Milleks siis keel?
Hoolimata sellest, et igapäevases suhtlemises saame väga palju infot žestide, näoilmete vms vahendusel, ületavad inimkeele võimalused neid siiski mitu korda. Paljusid teateid poleks üldse võimalik sõnadeta edastada. Keele abil saame talletada mälestusi kunagi toimunud sündmustest ning luua lennukaid tulevikuplaane. Keel võimaldab lõputult fantaseerida: igaüks meist võib luua sõnadega oma väljamõeldud maailma, nagu kirjanikud seda teevad. Tänu keelele saame rääkida silmale nähtamatust: sõprusest, armastusest, rahust, headusest ja veel paljustki muust meile olulisest. Keel võimaldab meil kõnelda oma hinges toimuvast, kirjeldada tundeid ja läbielamisi.
Keele teke
Ei ole teada, kuidas täpselt keel tekkis. On arvatud, et keele tekkele aitas kaasa tööriistade kasutuselevõtt – töö ja mõtlemine tõi kaasa vajaduse vahetada keerulist infot, mida ei saanud enam edastada üksikute häälitsustega. Kindlasti oli üheks põhjuseks ka tarvidus suhelda kaaslastega kauge maa tagant.
Piibli legendi järgi rääkisid kõik inimesed algul ühte keelt. Koos hakkasid nad ehitama torni, et pääseda taevasse, kuid Jumal tahtis neid takistada: ta segas inimeste keeled, et nad üksteisest aru ei saaks.
- Miks takistas keelte segamine torni ehitamist?
Keel on inimese peamine suhtlusvahend, see on paljude inimpõlvede ühislooming.
- Keel on paindlikum ja võimalusterohkem suhtlusvahend kui kehakeel.
- Keele abil ei saa rääkida minevikusündmustest.
- Keel aitab planeerida tulevikku.
- Rääkida saab ainult tegelikult olemasolevatest asjadest.
- Keeles on olemas mõisted ka nähtuste jaoks, mis ei ole silmaga nähtavad.
- Teadlased teavad täpselt, kuidas ja millal keel tekkis.
Sõna kaks poolt
Keel on tõhus suhtlusvahend seetõttu, et inimestel on võime anda erinevatele häälikujärjenditele kindel tähendus. Näiteks kui keegi ütleb koer, siis kujutame kohe ette karvast neljajalgset elukat, inimese head sõpra. See ongi sõna koer tähendus. Side sõna ja selle tähenduse vahel on kokkuleppeline ning kujuneb inimeste ühistegevuses. Seetõttu ongi sõna tähendus enamasti kõigile arusaadav. Ütleks keegi poer, ei saaks me aru, mida ta mõtleb, sest tegemist on häälitsusega, mille tähendust pole kokku lepitud.
Onomatopoeetilised sõnad
Keeles on siiski sõnu, milles tähendus ja häälikud on seotud. Need on loodushääli või helisid jäljendavad ehk onomatopoeetilised sõnad.
Onomatopoeetilisi sõnu
pinin – meenutab sääse tekitatud kõrget heli
klirr – meenutab klaasi purunemisel tekkivat heli
nurruma – meenutab kassi häälitsust
Onomatopoeetilisi sõnu Pildi kirjeldus
Kui palju on ühes keeles sõnu?
Sellele küsimusele ei saa täpselt vastata, sest sõnu tuleb pidevalt juurde (rohepööre, vegetoit) ja kaob kasutusest (kuumatõbi ’palavik’, avitama ’aitama’).
Infot uute sõnade kohta võib leida Eesti Keele Instituudi teatmikust, kus on pidevalt täienev sõnaloend. Igal aastal lisandub EKI ühendsõnastikku u 300 päris uut sõna.
- elurikkus
- tuhv
- triiphoone
- tänavatoit
- elik
- parkuurima
- Mida need sõnad tähendavad? Kui sa ei tea või kahtled, kontrolli sõnastikust.
Arvatakse, et kultuurkeeltes on mitusada tuhat sõna, kusjuures üks inimene kasutab neist aktiivselt ligikaudu kümmet tuhandet, aru saab aga veidi suuremast hulgast. Inimene ei tea isegi oma emakeeles paljude sõnade tähendust, sest tal ei lähe neid igapäevaelus vaja.
Kui palju on eesti keele sõnaraamatutes sõnu?
- Kas sõnaraamatus saaksid olla kirjas kõik keele sõnad? Põhjenda.
