptomi kõrvaldamine, leevendamine või vältimine. Paljud täna­päevased ravimid on valmistatud sünteetilistest orgaanilistest ühenditest. Enne uue ravimi kasutusele­võttu uuritakse põhjalikult selle ohutust. Ravimi puhul on eriti oluline lugeda hoolikalt selle infolehte, kus kirjeldatakse näiteks ravimi koostist, kasutamist ja võimalikke kõrvalmõjusid. Valet ravimit või ravimit valesti kasutades võib tervist ohtlikult kahjustada.

Aspiriin ehk atsetüülsalitsüülhape on üle 100 aasta olnud üks kõige enam kasutatud põletiku-, palaviku- ja valuvastane ravim. Kuigi aspiriin on käsimüügiravim, tuleb ka selle infoleht tähelepanelikult läbi lugeda. Rohtu liigselt või muul moel valesti võttes võib kahjustada seedekulglat ja neere
Varakevadel kogutud pajukoortest tõmmis sisaldab naatriumsalitsülaati, mis on keemiliselt aspiriiniga väga sarnane ühend. Olgugi et toimeained ravimites on tüüpiliselt sünteetilised orgaanilised ühendid, siis need ühendid on tihti kas otse loodusest pärinevate ühendite järgi sünteesitud või loodusest pärinevatest ühenditest inspireeritud
  • Ravim kõrvaldab või leevendab haiguse sümptomeid.
  • Ravimikoguste määramisel tuleb lähtuda oma sisetundest.
  • Ravim võib sisaldada mitut toimeainet.
  • Enne ravimi kasutamist tuleb tutvuda põhjalikult selle infolehega.

Taimekaitsevahendid ja väetised

Põllusaaduste saagikuse suurendamiseks kasutatakse mitme­suguse toimega aineid. Taime­kaitse- ja putuka­tõrje­vahendid aitavad tõrjuda põllu­kultuure kahjustavaid putukaid, umbrohtu, seenhaigusi ja närilisi. Ka taimekaitse- ja putuka­tõrje­vahendite hulgas on neid, mis on inimesele ja loomadele mürgised ning oskamatu käsitlemine võib olla ohtlik. Selleks et need ained siiski ohutud kasutada oleks, tehakse aeg-ajalt uusi uuringuid ja vaadatakse üle juba väljastatud kasutuslube.

Taimed vajavad kasvuks soojust, valgust ja toitaineid. Iga saagikoristusega väheneb mullas taimedele vajalike toit­elementide sisaldus. Seetõttu kasutatakse mitme­suguseid väetisi. Seejuures tuleb samuti olla hoolikas ja järgida kasutus­juhendeid. Näiteks võib liigne väetise­kogus kuhjuda taime ja muuta selle mürgiseks. Kui väetised satuvad vee­kogudesse, võivad need põhjustada vee­taimede vohamist ja veekogude kinnikasvamist.

Üleväetamise üheks probleemiks on väetiste kuhjumine taime, kus need võivad muutuda mürgisteks ühenditeks. Näiteks koguneb lämmastiku­ühendeid kurkide koorde ja varrepoolsesse otsa, mistõttu võiks värsked kurgid enne söömist ära koorida

Aine või ainete segu, mis soodustab taime kasvu.

Ma tean, et...

  • Tarbekeemia on keemia rakendus­teaduslik haru.
  • Tarbekeemiatooded on näiteks pesu- ja puhastus­vahendid, värvid, liimid, ravimid, taime­kaitse­vahendid ja väetised.

Küsimused

  1. Vaata klassiruumis ringi. Milliseid tarbe­keemia­tooteid märkad?
  2. Miks on oluline lugeda tarbe­keemia­toodete koostist ja kasutus­juhendit?