- Milliste keskkonnaprobleemidega seisab maailm silmitsi?
- Mis on kasvuhoonegaasid ja kuidas need mõjutavad kliimat?
- Milline on osoonikihi seisukord praegu?
- Miks on oluline prügi sorteerida ja hoolikalt käidelda?
Igaüks loeb
Rahvaarvu kiire kasv, inimeste suurenevad vajadused ja tööstusliku tegevuse laienemine on mõned näited, mis mõjutavad otseselt Maa „tervist“. Kõik ülemaailmsed keskkonnaprobleemid on tingitud otseselt inimtegevusest. Iga äravisatud pakend, fossiilse kütusega sõidetud kilomeeter või põlema unustatud lamp süvendab keskkonnaprobleeme. Seetõttu ei saa keskkonna säästmisel loota vaid teadlastele ja valitsustele, igaüks peab andma oma panuse.
Ülemaailmsed keskkonnaprobleemid
Igasugune inimtegevus mõjutab ühel või teisel viisil keskkonda ning ülemaailmsed keskkonnaprobleemid puudutavad iga inimest, kuna Maa on meie ainuke elukoht.
- Maal elab enam kui seitse ja pool miljardit inimest ning see arv kasvab pidevalt. Rahvaarvu kiire kasv toob kaasa aga loodusvarade suurema kasutamise ning toidu- ja veepuuduse.
- Kliima soojenemine tähendab maapinnalähedase atmosfääri ja ookeanide keskmise temperatuuri tõusu. See mõjutab maailmavee taset ning organismide elukeskkonda.
- Osoonikiht kaitseb Maad kahjuliku päikesekiirguse eest. Seega põhjustab osoonikihi hõrenemine ohtliku kiirguse jõudmist Maale ning kahjustab organisme ja elukeskkonda.
- Pidevalt kasvav energiavajadus põhjustab taastumatute energiaallikate (nafta, põlevkivi, kivisüsi) lõppemise (vt ptk 6.5). Pealegi saastab fossiilsete kütuste tootmine ja tarbimine keskkonda.
- Suurenev rahvastik toodab rohkem prügi ning olme- ja tööstusjäätmete hulk suureneb pidevalt. Toodetakse ja kasutatakse väga palju materjale (nt kilekotid, plastpudelid, sünteetilised kangad), mida ümber ei töötata ja mis lagunevad looduses väga kaua.
- Mõtlematu ja hooletu loodusvarade kasutamine põhjustab keskkonna (õhu, veekogude ja pinnase) saastumist (vt ptk 2.2).
- Taime- ja loomaliikide hävimist põhjustab näiteks otseselt inimtegevus, elutingimuste muutumine (sh saastumine) ja võõrliikide pealetung.
- kliima soojenemine
- kallinev kütusehind
- rahvaarvu kiire kasv
- suurenev jäätmete hulk
- osoonikihi taastumine
- taime- ja loomaliikide hävimine
Kasvuhoonegaasid ja kliima soojenemine
Maa kliima soojenemine tekitab väga suurt muret. Maa keskmine temperatuur on aegade jooksul nii tõusnud kui ka langenud, kuid praegust kiiret kasvu peetakse inimtegevuse mõjuks. Üheks kliima soojenemise põhjuseks on kasvuhoonegaaside suurenenud kogus atmosfääris. Tulemuseks on kasvuhooneefekt ehk maapinnalähedase atmosfääri ja ookeanide keskmise temperatuuri tõus. Peamised kasvuhoonegaasid on veeaur (H2O), süsihappegaas (CO2), metaan (CH4), dilämmastikoksiid (N2O) ja osoon (O3).
Põhiliseks kliima soojenemise põhjustajaks peetakse süsihappegaasi, mille hulk on atmosfääris inimtegevuse mõjul palju suurenenud. Süsihappegaas satub atmosfääri ka looduslike protsesside käigus, kuid fossiilsete kütuste laialdane kasutamine on süsihappegaasi tasakaalu paigast nihutanud. Fossiilsete kütuste põletamine paiskab süsihappegaasi õhku tohutus koguses. Kokku tekitab inimkond umbes 40 miljardit tonni süsihappegaasi aastas. Maa kõrgem keskmine temperatuur toob kaasa liustike sulamise, ookeanide veetaseme tõusu, maa-alade mattumise vee alla ning organismide elukeskkonna hävinemise.
Üheks võimaluseks Maad ja inimkonda säästa on vähendada fossiilsete kütuste tarbimist ja kasutada taastuvaid energiaallikaid. Mõni riik saabki peaaegu kogu elektrienergia taastuvatest energiaallikatest. Näiteks Norra toodab 98% vajalikust elektrienergiast hüdroenergiast, Islandi energiavajadusest 65% katab aga maasoojus. Teadlased ja insenerid töötavad iga päev selle nimel, et muuta taastuvate energiaallikate kasutamine efektiivsemaks ja odavamaks. Iga inimene saab aidata keskkonda kaitsta, kui ta energiat säästlikult tarbib.
- O3
- CO
- H2O
- CO2
- O2
- Cl2O7
- H2
- N2O
- CH4
Osoonikihi hõrenemine
Osoon (O3) on sinakas terava lõhnaga mürgine gaas, mida leidub Maa atmosfääri ülemistes kihtides. Kui need osooni molekulid mõtteliselt üheks kihiks koondada, oleks selle kihi paksus vaid mõni millimeeter. Osooni hulka, mis sellise mõttelise kihi moodustab, nimetatakse osoonikihiks. Osoonikiht kaitseb Maad Päikeselt lähtuva ohtliku ultraviolettkiirguse (UVB ja UVC) eest.
