Valitsuse majanduspoliitika
Majanduspoliitika tähendab riigi ehk avaliku võimu sekkumist majandusse. Milline aga peaks olema riigi majanduslik roll? Valitsuse majanduspoliitika eesmärk on luua tingimused kiireks majanduskasvuks ja tagada majanduslik stabiilsus.
Arutle
- Too näiteid Eesti valitsuse majanduspoliitilise tegevuse kohta viimastel kuudel, nädalatel. Millise hinnangu sellele annad? Miks?
Riikliku majandustegevuse eesmärgid
Eesti majandus on turumajandus, kus kõrvuti eksisteerivad era- ja riigisektor. Viimane annab Eestis sisemajanduse koguproduktist üle kolmandiku. Avalik sektor pakub ühishüvesid (nt haridus, korrakaitse, tervishoid, riiklik meedia) ning hoolitseb riigivara (nt hooned, metsad) korrashoiu eest. Lisaks otsesele majandustegevusele sekkub riik majandusse seadusandluse kaudu. Kolmanda võimalusena sekkub riik majandusse maksude kehtestamise ja kogumisega. Makse maksavad nii eraisikud kui ka ettevõtted ja seda nii sissetulekute kuika tarbimise pealt. Seega on maksude tõstmise-langetamise kaudu võimalik mõjutada tarbimist ja tootmist. Maksu- ja sotsiaalsüsteemi kaudu peaks olema tagatud majandusliku tulu õiglane jaotumine ühiskonnaliikmete vahel. Riigi rahapoliitika tähendab kontrolli finantsasutuste (pangad) tegevuse üle, raharingluse korraldamist ja käibiva valuuta väärtuse tagamist. Lisaks eelöeldule võib valitsus sekkuda turumajandusse selleks, et kaitsta keskkonda saastamise ja ressursside (nt maavarad) raiskamise eest.
Riiklik majandustegevus |
Arutle
- Miks kogub riik makse?
- Mil moel oled riigivara kasutamisest (tarbimisest) kasu saanud?
Majandusarengu jätkusuutlikkus
1992. aastal Rio de Janeiros toimunud ÜRO keskkonna ja arengu maailmakonverentsil määratleti jätkusuutliku majandusarengu eesmärgid 21. sajandi globaalses säästva arengu tegevuskavas aastani 2030 (Agenda 21). Selle kohaselt peaksid riigid (oma vajadusi ja võimalusi arvestades) oma pikaajaliste arengusuundade seadmisel lähtuma järgmistest põhimõtetest:
- majanduse ja keskkonna ühendamine: majanduslikud otsused peavad olema seostatud nende otsese ja kaudse mõjuga keskkonnale;
- sotsiaalne õigus: kõikidel inimestel on võrdne õigus majanduslikule heaolule ja puhtale keskkonnale;
- keskkonna kaitsmine: loodusressursside mõistlik kasutamine ja säilitamine, keskkonna taluvuspiiridega arvestamine ning jäätmete ja saasteainete hulga vähendamine;
- põlvkondadevaheline kohustus: praegused majandus- ja keskkonnapoliitilised otsused ning sellealane praktiline tegevus peavad arvestama pikaajalisi ökoloogilisi mõjusid;
- elukvaliteet: inimese elukvaliteet ei saa olla määratud kitsalt majanduslike näitajatega, oluline on inimeste väärtushinnangute ja (tarbimis)harjumuste muutmine.
Arutle
- Millise nimetatud põhimõtte järgimine peaks sinu arvates Eestis olema prioriteetne? Põhjenda.
Riigi välisvõlg
Majanduspoliitilise tegevuse üks näitaja on riigi välisvõla suurus. Välisvõlg on võlg välismaisele võlausaldajale: erapangad, valitsused ja rahvusvahelised finantsinstitutsioonid. Eesti Vabariigi välisvõla üle peab arvestust Eesti Pank. Välisvõlga iseloomustavatest näitajatest on olulisemad:
- koguvälisvõlg (brutovälisvõlg), mis summeerib kõikide riigi institutsionaalsete sektorite võlad;
- netovälisvõlg, mis näitab riigi kõikide institutsionaalsete sektorite tagasimaksmisele kuuluvate võlanõuete ja võlakohustuste vahet.
Arutle
- Kas välisvõlg takistab riigi majanduslikku tegevust või aitab sellele kaasa? Põhjenda.
