Kokkuvõte
Eesti Vabariik kuulutati välja 24. veebruaril 1918. aastal. Hoolimata iseseisvuse väljakuulutamisest, sai riigi tegelik ülesehitamine alata alles sama aasta novembris, kui Saksa okupatsioon kokku varises. Varsti tuli noorel riigil end kaitsma hakata, sest 28. novembril 1918 ründas Punaarmee Narvat.
Sõja algus oli Eestile raske, sest tuli alles luua oma relvajõud ja hankida sõjavarustust. Ka mobilisatsioon edenes vaevaliselt, sest inimesed olid neli aastat kestnud maailmasõjast väsinud ega uskunud, et väike Eesti suudab hiiglaslikule Venemaale vastupanu osutada.
Aja jooksul siiski kasvas rahva seas arusaam kodumaa kaitsmise vajalikkusest, suurenes rahvaväelaste arv ja tugevnes nende kaitsetahe. Märkimisväärne roll oli ka välisriikide abil. Vabadussõda lõppes 1920. aasta 2. veebruaril sõlmitud Tartu rahuga. Eesti suutis oma iseseisvust kaitsta.
Aastail 1920–34 iseloomustas Eesti riigikorda mitmeparteiline demokraatia. 1920. aastal vastu võetud põhiseaduse järgi valis rahvas iga 3 aasta tagant 100-liikmelise parlamendi – Riigikogu. Viimane kinnitas ametisse valitsuse ja selle juhi – riigivanema. Eesti poliitilist elu iseloomustas erakondade rohkus ja valitsuste sage vahetumine. 1921. aastal võeti Eesti Rahvasteliidu liikmeks.
Eesti majandus sai jalad alla 1920. aastate algul ja hakkas kiiresti arenema. Tuntavalt paranes nii riigi majandusseis kui ka inimeste elatustase. 1919. aasta maaseadus asendas varasemad suurmaapidamised (mõisad) väikemaapidamistega (talud).
Iseseisva riigi loomine oli ülimalt oluline ühiskonnaelu kõigi tahkude jaoks, kuid kõige positiivsemalt mõjutas see rahvuskultuuri. Riik aitas teadlikult kaasa eesti kultuuri püsimisele ja edendamisele. Järjepidevalt hakati rahastama rahvuskultuuri.
1930. aastate algul tabas Eestit ränk kriis, mis sai alguse ülemaailmsest majanduskriisist. Järsult kasvas tööpuudus ja langes elatustase. Vabadussõjalased nõudsid laialdase võimuga presidendi ametikoha loomist, mis pidi riigi kriisist välja tooma. Kartes üha populaarsust koguva vabadussõjalaste liikumise võimuletulekut, sooritas Konstantin Päts 1934. a riigipöörde ning kehtestas autoritaarse korra. Järgnevat perioodi nimetatakse vaikiva oleku aastateks.
Arutlemiseks
- Kellega tuli Eesti riigil vabadussõjas vastamisi seista?
- Miks saatis 1919. aastal Asutava Kogu valimistel suurimat edu vasakpoolseid erakondi?
- Kirjelda Eesti majanduselu 1920. aastatel.
- Miks kasvas vabadusõjalastest suurim poliitiline liikumine Eestis? Mida nad nõudsid?
- Kas K. Pätsi ja J. Laidoneri 1934. aasta riigipööre oli õigustatud? Põhjenda oma vastust. Kuidas see muutis Eesti riigielu?
- Nimeta eesti kultuuritegelasi 1920. ja 1930. aastatest.
