Sõda kui välispoliitika vahend
Parim lahing on pidamata lahing.
Kindral Sun Zi (544–496 eKr)
Rahvusvaheline poliitika on alati kasutanud mõjuvõimu ja jõudu kas kasu saamiseks või enesekaitseks. Sõjaline jõud on olnud diplomaatia argumendiks ning sõjategevus, millel ei ole diplomaatilist toetust, on määratud ebaõnnestuma.
21. sajandi alguseks on sõjapidamise vormid oluliselt teisenenud. Riigisisesed sõjad on muutunud aktuaalsemaks kui riikidevahelised sõjad, see aga ei tähenda, et sõda oleks vähem hävitav. Riikidevaheline sõda ei kujuta üldjuhul endast enam rahvusriikide territooriumite ümberjaotamist, vaid pigem võitlust mingite konkreetsete eesmärkide saavutamiseks. Sellise piirideülese konflikti võib valla päästa sekkumine olukordadesse, mis ületavad rahvusvahelise kogukonna sallivuspiiri ja kujutavad ohtu piirkondlikule või globaalsele julgeolekule. Tänapäeva sõjas kasutatakse eesmärkide saavutamiseks poliitikat, diplomaatiat ja sõjategevust.
Arutle
- Defineeri oma sõnadega, mis on sõda.
- Seleta Eesti lähiajaloo näitel sõja olemust rahvusvahelise poliitika vahendina.
Sõjapidamise ohjamine
Sõjapidamist on ajaloo jooksul püütud reguleerida paljude rahvusvaheliste lepetega. 1899. aastal toimunud Haagi konverentsil sõlmiti mitu lepingut sõjaõiguse kohta ning tüliküsimuste lahendamiseks. Asutati Rahvusvaheline Vahekohus, mille üks algatajaid oli eesti päritoluga Tsaari-Venemaa jurist Friedrich Martens (1845–1909). Tänaseni tuntakse Martensi klausli nime all paljudes rahvusvahelistes lepingutes sisalduvat sätet, mille kohaselt täpsemate sõjapidamise eeskirjade puudumisel „jäävad nii elanikkond kui ka sõdijad rahvusvahelise õiguse printsiipide kaitse ja valitsemise alla, nii nagu need tulenevad tsiviliseeritud rahvaste vahel juurdunud tavadest, inimlikkuse seadustest ning avaliku südametunnistuse nõudmistest.“ 1907. aastal täiendati Haagi konventsiooni sätetega haavatute, vangide ja tsiviilisikute kaitseks sõjas. 1928. aastal üritati Briandi-Kelloggi paktiga sõdu koguni keelustada. Suurima mõjujõuga rahvusvaheline sõjaõiguslik dokument on tänapäevani 1949. aastal sõlmitud Genfi konventsioon, mis reguleerib sõdivate poolte suhteid ja kaitseb tsiviilelanikkonda. 2020. aastaks oli Genfi konventsiooniga ühinenud 196 riiki.
Genfi konventsioon
Artikkel 3
(1) Sõjategevusest aktiivselt mitte osavõtvaid isikuid, sealhulgas relvajõudude liikmeid, kes on alistunud, ja neid, kes on jäänud võitlusvõimetuks haiguse, haavata saamise või kinnipidamise tagajärjel või muul põhjusel, tuleb igas olukorras kohelda humaanselt, ilma mis tahes vaenuliku vahetegemiseta rassi, nahavärvi, religiooni või veendumuste, soo, sünnipära või varalise seisundi või muu sellise kriteeriumi alusel.
Seetõttu on eelpool nimetatud isikute suhtes alati ja kõikjal keelatud järgmised toimingud:
a) vägivald elu ja isiku vastu, eriti tapmine, vigastamine, julm kohtlemine ja piinamine;
b) pantvangide võtmine;
c) isikliku au haavamine, eriti alandav ja alavääristav kohtlemine;
d) karistuste mõistmine ja täideviimine ilma eelneva otsuseta, mille on teinud tavapäraselt moodustatud kohus, mis võimaldab kõiki tsiviliseeritud rahvaste tunnustatud asendamatuid õiguslikke tagatisi.
Arutle
- Miks on tarvis sõjapidamist reguleerida?
