- Tõenäosuslik piirkond kui geomeetriline kujund
- Sirglõik kui tõenäosuslik piirkond fikseeritud aja jaoks
- Rõngas kui tõenäosuslik piirkond
- Ring ja hulknurk kui tõenäosuslikud piirkonnad
Tabab – ei taba
Märklaua mingi piirkonna tabamine sõltub paljude tegurite koosmõjust, näiteks tuulest, eseme omadustest, sooritaja treenitusest. Seepärast on märklaua mingi konkreetse piirkonna tabamine juhuslik sündmus.
Iga mängija püüab tabada märki võimalikult täpselt. Ometigi juhtub vahel muud, kui on taotletud.

Lõigud ja pinnad
Elementaarsündmuseks on märklaua mingi punkti tabamine. Neid punkte on aga lõpmata palju. Seepärast pole võimalik elementaarsündmusi loendades määrata märklaua mingi osapiirkonna tabamise tõenäosust.
Oletame, et juhusliku katse elementaarsündmuseks on mingi geomeetrilise kujundi punkti tabamine. Samuti oletame, et iga punkti tabamise võimalused on ühesugused. Siis juhusliku katsega määratud sündmuse A nn geomeetriline tõenäosus on
Nn märklauaks ehk piirkonna mõõduks võib olla näiteks kujundi pindala, keha ruumala, lõigu pikkus või ka nurga suurus.
Näide

- Latv kukub teele siis, kui langenud puu on tabanud lõiku joonisel.
- Otsitav tõenäosus on ...
- sektori nurga α ja täispöörde ehk 360° suhe.
- ringi raadiuse ja lõigu AC suhe.
- ringi pindala ja sektori α pindala suhe.
- puu kauguse teest ja ringi raadiuse suhe.
α ≈ °
Vastus
Otsitav tõenäosus P (A) ≈
Põhiteadmised

- Lõik AD tähistab
- Lõik AB tähistab
Missuguse tõenäosusega ...
- saab Vahur kohe bussi istuda?
- peab ta bussi pääsemist ootama üle 10 minuti?
- peab ta bussi pääsemist ootama kuni 10 minutit?

Ühe osa tabamise tõenäosus peab olema
Vastus
x =
y =
Kuidas tabada rõngast
Uuri ja kontrolli, kui suur on tõenäosus tabada ringi ääres rõngast. Vali R, vali r, jälgi rõnga pindala arvutamist, seejärel leia P (rõngas).
Näiteks
- Kui R = 7,5 ja r = 3,8, siis P (rõngas) ≈ 0,743.
- Kui R = 10,8 ja r = 1,2, siis P (rõngas) ≈ 0,988
Kas väide „Kui R – r = 2, siis P (rõngas) < 0,5“ kehtib?
Vibu märklaud koosneb valgest ruudukujulisest alusest küljega 60 cm ning selle keskel kontsentrilistest ringidest järgmiste raadiustega:
- kollane 6 cm,
- punane 12 cm,
- sinine 18 cm ja
- must 24 cm.
Laskja tabab kindlalt märklauda.
Leia tõenäosus, et mitte väga osav vibulaskja tabab juhuslikult ...
- kollast ala
- valget ala
- punast rõngast

Hea osata
- Kogupiirkond mm,
- Soodne osapiirkond mm.
- P (A) =
Mündi raadius

Valge ala tabamise tõenäosused märklaudadel.
- Tõenäosus tabada märklaua A valget osa on
- Tõenäosus tabada märklaua B valget osa on
Vastus
Suurem tõenäosus on pääseda märklauaga