Koordinaatidega antud vektorite võrdsus ja lineaar­tehted

Kursus „Vektor tasandil. Joone võrrand”

Lineaar­teheteks vektoritega nimetatakse vektorite liitmist, lahutamist ja arvuga korrutamist.

Võrdsus

Varasemast teame, et kaks vektorit on võrdsed, kui nende siht, suund ja pikkus on sama.

Vaatleme nüüd, kuidas otsustada vektorite võrdsuse üle, kui vektorid on antud koordinaatidega.

Olgu u=X1; Y1 ja v=X2; Y2. Et u=X1i+Y1j ja v=X2i+Y2j, siis tingimusest u=v järeldub, et

X1i+Y1j=X2i+Y2j ehk X1-X2i+Y1-Y2j=0.

Null­vektori 0 koordinaadid on nullid, seega

X1-X2=0 ja Y1-Y2=0 ehk X1=X2Y1=Y2.

Seega,

kui vektorid on võrdsed, siis on võrdsed ka nende sama­nimelised koordinaadid.

Kehtib ka vastu­pidine:

kui vektorite vastavad koordinaadid on võrdsed, siis on ka vektorid võrdsed.

Näide 1.

Selleks et vektorid \vec{a}=\left(k;\ 1\right) ja \vec{b}=\left(4;\ m\right) oleksid võrdsed, peab k = 4 ja 1 = m, s.t mõlema vektori koordinaadid peavad olema (4; 1).

Ülesanded

Leidke täheliste suuruste m ja n väärtused, mille korral \vec{a}=\vec{b}.

\vec{a}

\vec{b}

m

n

(5; –3)

(m – 5; n)

(m2; 2)

(4; n + 2)

 või 

(0; –1)

(n; m2 + 3)

(m; n)

(–m; n2)

 või 

Summa

Vektorid on a=X1; Y1 ja b=X2; Y2.

Leiame a+b koordinaadid:

a+b = X1i+ Y1j+X2i+ Y2j = X1+X2i+Y1+Y2j.

Vektor a+b on avaldatud vektorite i ja j kaudu. Seega on vektori a+b koordinaatideks X1+X2 ja Y1+Y2.

Kui a=X1; Y1 ja b=X2; Y2, siis a+b=X1+X2; Y1+Y2.

Sõnastatult:

vektorite summa koordinaatideks on liidetavate vektorite vastavate koordinaatide summad.

Näide 2.

Kui \vec{u}=\left(5;\ -8\right)\vec{v}=\left(2;\ 1\right), siis

\vec{u}+\vec{v} = \left(5;\ -8\right)+\left(2;\ 1\right) = \left(5+2;\ -8+1\right) = \left(7;\ -7\right).

Ülesanded

\vec{a}=\left(4;\ -5\right)\vec{b}=\left(3;\ 1\right)
\vec{a}+\vec{b} = ()

\vec{c}=\left(1,2;\ 0,8\right)\vec{e}=\left(0,8;\ -1,2\right)
\vec{c}+\vec{e} = ()

\vec{s}=\left(2a;\ -b\right)\vec{t}=\left(-a;\ -4b\right)
\vec{s}+\vec{t} = ()

\vec{k}=\left(-a;\ b+4\right)\vec{m}=\left(a;\ -b\right)
\vec{k}+\vec{m} = ()

\vec{u}=\left(0;\ -8\right)\vec{v}=\left(-9;\ 10\right)
\vec{u}+\vec{v} = ()

\vec{p}=\left(-2;\ 11\right)\vec{q}=\left(2;\ -11\right)
\vec{p}+\vec{q} = ()

\vec{d}=\left(0;\ 0\right)\vec{f}=\left(4;\ -3\right)
\vec{d}+\vec{f} = ()

\vec{g}=\left(4;\ -5\right)\vec{h}=\left(4;\ -5\right)
\vec{g}+\vec{h} = ()

Vahe

Vektorite a=X1; Y1 ja b=X2; Y2 lahutamisel saame liitmisega analoogilise tulemuse:

a-b = X1i+ Y1j-X2i+ Y2j = X1-X2i+Y1-Y2j.