- Arutlege klassiga, miks on Genfi konventsiooni 3. artikli järgimisega probleeme.
- Vaata allolevat kaarti. Miks on enamik tänapäevaseid sõdu riigisisesed ehk kodusõjad? Miks on mõned maailma piirkonnad n-ö sõjakamad kui teised?
Rahvusvaheline Kriminaalkohus: Gaddafi tapmine võis olla sõjakuritegu
Rahvusvahelise Kriminaalkohtu hinnangul võis Liibüa endise diktaatori Muammar Gaddafi tapmine olla sõjakuritegu.
Peaprokurör Luis Moreno Ocampo sõnul on tõsiseid kahtlusi, et Gaddafi tapeti kuritegelikult. Ocampo sõnul saatis ta kohtu nimel Liibüa ajutisele valitsusele kirja, milles küsib, kas valitsus kavatseb uurida Liibüa kodusõja mõlema poole, ka mässuliste arvatavaid sõjakuritegusid.
Diktaator Gaddafi suri oktoobris segastel asjaoludel pärast mässuliste kätte vangi langemist.
ERR. 16.12.2011Mõiste
- Sõjakuritegu – rahvusvaheliselt määratletud sõjapidamise seaduste rikkumine, nt inimsusevastased kuriteod (genotsiid, küüditamine, orjastamine, piinamine jms).
Arutle
- Miks võis Gaddafi tapmine olla sõjakuritegu? Kas diktaatori kuritegelik tapmine on õigustatud? Põhjenda.
Terrorism
Terrorism tähendab teadlikult kavandatud ja elluviidud vägivalda üldsuse, riigi või üksikisiku vastu eesmärgiga levitada hirmu ja paanikat ning mõjutada valitsusi või üksikisikud tegema terroristidele meelepäraseid otsuseid. Terrorit kasutavad üldiselt etnilised, usulised või ideoloogilised vähemusrühmad, kes ei näe võimalust saavutada oma eesmärke seaduslikult ja demokraatlikult. 21. sajandi algul on tõusnud oluliseks globaalprobleemiks rahvusvahelist koostööd tegevad terroriorganisatsioonid (nt Al-Qaeda, Islamiriik). Pikaajalistes territoriaalkonfliktides osalevatest terrorit kasutavatest organisatsioonidest on tuntumad Põhja-Iirimaal Suurbritannia võimu vastu võitlev Iiri Vabariiklik Armee (IRA), Baskimaa iseseisvuse eest võitlev Baskimaa ja Vabadus (ETA) ning Palestiina riigi loomise nimel Iisraeliga sõdiv islami vastupanuliikumine Hamas.
Arutle
- Millal saavutab terrorism oma eesmärgi?
- Kuidas sellega võidelda?
Asümmeetriline sõda
Määrang, kas tegemist on terroristi või vabadusvõitlejaga, sõltub tihti sellest, kummale kuulub arvaja sümpaatia. Nii tänapäeva islami terroristide kui ka endisaegsete Eesti metsavendade võitlus oli oma olemuselt asümmeetriline sõda ehk võitlus poolte vahel, kelle sõjaline võimsus, strateegia ja taktika on oluliselt erinevad.
Arutle
- Arutle, millistes tingimustes on võitlus ülekaaluka vastasega edukas.
