Murdekeelte rikas sõnavara
Iga inimene räägib omamoodi, tarvitades sageli mõningaid sõnu ja väljendeid, mis on just temale iseloomulikud. Inimese sõnavara sõltub muu hulgas ka sellest, kus ta elab: sama keelt räägitakse eri paikkondades erinevalt, kasutatakse murret.
Kuidas murded kõlavad?
Murdenäiteid saab kuulata EKI fonoteegist või Murdekiikrist.
Murre on piirkonna eripärane keelekuju.
Kuidas inimesed Eesti eri paigust kasutavad sama nähtuse kohta neile iseloomulikku murdekeelt, on keelenähtus omaette. Näiteks sõna tilgastanud (piim) on saarlastel närdind, hiidlastel kalgastand, lõunaeestlastel mürätänü, kui tuua vaid mõned näited. Samuti võib murdekeeles mõnel kalal, linnul või taimel olla kümneid nimetusi, samas kui kirjakeeles on vaid üks. Nii on rahvasuus räime nimetusi haili, kapukas, salak, sillis, sipukas või lihtsalt kala. Lumistel talvepäevadel silmatorkav leevike on saanud nimetused krüügitaja, külmalind, punapugu, tombak, toompapp. Sügiseti imelisi marjakobaraid kandvat pihlakat tuntakse eesti murretes sõnadega pihelgas, pihlajas, pihlik, piilik, pillik.
Mari Kendla. EKI keelekool: muutuv keel ja murdekeel- Too ka ise näiteid mõne kala, linnu või taime murdekeelsete nimetuste kohta. Kui sa ei oska seda teha, siis mis on selle põhjus?
ubin
- pohl
- seelik
- õun
lee
- seep
- tulease
- padi
undruk
- seelik
- tüdruk
- kott
kikas
- kahvel
- kukk
- kirves
tsirk
- lind
- neiu
- uss
- Milline neist murdesõnadest kuulub ka sinu sõnavarasse? Millise sõna võiksid kasutusele võtta?
Eesti murrete mitmekesisus
Eesti murretest on kõige tuntumad Võru murre (vahel nimetatakse seda võru keeleks), mida räägitakse Lõuna-Eestis, ja saarte murre. Näiteks kui keegi ütleb: „Vöta pöösast möök“, siis on päris kindel, et tegemist on saarlasega, sest Saaremaal öeldakse õ asemel ö. Aga kui keegi ütleb: „Võta väits ja anna soele tükk leiba“, siis on tegemist võrukesega, sest võru keeles tähendab väits nuga ja susi hunti.
- Millisele murdealale jääb sinu kodukoht?
Kuidas on murded tekkinud?
Vanasti, kui kirja veel ei tuntud, suhtlesid inimesed peamiselt nendega, kes elasid lähedal, näiteks samas kihelkonnas või maakonnas. Nii kujuneski igas piirkonnas välja oma keelekuju. Ka looduslikud olud on mõjutanud murrete kujunemist, sest kahel pool sood või paksu metsa elavad inimesed said harva kokku ja nii muutuski nende keel aja jooksul erinevaks.
Vaata videot!
Enam kui tuhat aastat tagasi räägiti Eestisvana läänemeresoome. Nende alusel on välja kujunenud kaks Eesti peamurret: ja. Väiksemad murdeerinevused e murrakud tekkisid, sest talupojad olid , mis tähendas, et nad ei saanud vabalt. Talupoegade elu oli seetõttu küll raske, ent samas soodustas sunnismaisus keelelist ja kultuurilist.
Eelmisel sajandil hakkas murdekeel taanduma, sest kõikjal eelistati üldarusaadavat kirjakeelt, ent tänapäeval peetakse murretest üha enam lugu. Murretes ilmuvad aabitsad, koolilugemikud, luule- ja jutukogud, veebilehed, raadiost saab kuulata murdekeelseid uudiseid, keeleuurijad avaldavad murrete sõnastikke. Murdekeele kõnelejad on uhked oma päritolu ja erilise keelekuju üle: inimestele meeldib rääkida natuke omamoodi ja hoida elus esivanematelt pärandiks saadud keelt.
- Mis murdega on tegu?
- Tõlgi pildil olevad tekstid kirjakeelde.
