Sõnavara
- valgustihedus – valgusvoog valgustatava pinna pindalaühiku kohta
Manuaalne reguleerimine
Kuna tavalist lülitit kasutatakse vooluringi avamiseks ja sulgemiseks, on lüliti kaks positsiooni „sees” ja „väljas”. Seega on energiatarbimisel kaks äärmust: energiat tarbitakse koguvõimsusel või ei tarbita üldse. Näiteks kui valgusti sisse lülitada, töötab pirn maksimaalsel võimsusel, välja lülitatud pirn elektrienergiat ei tarbi.
Osa valgustite lülititega saab elektrilist pinget reguleerida ja sedasi mõjutada valgusti valgustihedust ning tarbitava elektrienergia hulka. Pistikupesade lisaseadmena saab kasutada taimeriga pistikupesa, millega on võimalik reguleerida aega, millest alates ja kui kaua tarbija elektrit kasutab.
Valgustihedus
Valgustihedus E näitab, mil määral mingi pind valgustatud on. See avaldub valgusvoo ja valgustatava pindala suhtena. Selle ühik on luks (lx). Valgusvoog on kiirgus, mis valgusallikast väljub ja mida silm tajub, selle mõõtühik on luumen (lm).
Valgustihedus on 1 luks, kui 1 m2 pinnal jaotub 1 luumeni suurune valgusvoog ühtlaselt. Kirjutuslaua valgusti tihedus peab olema vähemalt 500 lx.
Valgustihedus sõltub näiteks lambi võimsusest ja kaugusest ning valguse pinnale langemise nurgast.
Tarbimist reguleerivad lülitid
Energiatarbimise reguleerimine on oluline elektrikasutuse vähendamiseks. Tarbimist reguleerivad lülitid võimaldavad inimestel seda teha mugavamalt ilma liigse ajakuluta.
Reguleeritava lülitiga saab tarbija valgusti energia tarbimist suurendada ja vähendada. Näiteks on võimalik luua tuppa hubane õhtuhämarus ning seejuures vähem elektrit kulutada.
Taimerlülitiga pistikupesal saab tarbija sättida kellaaja, millal ta elektrit tahab kasutada. Näiteks on taimeriga võimalik pesumasin automaatselt sisse lülitada hilisõhtul, mil elektri hind on mõnel puhul madalam.
Küsimused
- Millistes ruumides (koolis, kodus jm) võiks olla tavaline lüliti, millistes reguleeritav?
- Millistes ruumides on kasulik ühendada valgusti liikumisanduriga?
- Kuidas saab reguleeritava lülitiga energiat kokku hoida?
- Kas iga pistikupesa peaks varustama taimeriga? Miks?
Automaatne reguleerimine
Automatiseeritud süsteeme ei pea kasutaja pidevalt reguleerima, enamasti tarbivad need ka vähem energiat ning neid on mugavam kasutada. Tänapäeval kasutatakse küttesüsteemides palju automaatikat. Esmalt sätib kasutaja soovitud temperatuuri termostaadis paika. Seejärel reguleerib küttesüsteem toatemperatuuri soovituni ning hoiab püsivana, jälgides temperatuurimuutusi.
Küttesüsteemi toimimine
Informatsiooni hankimine |
Andur mõõdab välistemperatuuri ja juhtplokk arvestab temperatuurimuutusi. |
Informatsiooni töötlemine |
Juhtplokk jaotab soojust vastavalt välisanduri ja termostaadi andmetele. |
Informatsiooni edastamine |
Juhtplokk annab käsu energia tootmiseks. |
Soojusenergia tootmine |
 Boiler. |
Soojusenergia edastamine |
 Radiaator soojendab tuba. |
Informatsiooni töötlemine ja edastamine |
 p Termostaat mõõdab ruumis temperatuuri ja edastab informatsiooni. |
Juhtplokk saab pidevalt informatsiooni välisanduritelt ja termostaadilt, ning hoiab vastavalt nendele andmetele ruumis temperatuuri. |
Pesumasina seadistamine
Pesumasina juhtpaneelil saab valida mitme pesuprogrammi vahel. Programmi valik sõltub pestava pesu värvist, materjalist ning hulgast ja pesuvahendite kasutamisest. Pärast programmi valimist ning pesumasina käivitamist töötab pesumasin automaatselt, kuni programm lõpeb.
- Vee temperatuuri
- Pesu puhtusastet
- Pesuprogrammi
- Tsentrifuugi kiirust
- Pesuvahendi kogust
Küsimused
- Miks on oluline teada välistemperatuuri?
- Mis ülesanne on juhtplokil, kui välisõhu temperatuur langeb?
- Miks on kasulik seada eluruumid lõuna poole?
- Kuidas saab kasutada taimerit, et pesumasin vähem energiat tarbiks?
Põhiteave
Seadmete reguleerimine ja õige programmi valik oluline elektrikasutuse vähendamiseks. Automatiseeritud süsteeme kasutaja pidevalt reguleerima. Paljudel juhtudel on elekter öösel kui päeval. Sellisel juhul tasub kodumasinad panna tööle .
