Tänapäeva rahvaluule

Mis on rahvaluule tänapäeval?

Rahvaluule pole midagi vana ega kauget, vaid elab ka tänapäeval ja tulevikus. Kuniks on rahvast, seniks on ka rahvaluulet. Tänaste eestlaste rahvaluulesse kuuluvad pajatused, kuulujutud, linnalegendid, anekdoodid, poplaulude paroodiad, salmikuluule, mõistatused, keerdküsimused, kõnekäänud, killud ja paljud muud sõnakunstivormid. Aga ka internetis levivad testid, mängud, vaimukad fotod ja videod, millest tekib aina uusi versioone, kuid mille esialgseid autoreid ei teata. Kuna tänapäeval kasutame internetti rohkem kui varem, levib aina uusi rahvaluule vorme just veebikeskkondades.

Vana rahvaluule jälgi näeme ka tänapäeva raamatutes ja filmides. Kui vanadel Euroopa rahvastel, muu hulgas ka eestlaste sugulashõimudel, poleks olnud nende lugusid ja laule, poleks J. R. R. Tolkien kunagi saanud kirjutada hiilgavat muinasjuttu kääbikutest ja võlusõrmusest. Ilma inglise rahvaluuleta ei oleks olemas Harry Potterit. Põhjala vanade rahvalugudeta poleks Astrid Lindgren saanud kirjutada „Röövlitütar Ronjat“ ega „Vendasid Lõvisüdameid“.

Rahvaluule internetis

Näide esmaspäeva-hommiku-naljast

Internetikeskkonnad nagu Facebook, Instagram või Twitter on soodsaks pinnaseks rahvaloomingu levimiseks. Seal jagatud testide, mängude, naljapiltide või -videote puhul ei teagi enam, kes need algselt tegi. Pealegi võib ühe sõnumi juurde leida lõpmatul hulgal uusi pilte ja videoid: nt on populaarsed esmaspäeva-hommiku-naljad, kus tuuakse välja, kui raske on seista silmitsi uue algava kooli- või töönädalaga. Internetikeskkondade ja tehnika arengu tõttu muutubki rahvaluule aina pildilisemaks ja rahvusvahelisemaks.

Näide koduloomale kõne andmise naljast

Rahvaluule internetis

Näide Facebookis levivast mängust

Facebookis levib ka palju mänge. Näiteks jagatakse ikka ja jälle üht tsitaadimängu. Selleks tuleb haarata lähim raamat, avada see 52. lehelt ja kirjutada välja selle 5. lause. Kuigi selliseid mänge võib oma sõpradega jagada, on see alati iga inimese enda otsus, kas ta tahab seda kaasa teha.

Rahvaluule internetis

Näide ühest internetis levinud testist

Varasemalt on igasuguseid küsitlusi ja mängulisi teste tehtud salmikutes, mida kooliõpilased omavahel jagasid. Nüüd levivad need peamiselt internetis. Siinne test püüab selgitada välja, milline Simpsonite tegelane testi tegija on. Aga küsitlusi on kõikvõimalikel teemadel: nt küsivad need selle kohta, milline riik, linn, toit, loom vms testi tegija on. Teste tehakse meelelahutuseks ning testi tegija teab, et tulemust tuleb võtta naljaga.

Rahvaluule internetis

Teeviitadele on kirjutatud inglise keeles „meeldib“, „säutsu“, „jälgi“, „jaga“, „kommenteeri“

Arutle

  • Kust need mõisted sulle tuttavad on?
  • Mille kohta need tavaliselt käia võivad?
  • Miks on need sõnad pandud siin teeviitadele? Mida see võiks tähendada?

Paljuski levib nende tegevuste ja kanalite kaudu ka tänapäeva rahvaluule.

  • pajatused
  • kuulujutud
  • linnalegendid
  • anekdoodid
  • poplaulude paroodiad
  • salmikuluule
  • mõistatused-keerdküsimused
  • kõnekäänud
  • killud
  • internetis levivad testid
  • vaimukad fotod või videod (autor teadmata)

Võta kokku

  • Too näiteid, kuidas ja millisel kujul esineb rahvaluule tänapäeval.
  • Kuidas on rahva vanad lood mõjutanud kirjandust ja muusikat?

Ümbertehtud vanasõnad ehk naljasõnad

Loe ja arutle

Lugege alljärgnevaid traditsioonilisi ning parodeeritud vanasõnu ning arutlege klassis, kummad on tõepärasemad, õpetlikumad ja naljakamad.