Kui a=X1; Y1 ja b=X2; Y2, siis a-b=X1-X2; Y1-Y2.

Sõnastatult:

vektorite vahe koordinaatideks on lahutatavate vektorite vastavate koordinaatide vahed.

Näide 3.

Leiame \vec{u}-\vec{v}, kui \vec{u}=\left(5;\ -8\right)\vec{v}=\left(2;\ 1\right).

\vec{u}-\vec{v} = \left(5;\ -8\right)-\left(2;\ 1\right) = \left(5-2;\ -8-1\right) = \left(3;\ -9\right).

Seega \vec{u}-\vec{v}=\left(3;\ -9\right).

Ülesanded

\vec{a}=\left(4;\ -5\right)\vec{b}=\left(3;\ 1\right)
\vec{a}-\vec{b} = ()

\vec{c}=\left(1,2;\ 0,8\right)\vec{e}=\left(0,8;\ -1,2\right)
\vec{c}-\vec{e} = ()

\vec{s}=\left(2a;\ -b\right)\vec{t}=\left(-a;\ -4b\right)
\vec{s}-\vec{t} = ()

\vec{k}=\left(-a;\ b+4\right)\vec{m}=\left(a;\ -b\right)
\vec{k}-\vec{m} = ()

\vec{u}=\left(0;\ -8\right)\vec{v}=\left(-9;\ 10\right)
\vec{u}-\vec{v} = ()

\vec{p}=\left(-2;\ 11\right)\vec{q}=\left(2;\ -11\right)
\vec{p}-\vec{q} = ()

\vec{d}=\left(0;\ 0\right)\vec{f}=\left(4;\ -3\right)
\vec{d}-\vec{f} = ()

\vec{g}=\left(4;\ -5\right)\vec{h}=\left(4;\ -5\right)
\vec{g}-\vec{h} = ()

Vektoritele \vec{a}=\left(-1;\ 4\right) ja \vec{b}=\left(-2;\ 0\right) on konstrueeritud rööp­külik. Arvutage selle rööp­küliku diagonaalide pikkused.

Vastus. Selle rööp­küliku diagonaalide pikkused on  ja .

Korrutamine arvuga

Leiame vektori ka koordinaadid, kui a=(X; Y):

ka = k·(Xi+Yj) = (kX)i+(kY)j.

Seega,

kui a=X; Y, siis ka=kX; kY.

Sõnastatult:

vektori korrutamisel mingi arvuga tuleb selle arvuga korrutada vektori koordinaadid.

Näide 4.

Leiame vektori -5\vec{a}, kui \vec{a}=\left(-2;\ 4\right).

Vektor -5\vec{a} = \left(-5\cdot\left(-2\right);\ -5\cdot4\right) = \left(10;\ -20\right).

Kui a=(X; Y), siis tema vastand­vektor -a=-1·a=(-X; -Y).

Vektori vastand­vektori koordinaadid on esi­algse vektori vastand­arvud.

Näide 5.

Vektori \vec{w}=\left(-1;\ 4\right) vastand­vektor on -\vec{w}=\left(1;\ -4\right).

Ülesanded

\vec{a}=\left(4;\ -5\right)\vec{b}=\left(3;\ 1\right)\vec{x}=2\vec{a}-\vec{b}
\vec{x} = ()

\vec{c}=\left(1,2;\ 0,8\right)\vec{e}=\left(0,8;\ -1,2\right)\vec{a}=1,5\vec{c}+2,5\vec{e}
\vec{a} = ()

\vec{s}=\left(2a;\ -b\right)\vec{t}=\left(-a;\ -4b\right)\vec{v}=2\left(\vec{s}+\vec{t}\right)+\vec{t}
\vec{v} = ()

