Kursus „Vektor tasandil. Joone võrrand”
Eelmistes artiklites esitasime sirge võrrandi vastusena kas kujul y = kx + b või Ax + By + C = 0, kus A, B ja C tähistavad arve. Ka võrrandi y = kx + b saab esitada kujul Ax + By + C = 0:
Seega saab sirge võrrandi alati esitada kujul Ax + By + C = 0, kus vähemalt A ≠ 0 või B ≠ 0.
Kehtib ka vastupidine väide: võrrand kujul Ax + By + C = 0, kus vähemalt A ≠ 0 või B ≠ 0, esitab alati sirge.
Et sirge võrrandit saab alati esitada kujul Ax + By + C = 0 ja iga selline võrrand (kus A ja B ei ole korraga nullid) esitab sirge, siis
võrrandit Ax + By + C = 0, kus vähemalt A ≠ 0 või B ≠ 0, nimetatakse sirge üldvõrrandiks.
Näide 1.
Milliseid sirgeid esitavad lineaarvõrrandid 3x + 2y – 5 = 0 ja 2x + 8 = 0?
Avaldame esimesest võrrandist y:
y = –1,5x + 2,5.
Et k = tan α = –1,5 < 0, siis sirge on langev. Algordinaat on 2,5. Järelikult lõikab sirge y-telge punktis (0; 2,5). Kuna tan α = –1,5, siis sirge tõusunurk α ≈ 123°41'.
Sirge 2x + 8 = 0 ehk x = –4 on x-teljega kohal −4 ristuv sirge.
Näide 2.
Leiame sirge –3x + 8y + 13 = 0 mõne sihivektori.
Viimati tutvusime sirge sihivektoriga kujul
Vastus. Antud sirge sihivektorid on