Eelarvepoliitika
Stabiilse majandusarengu saavutamiseks rakendab riik eelarvepoliitikat ja rahapoliitikat. Eelarvepoliitika üks põhieesmärke on toetada makromajanduslikku stabiilsust ja jätkusuutlikust, tagada turgude paindlikkus ja efektiivsus ning vähendada majanduse stabiilsust ohustavaid riske. Eelarvepoliitika näitab, millistel põhimõtetel riigieelarve koostatakse, mis otsuseid vastu võetakse ning kuidas seda rakendatakse. See määrab kindlaks, kui suured on kulud näiteks haridusele, tervishoiule, keskkonnale ja sotsiaalsfäärile ning millised maksud riigile laekuvad.
Riigieelarve on riigi ühe aasta raha ja muu finantsvara sissetulekute ja väljaminekute plaan, mille alusel kasutavad põhiseaduslikud institutsioonid ja valitsus riigile laekuvat raha oma poliitika elluviimiseks. Riigieelarve koostamise õiguslikuks aluseks on põhiseadus ja riigieelarve seadus. Tulude (ehk maksude) kogumise ja kulutuste tegemise aluseks on riigi eelarvestrateegia ja mitmesuguste valdkondade arengukavad. Riigi eelarvestrateegia koostamise eesmärk on jätkusuutlik eelarvepoliitika ning riigi areng. Eelarvestrateegias esitatakse kavandatud nelja aasta eelarvepoliitilised põhimõtted, valitsuse prioriteedid, majandusolukorra analüüs ja majandusarengu prognoos.
Riigieelarve tulud tulevad maksulistest ja mittemaksulistest tuludest. Maksulised tulud on sotsiaalmaks (maksab tööandja igalt väljamakstult palgalt 33%), käibemaks (kauba või teenuse ostmisel lisanduv 20% maks), aktsiisimaksud (alkoholi-, tubaka-, kütuse-, elektri-, pakendiaktsiis; aktsiisimaksuga tahetakse piirata liigset tarbimist), hasartmängumaks, tollimaks. Mittemaksulised tulud on igasugused toetused (välistoetused) ja kaupade ning teenuste müük.
Arutle
- Kuidas sõnastaksid kokkuvõtvalt riigieelarve koostamise peamise probleemi?
- Miks on riigieelarve vastuvõtmine üks olulisemaid otsuseid Riigikogu jaoks?
Eelarve tasakaal tagab edu
Vaid eelarve tasakaalu põhimõtte säilitamine aitab võidelda kasvava võlakoormuse vastu, mida praegu lastele ja lastelastele kaela laotakse. Kui tahame, et neil oleks võimalus ise oma otsuseid teha, aga mitte meie võlgu tagasi maksta, on eelarve tasakaalu tagamine möödapääsmatult vajalik.
Mart Laar. Euroopa rääkigu rohkem eelarve tasakaalust. Postimees 25.09.2010.Arutle
- Uuri lisaks rahandusministeeriumi veebilehelt (www.fin.ee), milline Eesti riigieelarve vahemikus 2010–2020 oli ülejäägi, milline puudujäägiga.
Maksud
Maksupoliitika määrab, milliseid makse ja mille eest riik kogub. Maksud on riigieelarve peamine sissetulekuallikas.
Maksu liigid
- Kaudne maks – toote või teenuse hinnas, sisalduv ja tarbija poolt kinni makstud maks (nt aktsiisimaks, käibemaks)
- Otsene maks – sissetulekutelt makstav maks (nt tulumaks, sotsiaalmaks)
Siin ilmas pole midagi kindlat peale surma ja maksude.
Benjamin Franklin (1706–1790)
Maksukorralduse seadus
§ 2. Maksu mõiste
Maks on seadusega või seaduse alusel valla- või linnavolikogu määrusega riigi või kohaliku omavalitsuse avalik-õiguslike ülesannete täitmiseks või selleks vajaliku tulu saamiseks maksumaksjale pandud ühekordne või perioodiline rahaline kohustus, mis kuulub täitmisele seaduse või määrusega ettenähtud korras, suuruses ja tähtaegadel ning millel puudub otsene vastutasu maksumaksja jaoks.
Arutle
- Kas majandustõusu aastatel on kasulikum tõsta otseseid või kaudseid makse? Aga majanduslanguse korral? Põhjenda.
