Vanasõna. Mõistatus. Kõnekäänd

Loe tekst ette

Vanasõnad, mõistatused ja kõnekäänud on rahvaluule lühivormid, mille pikkus ulatub mõnest sõnast lauseni.

Seotud sisu

Vanasõna

Loe tekst ette

Vanasõna on õpetlik ja kujundlik lause. Vanasõnadesse on kogutud meie esivanemate elutarkus, elu seaduspärasused: need seletavad, ennustavad, manitsevad ja hoiatavad. Vanasõnu on eesti rahvaluulekogus väga palju. Suurt osa sellest rikkusest kasutame ka meie tänapäeval.

Koosneb küsimusest ja vastusest.
On üks osa lausest (väljend).
On ühe lause pikkune.
Toob välja elu seaduspärasusi (kuidas mingi olukord laheneb, kuidas midagi (mitte) teha vms).
Kasutatakse õpetamiseks.
Kasutatakse millegi iseloomustamiseks.
On kujundlik, st sõnasõnalise mõtte kõrval ka sügavama tähendusega.
Kasutatakse meelelahutuseks.

Küllap oled sinagi kuulnud neid vanasõnu:

Üheksa korda mõõda, üks kord lõika.
Hooletus ees, õnnetus taga.
Õnnetus ei hüüa tulles.
Iga algus on raske.
Häda ajab härja kaevu.
Igaüks on oma õnne sepp.
Kes ees, see mees.
Ära hõiska enne õhtut.

Õpetaja jagab klassis kommi. Tal on alles ainult üks komm, aga sina ja su sõber olete veel ilma. Krabad kommi õpetaja käest kähku endale ja sõber jääb sulle kurvalt otsa vaatama.

(Aga siis annad ikka kommi sõbrale, sest ta on sulle kallis.)

Sõber nägi palju vaeva krimijutu kirjutamisega. Sina küll nii palju pingutada ei viitsinud. Kui õpetaja andis tööd tagasi, teatas ta, et kõige parema töö kirjutaja saab võimaluse ise ka ühe ETV krimisarja võtetel osaleda. Parimaks tööks valiti sõbra töö.

Sõber on kaks nädalat muusikakoolis käinud, et õppida kitarri mängima. Ta plaanib selle aga nüüd pooleli jätta, sest see tundub liiga keeruline.

Peaaegu mitte keegi klassis, ka mitte sina ega su sõber ei osanud kodutööks jäetud ülesannet teha. Need, kes said ülesandega hakkama, tõstsid tunni algul käe, sest nad pidid tehtud töö eest „viie“ saama. Sinu üllatuseks tõstis ka su sõber käe. Siis aga palus õpetaja sõbral klassi ette tulla ja tahvlil näidata, kuidas lahendus käib. Muidugi selgus siis, et tegelikult ei olnud sõber kodutööd siiski teinud. Pärast tundi oli sõber nördinud.

(Pärast muidugi lohutad sõpra, sest aeg-ajalt unustad ise ka ära, et niimoodi pole ilus ega otstarbekas käituda.)

Sõbral on ilus käekiri, seepärast otsustati, et just tema peaks kirjutama õpetaja jõulukaardile salmi. Tegite kaardi käsitöötunnis ja see nõudis palju tööd ja vaeva. Kui pärast kaarti koos salmiga nägid, märkasid, et sõber oli kaardile õpetaja nime valesti kirjutatud.

(Pärast lohutasid sõpra, sest ikka võib juhtuda selliseid asju, isegi kui väga püüad mitte eksida. Õpetajale tegi juhtunu aga hoopis nalja.)

Mängite kehalises kasvatuses rahvaste palli. Vastasmeeskonnas on peale su sõbra veel 5 poissi ja tüdrukut. Sinu poolel oled alles ainult sina ja kapten. Olukord on nutune ja su sõber teeb vastasplatsil juba oma uhkeldavat võidutantsu, mis sind ärritab. Siis võtad end käsile ja viskad neli vastasmeeskonna liiget välja. Viimasena viskab kapten välja su sõbra ja oletegi vastu ootusi mängu võitnud.

(Hea töö!)

Sõber jookseb bussile ja ta telefon kukub asfaldile, nii et ekraani tuleb mõra. Ta ei viitsinud enne üle kontrollida, kas kõik kotilukud on kindlalt kinni.

(Pärast muidugi lohutad sõpra, sest ta on sulle kallis. Kõigil juhtub.)