Asümmeetriline konflikt
[---] Lühidalt öeldes tähendab asümmeetriline konflikt sellist konflikti, mille puhul vastased kasutavad organiseeritud vägivalla vahendeid ja meetodeid, mis meie silmis on ebaharilikud või mida meie ei saa kasutada. Selle seisukoha järgi on sellised vastased üldjuhul meist nõrgemad ning püüavad mööda hiilida meie tugevatest külgedest ja rünnata meid nõrkadest kohtadest. Kõige tüüpilisemad „asümmeetrilised vaenlased“ on terroristid ja sissid. Olgu tegemist ameeriklastega Iraagis, NATO-ga Afganistanis, venelastega Tšetšeenias, iisraellastega Palestiina aladel või indialastega Kashmiris, kõik nad seisavad enda sõnul silmitsi asümmeetrilise vaenlasega ning asümmeetrilise ohuga oma sõjalisele kohalolekule ja strateegiale. [---]
Tomas Jermalavicius. Tänapäeva relvastatud konflikt. Mõned mõtted levinud arusaamadest ja nende kasutamisest. Diplomaatia, oktoober 2007.Meedia ja sõda: CNN-i faktor
1990. aastatest on kasutusel kõik infoajastu tehnilised vahendid: telepildi satelliitülekanne, faks, internet, tohutul hulgal kaugsideliine ja mobiiltelefonid. Uued tehnilised lahendused avaldasid tugevat poliitilist mõju. Uudiste, eeskätt piltkujutiste silmapilkne edastamine võib halvata valitsuste suutlikkuse oma tegevust selgitada, uurida, koordineerida ja kinnitada. Me nimetasime seda CNN-i faktoriks ning naljatoonil hakati kõnelema vajadusest jälgida CNN-i korrespondendi Christiane Amanpouri reisiplaani, sest tema otse sündmuste tulipunktist tehtavad jalustrabavad võtted ja reportaažid suutsid muuta kauge kriisi hoobilt kodumaiseks poliitiliseks probleemiks. Oli ilmne, et uued tehnilised vahendid võimaldavad avaldada järeleandmatut ja tugevat survet kõigi tasandite poliitikakujundajatele kohe mis tahes operatsiooni algusest peale. Ööpäevaringne reportaaž ja telepildi satelliitülekanded on toonud kaasa selle, et maailm viibib kohal kõigil lahinguväljadel, kus osalevad Lääne väed.
Wesley K. Clark. Tänapäeva sõda. Eesti Entsüklopeediakirjastus: Tallinn, 2008.
Arutle
- Arutle, kuidas mõjutab meedia sõjapidamist.
Infosõda – psühholoogiline mõjutamine
Infosõda toimub paljudel eri väljadel, millest peamistena võib eristada tsiviil- ja militaarsuhete välja, infotehnoloogia-, meedia-, majandus- ja poliitikavälja. Infosõja keskseks tegevuseks võib pidada avalikkuse ja ühiskonna võtmeisikute psühholoogilist mõjutamist. [---] Nii teoreetikute kui ka ekspertide hinnangul on infosõjal selge kokkupuude teiste sageli infosõjaks peetavate mõistetega, nagu kübersõda ja propaganda. Infosõda peetakse neist kolmest kõige laiemaks mõisteks ja ülejäänud kaks on sageli selle osad. Tihti levitatakse propagandat meediaväljal. Nii kasutavad peamiselt teistel väljadel olijad meediavälja kui vahendit konstrueerimaks „publiku“ jaoks soovitavat reaalsust. Pikemaajalise tulemuse saavutamiseks kuulub infosõja relvastusse näiteks ründajale sobiliku ideoloogia konstrueerimine. Selleks rõhutakse sageli inimese rahvustundele kui ühele suurele minapildi osale, manipuleeritakse tema emotsioonidega ja tekitatakse vastandus: meie ja teie.
Kadri Põldaru. Infosõda kui uus sõda? Eesti Päevaleht, 23.12.2009.Arutle
- Miks on infosõda oluline?
- Too näiteid infosõja kohta lähimineviku rahvusvahelistes suhetes.
Kübersõda – võitlus küberruumis
Kübersõda on seostatud infosõjaga, mis osaliselt on õige, sest kübersõja eesmärkideks võib olla informatsiooni levitamine, moonutamine või selle hankimise takistamine. Kuid see on vaid osa kübersõjast. Põhiline erinevus kübersõja ja infosõja vahel seisneb vahendites. Kübersõda toimub küberruumis, infosõja jaoks pole ruum piiratud. Seega saab kübersõda olla osa infosõjast. [---] Kübersõda on võitlus küberruumis, mis hõlmab rünnakuid riigi sõjalise jõu vastu, aga ka tsiviilstruktuuride vastu (näiteks sidesüsteemide rivist väljaviimine). [---] Tänapäeval, kui elektroonika ja arvutid mängivad sõjanduses üha suuremat rolli, võib kübersõja võimekuse väljaarendamine olla sama oluline kui tankide ilmumine lahinguväljale 20. sajandil.
Riho Ühtegi. Kas Eesti pidas tänavu kevadel maha kübersõja? Postimees, 05.09.2007.
Arutle
- Miks on kübersõda tänapäeva sõjapidamises oluline?