- Mis teeb taskul oleva teksti naljakaks?
- Murdesõnade kasutamine tänavapildis, reklaamis, tootenimetustes jm on muutunud järjest populaarsemaks. Mida ütleb see murrete maine kohta?
Eesti murded kui sõnavara rikastamise allikas
Murded on eesti keele rikkus, sest need annavad meile aimu keele ja kultuuri minevikust ning näitavad keele võimalusi. Eesti kirjakeel on loodud murrete, peamiselt Põhja-Eesti keskmurde alusel ja hiljemgi on murretest tulnud sõnu nii kirja- kui ka oskuskeelde. Murded on tohutu varasalv, kust keel saab edaspidigi „uusi“ sõnu ammutada.
Murdesõnastikud
Murdesõnu saab avastada „Eesti murrete sõnaraamatu“ paber- ja veebiväljaandest või „Väikesest murdesõnastikust“ .
Murdesõnad kirjakeeles
Oskuskeelde on murretest tulnud sellised sõnad nagu
somp (alveool),
madel (poortidega piiratud platvorm v alus).
Küsimused ja ülesanded
1. Vali õige lauselõpp.
Murre on
Mõnele kirjakeelsele sõnale võib Eesti murretes vastata
Enim kõneldavad Eesti murded onja.
20. sajandil
Tänapäeval
Murretest on tulnud sõnu
2. Arutle!
- Miks räägitakse tänapäeval murdeid vähem kui saja aasta eest?
- Miks ei taha inimesed kodukoha murdest loobuda? Püüa leida vähemalt kolm põhjust.
- Milline on sinu kodukoha murre? Kui palju seda murret tänapäeval kõneldakse?
- Kas murret sobib kasutada igas olukorras: nt seadusi koostades, avaldust kirjutades, raadiouudistes? Miks?
- Milline võiks olla murrete tulevik?
3. Tõlgi Võru murdes luulesalm kirjakeelde ja vasta seejärel küsimustele.
Kui jääd hätta, kasuta võro-eesti sõnaraamatut.
Väläh külmetäs ja taivast satas lummõ
ütle mullõ uma telehvoni nummõr
Hamõq ohukõ su sälän prunts om tummõ
ütle mullõ uma telehvoni nummõr
- Kumb tekst meeldib sulle rohkem, kas murdekeelne või kirjakeelne? Põhjenda.
- Milliseid sõnu oli kõige lihtsam, milliseid kõige raskem tõlkida? Miks?
- Mida tead laulust, kust see salm pärit on?
4. Loe, mida on murde- ja kirjakeele kohta rääkinud kirjanik Jaan Kaplinski, ning täida ülesanded.
Selles võruke-olemises on igatahes midagi sümpaatset. Me ei tee sellega kellelegi kurja, kui me võru keeles kirjutame ja jutuõhtuid, jutoõdakuid peame... Ma arvan, et keeletaju mitmekesistamine on väärtus terve eesti kultuuri jaoks, seda arvab ka mõni meie noorema põlve keeleteadlane. Võib-olla ongi häda selles, et eesti keel ja kultuur on igasuguste hirmude, opositsioonide ja enesesäilitamisvajaduse tõttu natuke liiga kitsastesse raamidesse surutud. Meie kirjakeel on üle reguleeritud, üle korraldatud. On vaja midagi natuke metsikumat, vabamat sinna kõrvale. Ja võru ja setu keel on ainukesed, mis on veel kuigivõrd elujõulised, kui leidub noori inimesi, kes neis keeltes laulavad ja kirjutavad. Võiks ju veel olla ka viru või saare murre, aga neid eriti ei kasutata.
- Vasta küsimustele suuliselt.
- Mida arvab Jaan Kaplinski murdekeele kasutamisest?
- Kas oled tema arvamusega nõus? Põhjenda.
- Kuidas aitab murre eesti keelt rikastada?
- Arutage klassis, kas murdekeelt oleks vaja elustada ja säilitada. Kui jah, siis kuidas saaks tõsta murdekeele mainet, teha murret elujõulisemaks?
- Vii kokku samatähenduslikud sõnad.
- jutuõhtu
- sümpaatne
- opositsioon
- reguleeritud
- jutoõdak
- meeldiv
- vastasseis
- korraldatud