Traditsiooniline vanasõna

  • Kes teisele auku kaevab, see ise sisse langeb.
  • Kes viimasena naerab, naerab paremini.
  • Tänasida toimetusi ära viska homse varna.
  • Kes tasa sõuab, see kaugele jõuab.
  • Oma silm on kuningas.

Parodeeritud vanasõna

  • Kes teisele auku kaevab, see teeb teise eest töö ära.
  • Kes viimasena naerab, sellel on pikad juhtmed.
  • Tänasida toimetusi ära viska homse varna, sest sa ei viitsi neid nagunii homme teha. Lükka parem ülehomse varna.
  • Kes tasa sõuab, sellel mädanevad aerud ära.
  • Oma silm on ikka – prillide taga.

Keerdküsimused

Keerdküsimused on mitmesugused konksuga küsimused ja altvedamise ülesanded.

Neid on hakatud uuemal ajal mõistatamiseks andma ning need on tänapäeval veelgi populaarsemad kui mõistatused.

Nuputa!

  • Millal hakkavad pardid ujuma?
  • Kellele annad tuppa tulles esimesena kätt?
  • Põleb kolm küünalt, üks neist puhutakse ära. Mitu küünalt jääb järele?
  • Mis vahe on koeral ja kirbul?
  • Kui kaugele metsa jänes jookseb?
  • Missugust naela ei saa haamriga lüüa?

Vastused

  • Kui jalad põhja ei ulata.
  • Ukselingile.
  • Üks, sest ülejäänud kaks põlevad lõpuni.
  • Koeral võib olla kirp, kirbul aga koera mitte.
  • Poolde metsa, sest edasi hakkab ta juba metsast välja jooksma.
  • Põhjanaela.

Mõni selline küsimus-vastus on lausa ajuvaba, kuuludes poolenisti anekdootide hulka.

Nuputa!

  • Mida ütles kukk kana oodates?
  • Kuidas on kõige parem tuvisid püüda?
  • Kuidas on kõige parem jäneseid püüda?

Vastused

  • Tule juba, kaua sa muned!
  • Heida kõnniteele ja tee nägu, et oled saiatükk.
  • Peida end puu taha ja tee porgandi häält.

Anekdootlik on ka järgmine mitmeosaline mõistatus elevandi ja ninasarvikuga.

Vali ja kirjuta keerdküsimuste kogust kolm keerdküsimust. Seejärel lase pinginaabril vastused pakkuda. Kui ta vastab valesti, kirjuta õiged vastused ise küsimuse taha.


  • Vastus:

  • Vastus:

  • Vastus:

Kuidas saab elevandi külmkappi panna?


Tee külmkapi uks lahti ja pane elevant kappi.


Kuidas saab ninasarviku külmkappi panna?


Tee külmkapi uks lahti, võta elevant välja ja pane ninasarvik sisse.


Kumb hüppab kõrgemale – elevant või ninasarvik?


Muidugi elevant, sest ninasarvik on külmkapis kinni.

Killud

Killud on laused kõigile tuntud, populaarsetest filmidest. Selliseid kilde on tore sobivas olukorras pruukida. Eesti kõigi aegade armastatumatest filmidest, nagu „Mehed ei nuta“, „Siin me oleme“, „Noor pensionär“, „Kevade“ ja „Viimne reliikvia“, on rahvasuhu jõudnud kümneid ja kümneid kilde. Kilde võetakse üle ka poplauludest, telesaadetest ja reklaamidest.

Näited

Siim on kloostri taga metsas.
Meil lobisemise eest palka ei maksta!
Mitu korda ma ühte ja sama meest pean maha lööma?

„Viimne reliikvia“

Me oleme Tallinnast, me maksame!
Loomad elutoas!
Ikkagi inimene!

„Siin me oleme“

Mis nad siis tulevad meie õue peale kaklema!
Mis kinni ei jää, saab kinni löödud.

„Kevade“

Võta kokku ja too näiteid

  • Kust tulevad keelde killud? Too kildude kohta nii palju näiteid, kui oskad.
  • Milliseid kilde sina kasutad? Nimeta, kust need pärit on.

Küsimused ja ülesanded

  1. Koosta piltmõistatustega ülesanne:
    • vali piltmõistatuste kogust kolm piltmõistatust;
    • laadi need alla ja lisa oma materjali alla;
    • seejärel palu pinginaabril või kodustel mõistatada, millega on tegu.