Rahvusvahelised organisatsioonid
Rahvusvahelisi organisatsioone on loodud alates 19. sajandist. Pärast Teist maailmasõda on riikidevaheline koostöö omandanud järjest mitmekesisemaid vorme. Tänapäeval eksisteerib ligi 3000 valitsustevahelist ja umbes 20 000 valitsustevälist rahvusvahelist organisatsiooni.
Arutle
- Milliseid rahvusvahelisi organisatsioone tead nimetada?
Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (ÜRO)
Teise maailmasõja puhkemine diskrediteeris eelmise maailmasõja järel loodud Rahvasteliidu lõplikult. Tekkis vajadus uue ning tõhusama ülemaailmse organisatsiooni järele. Pärast mitu aastat kestnud ettevalmistusi jõuti Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ingl United Nations Organisation) asutamiseni. 26. juunil 1945 kirjutasid 51 riiki San Franciscos alla ÜRO põhikirjale. 2023. aastal oli ÜRO-l 193 liiget. Eestist sai ÜRO liige 1991. aastal.
ÜRO peaeesmärgid
- Rahu ja julgeoleku kaitsmine maailmas
- Riikide koostöö korraldamine rahvusvaheliste probleemide lahendamisel
- Riikidevaheliste konfliktide ja vaidlusküsimuste lahendamine
ÜRO struktuur
- Peaassamblee (ingl General Assembly) iga-aastasel istungil on kõik liikmesriigid esindatud ühe häälega. Peaassamblee otsused on liikmesriikidele soovitusliku iseloomuga. Peaassamblee valib Julgeolekunõukogu ettepanekul viieks aastaks ÜRO-d juhtima peasekretäri ja rotatsiooni alusel Julgeolekunõukogu 10 mittealalist liiget.
- Julgeolekunõukogu (ingl Security Council) on ÜRO tähtsaim otsustusorgan. Sellel on viis alalist liiget: Ameerika Ühendriigid, Prantsusmaa, Suurbritannia, Hiina Rahvavabariik, Vene Föderatsioon (kuni 1991. aastani Nõukogude Liit) ja 10 mittealalist liiget. Alalistele liikmetele kuulub vetoõigus. Julgeolekunõukogu vastutab rahvusvahelise rahu püsimise eest.
- Majandus- ja Sotsiaalnõukogu (ingl Economic and Social Council – ECOSOC) vastutab majanduslike ja sotsiaalsete probleemide lahendamise eest.
- Hooldusnõukogu (ingl Trusteeship Council) ülesanne on hallata ja iseseisvuseks ette valmistada sõltlasterritooriume (nt endiseid kolooniaid).
- Rahvusvaheline Kohus (ingl International Court of Justice – ICJ) teeb otsuseid küsimustes, mida riigid vastastikusel nõusolekul on talle otsustada andnud, sündinud kohtuotsused on soovitusliku iseloomuga.
Mõiste
- Sinikiivrid – kriisipiirkondadesse saadetavad ÜRO rahuvalveväed. Need liikmesriikide üksustest moodustatud kergelt relvastatud väed kannavad tunnuslikku sinist kiivrit ja võivad lahingusse astuda ainult siis, kui neid rünnatakse.
Arutle
- Kui hästi ÜRO sinu arvates oma eesmärke täidab? Põhjenda.
- Nimeta rahvusvahelisi konflikte, mille lahendamisel on osalenud ÜRO rahuvalveväed.
Eesti ÜRO missioonidel
Alates 2000. aastast osalevad Eesti esindajad ÜRO alalises valmisolekus oleva kriiside ja katastroofide hindamise ja koordineerimisega tegelevas meeskonnas UNDAC (United Nations Disaster Assessment and Coordination). Eesti on osa võtnud UNDAC-i missioonidest Iraanis, Sudaanis, Kõrgõzstanis, Türkmenistanis, Jakuutias ja Gruusias, samuti oli Eesti päästemeeskond abiks 2005. a algul Kagu-Aasiat ja India ookeani piirkonda tabanud tsunami tagajärgede likvideerimisel Indoneesias Acehis ning 2005. a sügisel pärast maavärinat Pakistanis. Samuti on Eesti päästemeeskonna eksperdid viibinud erinevate üksuste koosseisus Haitil (2010) ja Filipiinidel (2013).