Sõber, kes on muidu igati tore ja tubli, ei jaksanud enam viimasel veerandil üldse õppida. Vist sai mõistus täis ja uut tarkust ei olnud enam kuhugi panna. Õpetaja teatas, et sõpra ähvardab suvetööle jäämine. Suvel kokku-lahku kirjutamine ja harki-kokku hüppamised! Sõber hakkas ühtäkki õppima: kui meie nädalavahetusel õues käisime, istus tema kodus õpiku taga. Kui meie pärast tunde koju läksime, läks tema järeleaitamistundi. Kui ta viimaks ained tehtud sai ja sellega suvetööst pääses, oli ta nii väsinud, et oligi viimane aeg suvepuhkuseks.

(Muidugi kiidad sõpra ka, sest ta tegi lõpuks ikka suure töö ära!)

Seleta

Seletage pinginaabriga kordamööda, mida võiksid need vanasõnad tähendada. Mis olukorras võiks neid öelda?

Valel on lühikesed jalad.

Õige hõlma ei hakka keegi.

Raha on hinge varas.

Mida noorelt külvad, seda vanalt lõikad.

Laps on perekonna peegel.

Veri on paksem kui vesi.

Armastus ei väsi iial ära.

Kuidas tali, nõnda suvi.

Kes metsas käib, see hoidku silmad lahti.

Metsal ei ole taba ees.

Ega raamatus üksi tarkust ei ole.

Kaks meest on ikka kaks meest.

Libe keel – tige meel.

Seotud sisu

Mõistatus

Loe tekst ette

Mõistatusi esitati lõbusaks ajaviiteks ja kaaslase taibukuse proovilepanemiseks. Mõistatuses kirjeldatakse mõnd eset, olendit, nähtust vms, mille tundemärkide põhjal tuleb see asi ära mõistatada. Mõistatus koosneb küsimusest ja vastusest.

On üks osa lausest (väljend).
Koosneb küsimusest ja vastusest.
Toob välja elu seaduspärasusi (kuidas mingi olukord laheneb, kuidas midagi (mitte) teha vms).
Muudab keele ilmekamaks.
Kirjeldab mingi nähtuse tundemärke.
Kasutatakse õpetuseks.
Kasutatakse millegi iseloomustamiseks.
Kasutatakse meelelahutuseks, ajaviiteks.

Omadus, mis pandi mõistatustega proovile.

Seotud sisu

Kõnekäänd

Loe tekst ette

Kõnekäänd on kujundlik väljend, mis iseloomustab mõnda olukorda, nähtust, eset või isikut.

Kõnekäänd ei sisalda elutarkust ega ole iseseisev lause nagu vanasõna, vaid selle tähendus selgub lauses. Kõnekäände kasutame iga päev lugematul hulgal, need muudavad keele ilmekamaks.

On kujundlik, st sõnasõnalise mõtte kõrval ka sügavama tähendusega.
Moodustab terve lause.
On üks väljend (lause osa).
Muudab keele ilmekamaks.
Toob välja elu seaduspärasusi (kuidas mingi olukord laheneb, kuidas midagi (mitte) teha vms).
Kasutatakse millegi iseloomustamiseks.
Kasutatakse õpetamiseks.

teritab kõrvu
ei näe sõrmegi suhu pista
ei tea maast ega ilmast
nagu koera kaelas vorst
on pigis
käib nagu kass ümber palava pudru
ei salli silma otsaski
nagu viies ratas vankri all
kops läheb üle maksa
käib peale nagu uni
jäi kahe silma vahele
vesi ahjus
paneb hambad varna
nagu hane selga vesi
ei lausu musta ega valget
võttis jalad selga
võta näpust
on ajast ja arust

Mida see kõnekäänd tähendab?

kimbatuses olema –

ei avalda mingit mõju –

iganenud –

tüütama –

pime –

üleliigne olema –

sattus täbarasse olukorda –

hakkas minema –

vihastab –

kuulab tähelepanelikult –

saab kiiresti otsa –

jääb märkamata –

nälgima –

vastu ootusi minema –

keerutama –

vait olema –

mitte välja kannatama –

mitte midagi aru saama –

Kõnekäändude hulgas kohtame hulganisti vaimukaid võrdlusi: „nagu koera kaelas vorst“, „nagu viies ratas vankri all“, „käib peale nagu uni“, „nagu hane selga vesi“ jne.

Leidub kõnekäände (nagu ka mõistatusi ja vanasõnu), mis kajastavad vanarahva ellu kuulunud asju ja olukordi, mida me tänapäeval enam ei tunne. Nii vihjab levinud kõnekäänd „vitsad on soolas“ ammusele karistusviisile: vanasti peksti mõisas suuremaid süüdlasi soolvette kastetud vitstega. Kiiret külaskäiku tähendav kõnekäänd „käis nagu tuld toomas“ viib aga tagasi aega, mil tuld oli raske teha ning võimaluse korral käidi naabritelt nartsu või poti sees hõõguvaid süsi toomas. Muidugi polnud siis tuletoojal aega maha istuda ja lobiseda, vaid oli tarvis kähku tagasi tõtata.