Hõredama osoonikihiga ja osooniaukude piirkonnas on tugev UV-kiirgus, mis põhjustab nahavähki, kahjustab silmi ja tekitab kahjulikke muutusi organismides.
Osooni lagunemist ja sellest tulevat osoonikihi hõrenemist ja osooniaukude teket põhjustavad ohtlikud saastegaasid, näiteks freoonid. Eelmisel sajandil kasutati freoone laialdaselt külmutusseadmetes (nt külmkapid) ja aerosool-balloonides, kuna need on inimesele ohutud. Alles 1987. aastal allkirjastati rahvusvaheline kokkulepe Montreali protokoll, mis keelas freoonide jt selliste kemikaalide kasutamise, et kaitsta osoonikihti.
Freoonide reguleeritud ja piiratud tootmine on vähendanud oluliselt nende gaaside sattumist atmosfääri. Kokkuleppe tõhusust näitab ka see, et 1990ndate keskpaigast alates on osoonitase stabiliseerunud. Viimased uuringud annavad lootust, et umbes 2075. aastaks on osoonikiht saavutamas 1980ndatele eelnevat seisukorda.
- Osoonikiht kaitseb Maad ohtliku magnetkiirguse eest.
- Osoonikiht hõreneb, kui atmosfääri satub ohtlikke saastegaase, nt freoone.
- Kyoto protokolliga keelati osoonikihti kahjustavate kemikaalide (nt freoonide) kasutamine.
- Osoonitase on tänaseks päevaks stabiliseerinud ja osoonikiht taastumas.
Jäätmed
Prügiga puutume kokku iga päev. Igasuguse tarbimisega kaasneb vähemal või rohkemal määral prügi teke. Aastas tekib ühe inimese kohta umbes 300 kg ehk umbes neli 800-liitrist konteineritäit olmejäätmeid. Selle kogumassist kuni 30% ja mahult kuni 60% moodustavad pakendid. Eestis tekib kuni 200 000 tonni pakendijäätmeid aastas. Pakendimaterjaliks on klaas, plast, papp, paber, metall, puit vm materjal.
Plast on hea odav ja kerge materjal pakendite ja toodete valmistamiseks. Maailmas toodetakse plaste enam kui 300 miljonit tonni aastas, sellest veidi alla 60 miljoni tonni Euroopas. Aastakümneid on plaste hulganisti tarbitud ja hooletult minema visatud. Peale prügilate on ka metsaalused ja ookeanid plastprügi täis. Seetõttu pole midagi imestada, et Vaikses ookeanis on leitud prügisaari, mille pindala on umbes sama suur kui Eesti pindala.
Igasugused keskkonda sattunud jäätmed põhjustavad reostust ja ohustavad keskkonda. Mitmesugused pakendimaterjalid (klaas, plast, metall) lagunevad looduses väga kaua. Tihti on need kirkavärvilised või läikivad ja püüavad sellega kergesti loomade tähelepanu: loomad ja linnud võivad need ära süüa või neisse takerduda ja oma elu ohtu seada. Isegi kui sünteetiline materjal lõppude lõpuks looduses laguneb, satuvad mürgised ained pinnasesse ja veekogudesse, põhjustades keskkonna saastumist. Sama tagajärg on tarbekeemia hooletul kasutamisel.
Elukeskkonna hoidmiseks ja loodusressursside säästmiseks on oluline jäätmete tekkimist igal võimalusel vältida ning tekkinud jäätmed keskkonnasõbralikult koguda ja käidelda. Viimastel aastatel on järjest kasvanud jäätmete taaskasutus. Tekkinud on väga palju taaskasutusorganisatsioone, mis tegelevad jäätmete (nt elektroonika, patareid, akud, autorehvid) kogumise ja käitlemisega. Kuna tänapäeval on kehtestatud prügisorteerimise kohustus, tõstetud saastetasu ja arendatud uusi taaskasutusmeetodeid, ladustatakse jäätmeid prügilatesse vähem.
- prügi sorteerimine
- asjade taaskasutus
- jäätmete töötlemine
- jäätmete matmine
- jäätmete põletamine lõkkes
- jäätmete metsa alla viimine
Ma tean, et...
- Kliima soojenemine on Maa keskmise temperatuuri tõus.
- Kasvuhoonegaasid on gaasilised ained, mis neelavad soojuskiirgust ja takistavad selle väljumist Maa atmosfäärist.
- Osoon (O3) on sinakas terava lõhnaga mürgine gaas, mida leidub Maa atmosfääri ülemistes kihtides.
- Osoonikiht on osooni molekulidest moodustunud mõtteline kiht Maa atmosfääri ülemistes kihtides, mis kaitseb Maad ohtliku UV-kiirguse (UVB ja UVC) eest.
Küsimused
- Arutle, kuidas mõjutavad ülemaailmsed keskkonnaprobleemid Eestit.
- Milles seisneb kliima soojenemine? Mis seda põhjustab?
- Miks on oluline kaitsta osoonikihti hõrenemise eest?
- Loetle põhjuseid, miks on vaja tarbimist vähendada ning jäätmeid sorteerida ja taaskasutada.
- Kuidas aitad sina kaasa ülemaailmsete keskkonnaprobleemide lahendamisele?