www.vm.ee
Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon (NATO)
Põhja Atlandi Lepingu Organisatsiooni (ingl North Atlandic Treaty Organisation NATO) loomise peamiseks põhjuseks oli Nõukogude Liidu ohu tõrjumine pärast Teist maailmasõda Euroopas. NATO asutati 4. aprillil 1949. aastal Washingtonis 12 riigi – Belgia, Hollandi, Islandi, Itaalia, Kanada, Luksemburgi, Norra, Portugali, Prantsusmaa, Suurbritannia, Taani, Ameerika Ühendriikide – osalusel.
NATO kõrgeim võimuorgan on Põhja-Atlandi Nõukogu ning juhtiv ametiisik liikmesriikide määratud peasekretär. NATO kõrgeim sõjaväeline organ on NATO Sõjakomitee, mis koosneb liikmesriikide relvajõudude ülemjuhatajatest. Sõjaväeline koostöö seisneb ühisõppustes ja liikmesmaade ühiste relvakontingentide tegevuses. NATO relvajõud jagunevad kolmeks: kiirreageerimisjõud, peamised kaitsejõud ja lisajõud. Ühtlasi teeb NATO tihedat koostööd rahuvalveoperatsioonide korraldamisel Euroopa Liidu, ÜRO ja OSCE-ga.
Arutle
- Tuletage meelde lähiajaloost. Milline oli sõjalis-poliitiline olukord Euroopas pärast Teist maailmasõda? Milline oli NATO roll külma sõja ajal?
- Uuri lisaks, millised riigid tahavad saada NATO liikmeks.
Washingtoni leping (4. aprill 1949)
Artikkel 5
Lepinguosalised lepivad kokku, et relvastatud rünnakut neist ühe või mitme osalisriigi vastu Euroopas või Põhja-Ameerikas käsitletakse rünnakuna nende kõigi vastu ning sellest tulenevalt lepivad kokku, et niisuguse relvastatud rünnaku korral asub igaüks neist, rakendades Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni harta artiklis 51 sätestatud õigust individuaalsele või kollektiivsele enesekaitsele, sel viisil rünnatud lepinguosalist või lepinguosalisi abistama, rakendades üksi ja koos teiste lepinguosalistega abinõusid, mida ta peab vajalikuks, sealhulgas relvajõudude kasutamist, eesmärgiga taastada ja säilitada Põhja-Atlandi piirkonna julgeolek. Igast niisugusest relvastatud rünnakust ning selle tõrjumiseks rakendatud abinõust teavitatakse viivitamatult Julgeolekunõukogu. Nimetatud abinõude kasutamine lõpetatakse, kui julgeolekunõukogu on rakendanud rahvusvahelise rahu ja julgeoleku taastamiseks ja säilitamiseks vajalikke abinõusid.
Arutle
- Kuidas kajastab NATO põhikirja 5. artikkel kollektiivkaitse põhimõtet?
Eesti panus NATO sõjalisse operatsiooni
Eesti alustas osalust Afganistani sõjalistes operatsioonides 2002. aastal, liitudes USA juhitava terrorismivastase operatsiooniga „Kestev vabadus“.
Alates 2003. aastast osaleb Eesti NATO juhitavates rahvusvahelistes julgeolekuabijõududes (ISAF – International Security Assistance Force in Afghanistan), sellest praeguseks on saanud alliansi tähtsaim välisoperatsioon. NATO liikmesriigina on osalus ISAF-is üks Eesti välispoliitilistest prioriteetidest. See on meie kaitsejõudude suurim ja tähtsaim sõjaline operatsioon, kus osaleb 170 Eesti kaitseväelast.
Arutle
- Millised kohustused on Eesti võtnud NATO-ga liitumisel?
- Millistel NATO missioonidel on osalenud ja osalevad Eesti kaitseväelased?
- Arutlege klassiga, miks on Eestile NATO-sse kuulumine tähtis.
Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon (OSCE)
Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon (ingl Organisation for Security and Co-operation in Europe – OSCE) asutati Euroopa julgeoleku- ja koostöökonverentsi lõppakti allakirjutamisega Helsingis 1975. aastal. OSCE liikmete hulka kuulus 2023. aasta algul 57 riiki, alates 1992. aastast kuulub sinna ka Eesti. Oma tegevuses paneb OSCE suurt rõhku relvastuskontrollile, inimõigustele, autoritaarsete riikide demokratiseerimisele, valimiste jälgimisele ja keskkonnakaitsele. OSCE liikmesriikide riigipeade ja valitsusjuhtide tippkohtumine toimub kord 2–3 aasta jooksul. Peamine otsuseid vastuvõttev organ on Viinis iganädalasi istungeid pidav Alaline Nõukogu. Iga nädal peab istungeid Viinis ka militaarküsimustega tegelev Julgeolekufoorum.
Arutle
- Tuleta meelde lähiajaloost. Milline oli Euroopa julgeoleku- ja koostöökonverentsi tähtsus toonastes rahvusvahelistes suhetes?
Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon (OECD)
Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon (Organization for Economic Co-operation and Development) on asutatud 1961. aastal Euroopa Majanduskoostöö Organisatsiooni järeltulijana. OECD on tööstuslikult arenenud demokraatlike riikide ühendus. 2023. aastal kuulus OECD-sse 38 riiki. Eesti sai OECD liikmeks detsembris 2010. Peamised OECD tegevusvaldkonnad on liikmesriikide majandusnäitajate kogumine, et tulemuslikumalt kujundada majanduspoliitilist tegevust. Selleks võrreldakse riikide statistilisi andmeid ja analüüsitakse neid. Samuti tegeleb OECD sotsiaalsete ja keskkonnakaitse probleemide analüüsimise ning nende ennetamisega, mitmepoolsete kaubandussüsteemide arendamisega.
Arutle
- Uuri uudisteportaalide vahendusel OECD viimase aja tegevuste kohta. Mida võid OECD töö kohta järeldada?
Sõltumatute Riikide Ühendus (SRÜ)
Sõltumatute Riikide Ühenduse – SRÜ (ingl Commonwealth of Independent States) asutasid Venemaa, Ukraina ja Valgevene 8. detsembril 1991. aastal Minskis. Eesmärk oli likvideeritava Nõukogude Liidu asemele luua uus ühendus. 21. detsembril 1991 liitusid SRÜ-ga veel Armeenia, Aserbaidžaan, Kasahstan, Kõrgõstan, Moldova, Tadžikistan ja Türkmenistan. 1993. aastal liitus Gruusia (astus välja 2008). Ühenduse loomise peapõhjus oli säilitada koostöösidemed, mis Nõukogude Liidu eri osade vahel olid välja kujunenud: tihe kaitsealane, majanduslik ja välispoliitiline koostöö. SRÜ Riigipeade Nõukogu koguneb vähemalt kaks korda aastas ja enamasti Minskis. Valitsusjuhtide nõukogu koguneb vähemalt kord iga kolme kuu jooksul.
Arutle
- Arutlege klassiga, kas Balti riigid oleks pidanud 1990. aastate algul ühinema SRÜ-ga.
Euroopa Nõukogu (CE)
Euroopa Nõukogu (ingl Council of Europe – CE) asutati 5. mail 1949 Londonis. 2023. aastal kuulus Euroopa Nõukogusse 46 riiki Euroopast ja Aasiast. Eesti on CE liige 1993. aastast. CE tegevuse eesmärk on saavutada liikmesriikide vahel suuremat üksteisemõistmist ideoloogilistes, poliitilistes, majanduslikes ja sotsiaalsetes küsimustes. Euroopa Nõukogu üks olulisemaid saavutusi on Euroopa inimõiguste konventsiooni koostamine 1950. aastal, mille raames asutati 1959. aastal Euroopa Inimõiguste Kohus. Euroopa Nõukogu alaline asukoht on Strasbourgis, juhtorganiteks on Parlamentaarne Assamblee ja Ministrite Komitee.
Arutle
- Tuleta meelde õpitut. Milles seisneb Euroopa Inimõiguste Kohtu tähtsus?
Valitsusvälised rahvusvahelised organisatsioonid
Rahvusvaheliselt tegutsevad väga erinevad mittetulunduslikud ja tulunduslikud valitsusvälised organisatsioonid.
