On ilmne, et avaldist saame asendada vaid temaga võrdse avaldisega. Millal on aga kaks avaldist võrdsed? Arvavaldiste korral on vastus lihtne: arvavaldised on võrdsed, kui pärast nõutud tehete sooritamist selgub, et nende avaldiste väärtused on võrdsed. Muutujaid sisaldavate avaldiste korral tuleb aga võrrelda nende avaldiste vastavaid väärtusi, s.o väärtusi, mis on arvutatud muutujate ühtede ja samade väärtuste korral.
Näitena võrdleme avaldiste
(x + 1)2, x(x + 2) + 1, x + 2 ja
vastavaid väärtusi. Selleks kanname tabelisse nende avaldiste väärtused muutuja mõnede väärtuste korral.

Selgub, et esimese kahe avaldise vastavad väärtused on alati võrdsed. Olukord jääb samaks, kui asendada muutuja x mis tahes arvuga. Seetõttu võime neid avaldisi lugeda võrdseteks, s.t
(x + 1)2 = x(x + 2) + 1.
Muutujat sisaldavaid avaldisi, mille vastavad väärtused on alati võrdsed, nimetatakse võrdseteks. Võrdust, mille poolteks on võrdsed avaldised, nimetatakse samasuseks.
Võrdleme veel näite kaht viimast avaldist. Näeme, et ka nende avaldiste vastavad väärtused on võrdsed. Olukord on erinev vaid juhul, kui avaldise väärtus pole arvutatav, s.o siis, kui x = 0. Piirdudes vaid muutuja selliste väärtustega, mille korral mõlema avaldise vastavad väärtused on arvutatavad, võime ka need lugeda võrdseteks.
Seega
, tingimusel, et x ≠ 0.
Edasises jätame sellised lisatingimused võrduste juurde kirjutamata. Samas peame aga alati silmas, et võrdus kehtib vaid juhul, kui need tingimused on täidetud.
Ülesanded A
- (–1) ⋅ (–2)3 – 3 ⋅ 4 – 6 : (–3) + 3
- (–25) : (–5) + 5 ⋅ (–1) – 2 : (–1) –1
- 15,2 :1,9 – 0,26 : 0,02 + 0,48 : 0,08
- (3,4 :17 + 1,7 : 34) ⋅ 4,2 + 8,25 : 3
Kontrolli avaldiste ja a2 + 6 võrdsust, kui a ∈ {–6; –3; 0; 1,5; 3}.
Kui avaldise väärtust arvutada ei saa, siis kirjuta lünka kriips (-).
Avaldis | a2 + 6 | |
a = –6 | ||
a = –3 | ||
a = 0 | ||
a = 1,5 | ||
a = 3 |