- Mida tähendab maksukorralduse seaduses kasutatud väljend „avalik-õiguslikud ülesanded“?
Maksukoormus
Ühiskonna üldine maksukoormus näitab, kui suur osa sisemajanduse koguproduktist (SKP) kulub maksudele. Kõrge maksukoormus tagab valitsusele suuremad tulud ja seeläbi ka suuremad võimalused pakkuda avalikke kaupu ja teenuseid (n-ö paksu riigi mudel). Madal maksukoormus (n-ö õhukese riigi mudel) jätab võimaluse kasutada teenitud tulu suuremal määral tarbimiseks ning investeerimiseks.
Maksude protsentuaalne osa riigi SKP-st
2012 |
2013 |
2014 |
2015 |
2016 |
2017 |
2018 |
|
Eesti |
31,7 |
31,7 |
32,1 |
33,3 |
33,8 |
32,9 |
33,0 |
Läti |
29,3 |
29,6 |
29,9 |
30,3 | 31,4 | 31,6 |
31,4 |
Leedu |
27,3 |
27,2 |
27,8 |
29,3 |
30,0 |
29,8 |
30,5 |
Soome |
42,5 |
43,5 |
43,6 |
43,6 |
43,9 |
43,1 |
42,4 |
Rootsi |
42,8 |
43,2 |
42,9 |
43,3 |
44,6 |
44,7 |
44,4 |
Saksamaa |
39,7 |
39,9 |
39,6 |
40,0 |
40,5 |
41,0 |
41,5 |
Prantsusmaa |
46,5 |
47,5 |
47,7 |
47,7 |
47,6 |
48,3 |
48,4 |
EL-i liikmesriikide keskmine |
40,5 |
40,9 |
41,0 |
40,8 |
40,9 |
41,1 |
41,2 |
Arutle
- Kas pooldad n-ö õhukese või paksu riigi mudelit? Põhjenda.
- Milliseid järeldusi saab teha, kui võrrelda Eesti maksukoormust
- naaberriikide vastavate näitajate ja
- Euroopa Liidu keskmisega?
Eesti maksukoormus võrreldes teiste EL-i riikide maksukoormusega
Eurostati avaldatud andmetel oli kaalutud keskmine maksukoormus EL-i liikmesriikides 2014. aastal 40% sisemajanduse koguproduktist (SKP), kasvades aastaga 0,1 protsendi võrra. [---]
Kõige kõrgem maksukoormus suhtena SKP-sse oli Taanis (50,8%), järgnesid Belgia ja Prantsusmaa (mõlemas 47,9%). Eesti näitaja oli 2014. aastal 32,5% ning kasv võrreldes 2013. aastaga oli 0,8 protsenti. Eesti oli väiksuselt seitsmenda maksukoormuse suhtega Rumeenia, Bulgaaria, Leedu, Läti, Iirimaa ja Slovakkia järel. Lõunanaabrid Läti ja Leedu koguvad maksudena SKP osakaalult Eestist 3–4% vähem, vastavalt 29,2% ja 28%.
Trend, et maksud moodustavad SKP-st üha suurema protsendi, on kestnud EL-is alates 2010. aastast.
Eesti maksukoormus on kasvanud, kuid jääb väiksuselt EL-is seitsmendale kohale. Uudised.err.ee, 18.01.2016.Suur maksukoormus pärsib ettevõtlust
SEB uuringu „Baltimaade ettevõtlusbaromeeter“ tulemustest selgub, et kõigis kolmes Balti riigis on alustavate ettevõtjate suurimaks väljakutseks juba teist aastat järjest riikide kõrge maksukoormus ja liigne bürokraatia. Ettevõtlusega alustamisel võib kõrge maksukoormus saatuslikuks osutuda, kuna on keeruline saavutada piisavat rahavoogu, et katta ettevõtte tegevuskulud. Uuringus küsitleti rohkem kui 1500 ettevõtet.
Refereeritud: Uuring: alustava ettevõtja väljakutse on kõrge maksukoormus. Äripäev.ee, 05.06.2018.Arutle
- Mida tähendab väiksem maksukoormus ettevõtjale, mida ühiskonnale?
Maksusüsteemid
Riigi maksustamise põhimõtteid väljendavad maksusüsteemid. Riigiti on need erinevad. Maksusüsteem tagab piisava hulga rahaliste vahendite laekumise riigieelarvesse.
