Sõnavara
- automatiseerima – automaatseks ehk isetöötavaks muutma
- automaatika – tehnika- ja teadusharu, mis tegeleb inimese vahetu osavõtuta toimuvate protsesside juhtimise ja kontrollimise meetodite ja vahenditega
- ventilatsioon – õhuvahetus
- pneumaatiline – suruõhu abil töötav
- hüdrauliline – vedeliku surve mõjul töötav
Kodutehnika
Inimene kasutab oma igapäevaelus mitmeid erinevaid tehnikaseadmeid, et oma vajadusi rahuldada. Nii ohutuse, tõhususe kui ka mugavuse tõttu on seadmed sageli automatiseeritud. Näiteks nõudepesumasin on kasutajale mugav, sest hoiab kokku tema aega ja energiat, samas on see ka tõhus, sest peseb niivõrd kuuma veega, millega inimene ise pesta ei suudaks. Väravale on lisatud automaatika, et majaomanik ei peaks selle avamiseks autost väljuma, vaid saaks kasutada pulti. Mõnel juhul ei pea isegi seda tegema, sest anduritega varustatud väravad tunnevad ise õige auto läheduse ära. Kodus kasutatavaid masinaid ja tehnikaseadmeid nimetatakse kodutehnikaks.
Automaatika
Automaatika on haru, kus inimese asemel teevad tööd automaatsüsteemid ja isetoimivad masinad ehk robotid. See tegeleb automaatseadmete juhtimise ja kontrollimise vahendite ja meetoditega. Automaatikasüsteemide töö põhineb sinna kuuluvate seadmete ja süsteemiosade seisundit kirjeldaval informatsioonil, mida saab edastada näiteks elektriliste, pneumaatiliste ja hüdrauliliste signaalide abil. Signaale keskkonnast saadakse mitmesuguste andurite abil.
- Föön
- Kodune valveseade
- Uks
- Köögikombain
- Päikesevari
- Robotmuruniiduk
Automatiseeritud kodutehnika
Automatiseeritud kodutehnikaks nimetatakse pool- või täisautomaatseid seadmeid, mis lihtsustavad koduseid toiminguid, tagavad turvalisuse, hoiavad energiat kokku jms.
Täisautomaatne seade suudab tööülesannet täita inimese vahetu sekkumiseta (nt suitsuandur). Poolautomaatne seade tuleb esmalt õigesse programmi seadistada ning alles seejärel suudab masin inimese sekkumiseta programmi järgi toimida (nt pesumasin). Seadmetele saab programmeerida erinevaid ülesandeid ja neid omavahel koordineerida.
Käigukastid
Autode käigukastide maailm on kirju. Ka automaatkäigukastide hulgas on palju erinevusi. On olemas nii pool- kui ka täisautomaatsed käigukastid. Täisautomaatne käigukast vahetab pöörete arvu suurenedes/vähenedes juhi eest käike, sellel puudub sidur ning juht peab valima sõidu alguses ja lõpus vaid režiimi. Reeglina on automaatkäigukast just selline. Poolautomaatseid käigukaste on omakorda mitmeid erinevaid. Näiteks on sellised, kus autol on sidur, kuid käike ise vahetama ei pea – ehk juhi sidurivajutuse peale lülitab auto ise käigu sobivaks. Teiseks aga ka sellised, millel puudub siduripedaal, kuid käike peab juht ikkagi ise vahetama. Lisaks on olemas ka säärased käigukastid, mille puhul juht ise valib, kas soovib sõita täisautomaatrežiimiga või käike ise vahetada.
Täisautomaatsed seadmed
Poolautomaatsed seadmed
Mida rohkem on koduseid automaatseadmeid, seda keerulisem on neid kontrollida. Isikliku nutiseadmega saab paljusid seadmeid kontrollida mõne nupuvajutusega. Nö nutikodu pakub võimalust telefoni teel reguleerida oma kodu kütet, valgustugevust, signalisatsiooni, lukke, kodumasinaid, kodukinosüsteemi jpm. Nutika kodu südameks on keskseade, millega on ühendatud paljud andurid, energiamõõdikud jne. Elektrikatkestuse puhuks on seadmes ka aku ning lisaks kaabelinternetile ka mobiilse andmeside võimalus.
Küsimused
- Milliseid iga päev kasutatavaid seadmeid võiks veel automatiseerida?
- Millised on täisautomaatsete seadmete eelised poolautomaatsete ees?
- Nimeta veel kaks pool- ja kaks täisautomaatset seadet.
Kodused automaatseadmed
Automatiseeritud kodutehnikaks nimetatakse seadmeid, mille abil saab igapäevaseid kodutöid muuta automaatseks, suurendada turvalisust, lihtsustada suhtlemist jpm.
Tark maja või nö nutikodu võimaldab nutiseadme rakenduse abil reguleerida erinevate seadmete tööd ning muudab sedasi nende kasutamise lihtsamaks ja mugavamaks. Vajalikke seadmeid saab sättida ainult mõne sõrmeliigutusega. Nii on võimalik ka kodust eemal reguleerida kütet ja valgustust, lihtne on aktiveerida alarmi, käivitada televiisorit või reguleerida volüümi jpm.
Ventilatsioon
Ventilatsiooni põhieesmärgid on saastunud õhu asendamine puhtaga ja jahutamine. Ventilatsioon tagab ruumis vajaliku õhu puhtuse, temperatuuri, niiskuse ning õhu liikumise kiiruse. Ventilatsiooni võib liigitada loomulikuks ja sundventilatsiooniks. Loomuliku ventilatsiooni puhul toimub õhuliikumine surve erinevuse tõttu hoone sees ja väljas. See võib toimuda nii läbi seinapragude või õhuakende, aga ka läbi spetsiaalsete sisselaske- ja väljatõmbeavade. Sund- ehk mehaanilise ventilatsiooni puhul tekitab surve vahe ventilaator. Sellisel juhul saab ruumi viidud õhk olla eelnevalt puhastatud tolmust ning juba sobiva temperatuuri ja niiskusega. Sundventilatsiooni süsteemides kasutatakse väga palju erinevaid seadmeid.
- Nõudepesumasin
- Grill
- Mikser
- Mootorsaag
- Suitsuandur
- Kalkulaator
- Sõrmejälje lugejaga ukselukk
Küsimused
- Kas köögis peaks olema suitsuandur? Miks?
- Kus võiks suitsuandur veel paikneda?
- Nimeta veel mõni automatiseeritud majapidamisseade.
- Miks on kasulik kütet reguleerida?
Põhiteave
Automatiseeritud kodutehnika on , mis muudavad inimeste igapäevaseid toiminguid , suurendavad turvalisust ja muudavad suhtlemise .