\vec{k}=\left(-a;\ b+4\right)\vec{m}=\left(a;\ -b\right)\vec{c}=5\vec{k}-2,5\vec{m}
\vec{c} = ()

\vec{u}=\left(0;\ -8\right)\vec{v}=\left(-9;\ 10\right)\vec{y}=0,25\vec{u}+2\vec{v}
\vec{y} = ()

\vec{p}=\left(-2;\ 11\right)\vec{q}=\left(2;\ -11\right)\vec{u}=2\vec{p}-3\vec{q}+0\cdot\vec{c}
\vec{u} = ()

\vec{d}=\left(0;\ 0\right)\vec{f}=\left(4;\ -3\right)\vec{p}=b\vec{d}+b\vec{f}+4\vec{f}
\vec{p} = ()

\vec{g}=\left(4;\ -5\right)\vec{h}=\left(4;\ -5\right)\vec{b}=-3\left(\vec{g}-\vec{h}\right)+2\vec{h}
\vec{b} = ()

Leidke joonisel 3.39 olevate vektorite summa \vec{a}+\vec{b}+\vec{c}+\vec{d} koordinaadid.

Joon. 3.39

\vec{a}+\vec{b}+\vec{c}+\vec{d} = ()

Kollineaarsus

Varasemast teame, et vektorid \vec{a} ja \vec{b}=k\vec{a} on sama­sihilised ehk kollineaarsed. Vastu­pidi, kui \vec{a} ja \vec{b} on kollineaarsed (ja \left|\vec{a}\right|\ne0), siis leidub arv k nii, et \vec{b}=k\vec{a}. Vaatleme, kuidas kajastub see koordinaatides.

Olgu a=X1; Y1 ja b=X2; Y2. Et \vec{b}=k\vec{a}, siis X2=kX1 ja Y2=kY1. Viimastest võrdustest k=X2X1 ja k=Y2Y1, millest oma­korda

X2X1=Y2Y1.

Sõnastatult:

kollineaarsete vektorite vastavad koordinaadid on võrdelised.

Kehtib ka vastu­pidine:

kui kahe vektori vastavad koordinaadid on võrdelised, siis on vektorid kollineaarsed.

Näide 6.

Leiame, millised vektoritest \vec{a}=\left(-6;\ 4\right)\vec{b}=\left(3;\ -2\right)\vec{c}=\left(12;\ 8\right)on kollineaarsed, millised mitte.

Et vektorite \vec{a}  ja \vec{b}  korral \frac{-6}{3}=\frac{4}{-2}, siis \vec{a}\ \parallel\ \vec{b}, s.t \vec{a} ja \vec{b} on kollineaarsed.

Kuna \vec{a}=-2\vec{b}, siis saame täiendavalt lisada, et vektorid \vec{a} ja \vec{b} on vastas­suunalised, sümboleis \vec{a}\ \uparrow\downarrow\ \vec{b}.

Vektorid \vec{a} ja \vec{c} , samuti \vec{b} ja \vec{c} ei ole kollineaarsed, sest \frac{-6}{12}\ne\frac{4}{8} ja \frac{3}{12}\ne\frac{-2}{8}.

Ülesanded

  • a=4; -5b=3; 1
  • u=0; -8v=-9; 10
  • c=1,2; 0,8e=0,8; -1,2
  • p=-2; 11q=2; -11
  • s=2a; -bt=-a; -4b
  • d=0; 0f=4; -3
  • k=-a; b+4m=a; -b
  • g=4; -5h=4; -5

Leidke kolm vektoriga \vec{u}=\left(-12;\ 9\right) kollineaarset vektorit.

\vec{a}=\left(-5;\ 4\right)\vec{b}=\left(10;\ Y\right)
Y

\vec{u}=\left(0,5;\ 1,2\right)\vec{v}=\left(X;\ 4,8\right)
X

\vec{p}=\left(1;\ -2\right)\vec{q}=\left(0,23;\ Y\right)
Y

\vec{s}=\left(X;\ 5\right)\vec{t}=\left(3;\ 4\right)
X