Õiglane maksusüsteem vastab järgmistele põhimõtetele:
- Neutraalsus/võrdsus. Samalaadsetes majandussituatsioonides osalejaid ei tohi erinevalt kohelda, maksud peavad kehtima võrdselt kõigile.
- Suunatus. Maksustamine võimaldab suunata turumajanduse toimimist.
- Lihtsus. Maksud peavad olema ühtemoodi tõlgendatavad.
Arutle
- Miks on oluline teada, kuidas toimib maksusüsteem?
Maksumäär
Teenitud tulust maksudeks minevat osa tähistab maksumäär. Vastavalt maksumäärale liigitatakse maksusüsteeme proportsionaalseks, progressiivseks või regressiivseks.
- Proportsionaalne – maksustatav osa tulust on määratud kõigile ühetaoliselt kehtiva protsendiga.
- Progressiivne – maksumäär tõuseb astmeliselt tulude suurenedes.
- Regressiivne – maksumäär alaneb tulude suurenedes.
Arutle
- Milline maksusüsteem on sinu arvates õiglaseim? Põhjenda.
Eesti maksusüsteem
Eestis kehtib proportsionaalne maksusüsteem. Eesti maksusüsteem koosneb maksuseadustega sätestatud ja kehtestatud riiklikest maksudest ning seaduse alusel valla- või linnavolikogu poolt oma haldusterritooriumil kehtestatavatest kohalikest maksudest. Kohalikud maksud on müügi-, paadi-, reklaamimaks, teede ja tänavate sulgemise maks, mootorsõiduki, loomapidamis-, lõbustusmaks ja parkimistasu.
Riiklike ja kohalike maksude laekumine Eestis (mld eur)
2014 |
2015 |
2016 |
2017 |
2018 |
2019 |
|
Riigieelarvesse laekunud maksud |
5,8 |
6,2 |
6,6 |
7,0 |
7,6 |
8,1 |
Kohalikesse eelarvetesse laekunud maksud |
0,9 |
0,9 |
1,0 |
1,1 |
1,2 |
1,3 |
Maksud kokku |
6,7 |
7,1 |
7,5 |
8,0 |
8,8 |
9,4 |
Arutle
- Tutvu Maksu- ja Tolliameti koduleheküljel (www.emta.ee) Eestis kehtivate riiklike maksudega. Mis on nende määrad? Millised kohalikud maksud kehtivad sinu kodukohas?
Maksude näiteid
Lastetusmaks
Arstide Liit leiab, et need inimesed, kellel lapsi pole, võiksid maksta lastetusmaksu, millest laekuvate summadega saaks toetada raskustes olevaid lastega peresid. [---] „Ka nemad võiksid olla lapsevanematega solidaarsed ja aidata raskel ajal riiki ja kõiki siin elavaid lapsi, loovutades osa oma töötasust lastetusmaksuna,“ seisis pöördumises.
Arstide Liit: lastetusmaks oleks mõistlik lahendus. Eesti Päevaleht, 21.05.2009.Arutle
- Kas pooldad lastetusmaksu? Põhjenda.
- Millistesse eluvaldkondadesse ei tohiks riik maksustamisega sekkuda? Miks?
Mütsi maks
Meeste kaabu maks kehtis Suurbritannias aastatel 1784–1811. Maks oli lihtne viis tõsta riigi tulu jõukate inimeste arvelt. Arvati, et rikkamad ostavad palju kalleid peakatteid. Arvestati ka sellega, et vaestel kaabusid ja kübaraid polnud. Peakatete müüjad olid kohustatud ostma litsentsi, millega koos said nad ka vastava maksumärgi ja õiguse kaabusid müüa. Jaemüügi litsents maksis kaks naela Londonis ja viis šillingit mujal. Need, kes mütsi maksu ei maksnud, said suured trahvid. Maksumärgi võltsijatele võidi määrata surmanuhtlus.
Arutle
- Kas mütsi maks oli kaudne või otsene maks?
- Kas tead mingit maksu tänapäeval, mis mõjutab ainult jõukamaid?
Küsimused
- Millise majanduspoliitikaga riigis on hea elada?
- Miks on ühishüve vajalik? Seleta ja too näiteid, milliseid alternatiive pakub erasektor riiklikele ühishüvedele.
- Mida tähendab sinu jaoks (majanduse) jätkusuutlik areng?