Õiglase sõja põhimõtted
- Sõjapidamise põhjus peab olema õiglane (selgelt veenev ja emotsioone äratav nõue). Arvesse tuleb võtta võitlejate eesmärkide suhtelist õiguspärasust. Sõjas on harva tegemist hea ja halva absoluutse vastasseisuga. Tavaliselt tõukavad kõiki osalisi tagant omad asjaolud. Sellega tuleb arvestada.
- Hinnata ei tohiks sõja hiilgust kui niisugust. Sõda peaks lihtsalt aitama kaasa õiglase tulemuse saavutamisele.
- Sõda peab olema proportsionaalne reaktsioon vaenlase õigusrikkumisele. Näiteks ühe riigi kodaniku hukkamine teise riigi poolt, kui ebaõiglane see ka poleks, õigustab protesti, aga mitte sõda.
- Sõja peab välja kuulutama kompetentne võimuorgan. Kompetentne võimuorgan valitseb sõtta astuvat ühiskonda. See põhimõte oli suhteliselt selge keskajal ja muidugi hiljemgi. Riigi seaduslik valitseja oli selgelt määratletud. Tänapäeval on asi segasem, arusaam seaduslikust valitsusest palju keerukam. Kui laiendame arusaama ka õiglasele revolutsioonile, siis pole selge, kellel on õigus vägivalda algatada. Kompetentse võimuorgani põhimõte pärineb hierarhilisemast ja autoritaarsemast ajastust.
- Sõda tuleb kasutada ainult viimse abinõuna, kui kõik muud võimalused on järele proovitud.
Õiglane ja ebaõiglane sõda
Sõdivate poolte poliitika järgi jaotatakse sõdu õiglaseks ja ebaõiglaseks. Õiglane sõda on enesekaitsesõda ning võitlus vabaduse ja demokraatia eest. Ebaõiglane on vallutussõda ning aktsioon teiste rahvaste alistamiseks ja nende riisumiseks. Ka rõhutud rahvaste vastupanu mahasurumiseks peetavat sõda peab rahvusvaheline õigus ebaõiglaseks sõjaks.
Arutle
- Kas nõustud sõdade õiglaseks ja ebaõiglaseks jaotamisega? Põhjenda.
- Seleta, milline sõda on õiglane ja milline ebaõiglane. Too näiteid ajaloost.
- Kas tsiviilelanike vaatenurgast on olemas õiglast sõda? Põhjenda.
ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioon 1973
Nõudes kohest relvarahu Liibüas, sealhulgas lõppu tsiviilelanike ründamisele (mille puhul võib tegu olla inimsusevastaste kuritegudega), kehtestab ÜRO Julgeolekunõukogu lennukeelutsooni, keelates kõik lennud Liibüa õhuruumis, et seeläbi survestada diktaator Gaddafi režiimi ja selle toetajaid. Julgeolekunõukogu resolutsiooni poolt hääletas 10, erapooletuks jäi 5 (Brasiilia, Hiina, Saksamaa, India, Venemaa) ja vastu polnud mitte ükski Julgeolekunõukogu liikmetest. Selle kohaselt lubab Julgeolekunõukogu liikmesriikidel, tegutsedes üksikult või piirkondlike organisatsioonidena või muude liitudena, võtta kõik vajalikud meetmed, et kaitsta rünnakuohus tsiviilisikuid Liibüas, sealhulgas Benghazi linnas, samas jättes Liibüa territooriumi võõrvõimu poolt okupeerimata.
ÜRO pressiteade, 17.03.2011.Arutle
- Julgeolekunõukogu resolutsiooni vastuvõtmise tingis veebruaris 2011 Liibüas puhkenud kodusõda diktaator Muammar Gaddafi ja ülestõusnute vahel. Julgeolekunõukogu resolutsioonist lähtudes alustasid NATO riigid õhurünnakuid Gaddafi tugipunktidele ja raskerelvastusele. Seleta ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni ning sellele eelnenu ja järgnenu põhjal õiglase ja ebaõiglase sõja olemuslikku erinevust.
Küsimused
- Kas sõda on inimkonna paratamatus?
- Milline tähtsus on sõjal tänapäeva rahvusvahelistes suhetes?
