Euroopa Liit ja noored

Akadeemiline tunnustamine tähendab, et ühes liikmesriigis välja antud diplom tunnistatakse tervikuna või osaliselt samaväärseks teises liikmesriigis väljaantuga. See tähendab, et Euroopa Liidu noortel on võimalik jätkata oma koolitust osaliselt või tervikuna teises riigis. Akadeemiline tunnustamine on EL-i liikuvuse põhimõtte oluline osa, kuigi seda on vahel raske saavutada, arvestades olemasolevate kursuste ja diplomite suurt hulka.

Kõigis liikmeriikides asuvad akadeemilised keskused moodustavad võrgustiku, mille abil tehakse koostööd ja vahetatakse teavet välismaal õppivate üliõpilaste heaks. Selle eesmärk on anda teavet ja nõu küsimustes, mis käsitlevad erinevates EL-i riikides saadud diplomite ja läbitud õppeperioodide tunnustamist.

Noored, kes on omapäi välismaale läinud, seal hakkama saanud ja suhelnud erinevatest kultuuridest pärit inimestega, toovad Eestisse tagasi tulles kaasa väga suure varanduse. Nad on hoopis rohkem avatud, nad on rohkem harjunud nägema ennast ja Eestit kõrvalt. Nad on harjunud suhtlema inimestega, kes tulevad hoopis teistsugustest koolidest, teistsugustest kultuuridest. Just see avatus, mis nad kaasa toovad, suurem võimekus ennast ja Eestit lahti seletada ja luua kontakte erinevatest rahvustest inimestega, kas või näiteks klientidega, see on ju väga suur asi! Me tahame ju kangesti, et meie kasvõi needsamad digitaal-teenused pälviksid kogu maailmas kõrge hinnangu. Me tahame, et tahetaks Eestisse tulla ja meie kaupa ja teenuseid osta. Sellega peaks ju kaasnema see, et me suudame suhelda klientidega, kes on teistest maadest, teistest rahvustest ja kultuuridest pärit. Noorte rahvusvaheline kogemus on väga tähtis Eesti rahvusvaheliseks arenguks ja avatuseks.

2015. aastal toimus Tallinnas tööturu-teemaline noortevahetus osalistega Eestist, Portugalist, Itaaliast ja Lätist. Suuremal osal projektis osalenud noortest töökogemust veel ei olnud. Projekti käigus osalesid noored tööintervjuude simulatsioonil, koostasid interaktiivse CV ning katsetasid erinevatel kellaaegadel töötamist, jõudmaks selgusele, milline tööaeg just neile kõige paremini sobib. Ka tutvustati noortele mitmesuguseid elukutsevalikuteste ja anti ülevaade riikide tööturgudest.

Airi projektiks Mehhikos sai tänavapoistele mõeldud päevakeskuse töötajate abistamine. Keskus võttis iga päev vastu 10–17-aastaseid poisse, kes tulid hommikul keskusesse ja veetsid seal aega kuni kella 16.30. Airi pidi jälgima, et poisid end igal hommikul saabudes pesema läheksid, et neil oleks vajalik vahetusriiete komplekt ja et nad oma riideid peseksid. [---] Igal reedel korraldati poistele erinevaid väljasõite, kas siis näiteks parki, muuseumisse või kinno. Päevakeskuses veedetud aja jooksul oli noormeestel keelatud kasutada narkootikume.

„Algul olin töö osas väga skeptiline, kuna poisid on küll päev otsa tegevuses, aga 16.30 on nad ikka tänaval tagasi,“ räägib Airi, „aga hiljem sain aru, et läbi selle keskuse püütakse neile näidata teistsugust elu. Et elu pole ainult see, mis toimub tänaval, vaid on ka võimalik teistmoodi. Päevakeskus peaks neil aitama teha otsustavat valikut oma elu muutmiseks.“ Lisaks tundis Airi end esialgu keskuses üleliigsena. Ta ei osanud eriti hispaania keelt ega saanud hästi aru, kuidas ta neid vaeseid narkosõltuvuses poisse aidata saaks. „Hiljem hakkasin tajuma, et nende jaoks on olemas kas või seegi, et keegi neid kuulab ja häid sõnu ütleb,“ räägib Airi, „lisaks olid päevakeskuses oldud tunnid ainus aeg päevas, mil nad narkootikume ei tarvitanud.“

Poolteist aastat tagasi oli Irina Saburova (26) pikaajaline töötu. Ta oli üks neist paljudest Eesti noortest, kes jättis kriisi ajal ülikooli pooleli, kuid ei leidnud seejärel enam üldse tööd.

Naise elu muutus, kui ta sattus kaheks kuuks vabatahtlikuna Makedooniasse, kus aitas korraldada teatrifestivali „Faces Without Masks“, õpetas vene keelt ja žongleerimist ning andis tantsutunde.

„Sain oma võitlusvaimu sajaprotsendiliselt tagasi,“ on Irina nüüd, aasta pärast Makedoonia-kogemust veendunud. „Vabatahtlik töö andis mulle ja teistele elupraktikat, samuti saime palju keelepraktikat: inglise, vene ja isegi eesti keel arenes!“ [---]

Noortefoorum kaitseb noorte huve Euroopas ning esindab Euroopa noorsoo-organisatsioonide seisukohti noortele olulistes küsimustes sellistes rahvusvahelistes institutsioonides nagu näiteks Euroopa Liit ja Ühinenud Rahvaste Organisatsioon. Euroopa Noortefoorumil on üle saja liikmesorganisatsiooni. Eesmärgid on toetada noorte osalust ühiskonnas, mõjutada noortepoliitika kujundamist, propageerida kultuuridevahelist suhtlust ja üksteise mõistmist.

Euroopa Noorteparlament loodi 1987. aastal Prantsusmaal. See on erapooletu ja sõltumatu noorte kodanike haridust ja teadlikkust arendav organisatsioon.

Euroopa Noorteparlament julgustab iseseisvat mõtlemist ja noorte sotsiaal-poliitilist algatust. Organisatsiooni asutamisest alates on kümned tuhanded noored osalenud piirkondlikel, riiklikel ja rahvusvahelistel kokkusaamistel, sõlminud sõprussuhteid ja rahvusvahelisi kontakte üle kogu Euroopa. Euroopa Noorteparlamendil on oluline panus Euroopa noorte ühendamisel.

Euroopa Noorteparlamendi ametlik katusorganisatsioon Eestis on Tegusad Eesti Noored (TEN). TEN on noorte loodud ja juhitud organisatsioon, mis korraldab üle-euroopaliste küsimuste arutamiseks üritusi. Nii saavad ka noored enda jaoks olulistel teemadel kaasa rääkida. Samuti korraldatakse noortele koolitusi või ühiskondlikke algatusi. Näiteks toob algatus „Linn lilleliseks“ kokku tava- ja erivajadustega noored, ning koos veedetakse lõbus talgupäev heakorratöid tehes.