Kursus „Trigonomeetria”
Mis tahes nurga siinust, koosinust ja tangensit nimetatakse sageli nurga trigonomeetrilisteks funktsioonideks.
1. Teravnurga α korral kehtivad valemid
,
Osutub, et need valemid kehtivad ka mis tahes nurga α korral. Erinevaks kujuneb aga valemite kasutamine võrreldes teravnurkade juhuga.
Kui näiteks mõnest valemist avaldada trigonomeetriline funktsioon, mis on ruudus, tuleb arvestada võimalusega, et see võib olla (sõltuvalt nurga α veerandist) kas positiivne või negatiivne.
Näide 1.
Arvutame tan α , kui cos α = –0,4 ja nurk α on teise veerandi nurk.
Kolmandast põhivalemist saame, et
Kuna teise veerandi nurkade korral on tan α < 0, siis
Näide 2.
Arvutame sin α, kui cos α = –0,3162.
Kuna cos α < 0, siis nurk α on kas II või III veerandi nurk. Järelikult on sin α positiivne (II veerandi korral) või negatiivne (III veerandi korral).
Seega
Vastus. Kui 90° < α < 180°, siis sin α ≈ 0,9487; kui 180° < α < 270°, siis sin α = –0,9487.
2. Kui nurk α on teravnurk, siis kehtivad ka valemid:
Osutub, et need valemid kehtivad ka siis, kui nurk α ei ole teravnurk.
Näide 3.
Lihtsustame avaldist cos (45°+ α) – sin (45°– α).
Et (45°+ α) + (45° – α) = 90°, siis
cos (45°+ α) = sin (90°– (45° + α)) = sin (45° – α) ja
cos (45°+ α) – sin (45°– α) = sin (45°– α) – sin (45°– α) = 0.
Ülesanded
sin α | 0,4024 | –0,4000 | 0,4648 | |
cos α | 0,9152 | 0,9165 | –0,5650 | |
tan α | –0,5250 | –1,4603 |
sin 15° = cos
sin 49° = cos
cos 3° = sin
cos 19° = sin
cos 58° = sin