Toredaid luuletusi

Seotud sisu
Muud tegevused

Paha tuju

Wimberg

Kuskilt saabus paha tuju,
kõigile see nakkab.
Kohe lõbusaimgi kuju
mossitama hakkab.

Pole enam laulu, tralli,
lõkerdust ja lusti.
Tuba justkui täis on halli,
taevas pilvi musti.

Olemine rõõmuvaba,
ninad pikalt norgus.
Oleks ainult mõnel saba,
oleks seegi sorgus.

Isa, ema, laps ja kasski –
kõik on vait ja vingus.
Mornil laual morn on tasski.
Kõigel raske hingus.

Kuskilt saabus paha tuju,
kõigile see nakkab.
Enne miski küll ei suju,
kui see ükskord lakkab.

Lugemise järel

  1. Keda nakkab paha tuju selles luuletuses?
  2. Kuidas on nii, et paha tuju nakkab kõigile? Kas selline olukord on sulle tuttav?
  3. Uuri Wimbergi luulekogu „Rokenroll“ ja võrdle, kuidas luuletuse „Paha tuju“ õigekiri erineb sellest, mis on siin. Mis sa arvad, miks on luuletaja just nii kirjutanud?

Seotud sisu
Muud tegevused

Anu ja Mihkel

Wimberg

Anu palju koerust
kooliajal tegi.
Keeras voodi ümber,
ajas lõngad segi.

Mihkel nooruspäevil
kah ei olnud papist.
Puude otsa ronis,
asju kiskus kapist.

Kooski korda saatsid
vahvaid vallatusi –
näiteks ükskord tegid
maja taga musi.

Nüüd on kõik need ajad
jäänud seljataha.
Nüüd on töö ja auto,
taskus palju raha.

Lugemise järel

  1. Mis koerust Anu ja Mihkel teevad? Märgi igas reas kohad, mis seda kirjeldavad.
  2. Miks Anu ja Mihkel enam koerusi ei tee?
  3. Kas parem on olla laps või täiskasvanu? Arutage kogu klassiga.
Seotud sisu
Muud tegevused

Vanaisa külaskäik

Wimberg

Vanaisa meie linna
sõitis külla bussiga,
saabus Paidest Tallinnasse
suure Ikarusiga.

Portfell suur tal oli kaasas,
pilgeni täis topitud
kartuleid ja õunu, mis kõik
oma aiast nopitud,

mahlasid ja moose, needki
oma sahvri varudest.
Liiter mett veel suures purgis
naabrimehe tarudest.

Tõi ka priske lihakäntsu –
maal meil põrssad kasvasid.
Nüüd on pikaks ajaks taid ja
kasulikke rasvasid.

Porgandeid veel kotis leidus,
tüsedaid ja kõhnasid.
Tühjaks tehtud portsust hoovas
magusaid maalõhnasid.

Vanaisa oli tulnud
tõesti suure noosiga.
Kohe võtsin kääru leiba,
katsin selle moosiga.

Aiaviljad, mis poes müügil,
täis on ju nitraatisid.
Küll on hea, et maalt siis külla
tuleb meile taatisid!

Lugemise järel

  1. Mida vanaisa maalt kaasa toob? Märgi kõik nimetatud saadused.
  2. Kas ka sinul on selline vanaisa või vanaema, kes maalt aiasaadusi toob?
  3. Mille poolest on maatoit poetoidust ehedam?

Rühmatöö

Moodustage rühmad ja tooge kooli kaasa isekasvatatud ja poest ostetud vilju ning võrrelge nende maitset. Iga rühm degusteerib oma toite ja kirjutab järelduse: Ehedam oli……, sest……

Kas pildi järgi otsustades on vanaisal kõik kaasas, millest luuletuses juttu oli?
Seotud sisu
Muud tegevused

Küsimused ja ülesanded

  1. Vali välja üks luuletus ja uuri seda põhjalikult. Too välja stiilivõtted (kordused, võrdlused epiteedid), kõlavõtted (riim, rütm) ja meeleolu.
  2. Vali välja üks luuletus ja esita seda klassis nii, et rõhutad selle mõtet, meeleolu ja kõla.
    Hinnake üksteise esitusi, pöörake tähelepanu
    1. kõnelemiskiirusele,
    2. ilmekusele,
    3. luuletusse sisseelamisvõimele.
  3. lllustreeri üks luuletus ja tehke klassis illustratsioonide näitus.
Seotud sisu
Muud tegevused