Oskussõnad ja släng
Keeles on suur hulk sõnu, mida kasutavad ametialaseks suhtlemiseks vaid kindla eriala inimesed (nt arstid, elektrikud, programmeerijad) – neid nimetatakse oskussõnadeks. Elektriku sõnavaras on tavalised näiteks sellised sõnad nagu kondensaator, transformaator, isolaator. Ülejäänud keelekasutajad ei pruugi nende tähendust teada.
Samuti on keeles sõnu, mida kasutavad mitteametlikuks suhtlemiseks ainult mõne inimgrupi liikmed: õpilased, jalgpallurid, sõdurid jt. Sellist erikeelt nimetatakse slängiks. Õpilasslängi sõnad on näiteks mata, esta, inka, keka. Slängi sõnavara erineb suuresti üldkasutatavast keelest ning on sageli väljaspool gruppi arusaamatu.
- Millise eluala või inimgrupi esindajad on pildil? Nimeta selle eriala oskussõnu või grupi slängisõnu.
Küsimused ja ülesanded
1. Vali lünka õige sõna.
Igal sõnal on kaks poolt: ja. Näiteks tähendusele „pruunikas kõrgejalgne kaslasest kiskja“ vastab häälikujärjend. Seos sõna tähenduse ja häälikulise kuju vahel on, st sõna kaks pooltomavahel loogiliselt seotud. Erandiks on vaidsõnad, kus sõna häälikuline kujunähtusega, millele sõna osutab.
Sõnu, mida kasutavad kindla eriala inimesed ametialaseks suhtluseks, nimetatakse. Släng on erikeel, mida kasutavadsuhtlemiseks mõne inimgrupi liikmed.
2. Arutle!
- Kuidas võis tekkida inimkeel?
- Mis vahe on häälitsusel ja sõnal?
- Kui palju on keeles sõnu? Kas on võimalik täpselt vastata? Põhjenda.
- Mis vahe on slängil ja oskuskeelel?
- Keel on kogu rahva ühislooming. Kas üks inimene saaks luua oma keele ja seda kasutada? Põhjenda.
3. Mida tähendavad need uued sõnad?
orsoto
- vahemereline kunstiliik
- Torre dell'Orsost pärit juustutoode
- risoto meetodil valmistatud kruubiroog
jutujalal
- jutusoonele sattunud liigrääkija
- juttu rääkimas või jutuajamiseks valmis
- püsti seistes juttu rääkima
digitigedik
- digimaailma vihkav inimene
- õelaid kommentaare kirjutav inimene
- interneti kasutamisest tigedaks muutunud inimene
haaksõna
- märgist # ja sõnast koosnev teemaviide sotsiaalmeedias
- valusa löögina tabav sõna
- sõna, mis sisaldab haagiga tähte (š, ž)
4. Millised sõnad on selles ilmateates sulle võõrad? Uuri välja nende tähendus. Miks ei sobi uudistesaate ilmateatesse oskussõnad? Anna teksti sisu edasi oma sõnadega.
5. Loe, mida on rääkinud slängist majandusteadlane ja oskuskeele arendaja Uno Mereste.
Emakeeleõpetajad kahjustavad mingil määral õpilaste stiilitunde arengut, kui nad ülemäära ja ebaõigete põhjendustega tõrjuvad slängi. Õpilaskeelesse kõigi selle arvatavate lohakuste ja muude maitsetustega, mis seal on, tuleks suhtuda mõistvamalt. Tuleks selgitada, kuhu see sobib ja kuhu mitte. Võidelda mingi ainuõige väljenduslaadi eest on lausa karuteene stiilitundele: hiljem leiame haritlaste ja teadlastegi seas niisuguseid täiskasvanuid, kes oskavad ainult ühtmoodi kirjutada või rääkida. Kas ei alga selliste stiilitundeta inimeste kujunemine koolipingist? Peale selle olgu õpilaste slängi kaitseks öeldud, et üht-teist on sealt läinud ka üldkeelde. Kas või aku.
Õpilasargoo ja teised sotsiolektid- Märgi väited, mis on teksti põhjal tõesed.
- Emakeeleõpetajad peaksid slängi rohkem tõrjuma.
- Õpilasslängi tuleb suhtuda mõistvalt.
- Slängi kasutamise juures on oluline mõista, millisesse olukorda see sobib.
- Kool peab selgeks õpetama ainuõige väljenduslaadi, mis sobib igasse olukorda.
- Kui nõutakse üht ainuõiget väljenduslaadi, hävitatakse inimese stiilitunne.
- Stiilitunde kujunemine ei alga koolipingist.
- Slängist on läinud sõnu ka üldkeelde.
- Kas oled Uno Mereste arvamusega nõus? Põhjenda.
- Kuidas aitab släng arendada stiilitunnet?
- Kuhu släng sobib, kuhu mitte?