- Rahvusvaheliselt tegutsevad ettevõtted, nt The Coca-Cola Company, Toyota, IBM, McDonald’s, Shell
- Rahvusvaheliselt tegutsevad mittetulundusühingud, nt Greenpeace, Amnesty International, Katoliku Kirik, Euroopa Liikumine, Banaanieksportijate Liit
Sellised organisatsioonid ei ole rahvusvahelise õiguse subjektid, kuid oma eesmärkide saavutamiseks üritavad nad mõjutada rahvusvahelist poliitikat lobitöö ja kodanikualgatusaktsioonide kaudu.
Arutle
- Kas rahvusvahelist kuritegelikku või terroristlikku rühmitust (nt Al-Qaeda) saab pidada valitsusväliseks rahvusvaheliseks organisatsiooniks? Miks?
Amnesty International
Amnesty International (AI) on 1961. aastal loodud valitsusväline rahvusvaheline organisatsioon, mille põhilised eesmärgid on
- meelsusvangide vabastamine;
- poliitvangide üle õiglase ja kiire õigusmõistmise tagamine;
- surmanuhtluse, kinnipeetavate piinamise ja muu julma, ebainimliku ja alandava kohtlemise keelustamine;
- õigussüsteemiväliste kohtumõistmiste ja “kadumiste“ lõpetamine;
- pantvangide võtmise, vangide piinamise, tapmise ja terroriaktide vastu võitlemine.
AI korraldab inimõiguste toetuskampaaniaid, aktsioone konkreetsete isikute või gruppide inimõiguste rikkumise puhul, ekspertiise ja abi nendele, kelle inimõigusi on rikutud, inimõiguste õpetust, info kogumist ja uurimistööd.
Amnesty Internationalil on kokku üle seitsme miljoni liikme ja regulaarse annetaja rohkem kui 160 riigis. Erinevaid liikmete gruppe on AI Rahvusvahelise Sekretariaadi juures registreeritud üle 5300.
www.amnesty.ee
Arutle
- Arutle, miks on vaja valitsusvälist rahvusvahelist inimõiguste kaitseorganisatsiooni.
Greenpeace
Greenpeace on rahvusvaheline keskkonnakaitseorganisatsioon, mis loodi 1971. aastal Kanadas. Organisatsioon asutati protestiks USA tuumakatsetustele. Organisatsiooni peamine eesmärk on lahendada keskkonnaprobleemid ning võidelda keskkonda kahjustavate projektide vastu.
Greenpeace’i rahvusvahelised ja regionaalsed harukontorid asuvad 55 maailma riigis. Organisatsiooni sissetulekud saadakse eraisikute ja fondide toetustest ja annetustest. Greenpeace’il on umbes 2,8 miljonit toetajat.
G7
Lühend G7 (ingl Group of Seven) tähistab maailma juhtivate demokraatlike tööstusriikide (Ameerika Ühendriigid, Itaalia, Jaapan, Kanada, Prantsusmaa, Saksamaa, Suurbritannia) iga-aastaseid kohtumisi. Esimest korda kogunesid 6 riiki (v.a Kanada) Prantsusmaa presidendi Valéry Giscard d`Estaingi initsiatiivil Prantsusmaal. Aastatel 1997–2014 liitus kohtumistega ka Venemaa, kuid seoses tegevusega Krimmis peatati riigi osalus. Tippkohtumistel arutavad G7 riikide liidrid aktuaalseid poliitilisi ja majanduslikke küsimusi ning kohtuvad rahvusvaheliste organisatsioonide (nt Euroopa Liit) juhtidega. G7 deklaratsioonid jäävad sageli väga üldsõnaliseks ning kriitikute väitel puudub G7-l ka maailmapoliitika määramiseks legitiimsus.
Arutle
- Mis tähtsus on G7 tippkohtumistel tänapäeva maailmas?
Küsimused
ÜRO:
NATO:
OSCE:
OECD:
SRÜ:
CE:
- Milline on rahvusvaheliste organisatsioonide roll tänapäeva maailmas?
- Mida tähendab Eesti jaoks rahvusvahelistesse organisatsioonidesse kuulumine?
