Sõnaliigid
Me kõneleme selleks, et teistele inimestele midagi teatada või neilt midagi küsida. Suheldes kasutame lauseid, mis omakorda koosnevad sõnadest. Igal sõnal on lauses tähendus ning kindel vorm (kääne, pööre). Sõltuvalt tähendusest ja sellest, mil viisil sõna muutub (käändub, pöördub või ei muutu üldse), saab keele sõnavara jagada rühmadesse.
Muutmisviisi järgi moodustavad sõnad kolm rühma: käändsõnad, pöördsõnad ja muutumatud sõnad.
Tähenduse alusel liigitatakse sõnad järgmiselt: nimisõnad, omadussõnad, arvsõnad, asesõnad, tegusõnad, määrsõnad, kaassõnad, hüüdsõnad, sidesõnad.
Sõnaliigid
MUUTMISVIISI JÄRGI | TÄHENDUSE JÄRGI | NÄITED |
KÄÄNDSÕNAD | nimisõnad | ema, sõber, taevas, saavutatu, õppimine, sõbralikkus, kihutaja |
omadussõnad | ilus, roheline, lahke, rõõmus, kurb, kiire, sõbralik, kevadine | |
arvsõnad | üks, viiskümmend, tuhat, seitsmes, viiendik, veerand, paar | |
asesõnad | sina, te, see, niisugune, mõni, mitu, oma, üksteise | |
PÖÖRDSÕNAD | tegusõnad | jalutama, peitma, õppima, olema, istuma, tundma, mõtlema |
MUUTUMATUD SÕNAD | sidesõnad | ja, või, aga, sest, olgugi et, nii… kui ka |
hüüdsõnad | hei! oih! ai! hurraa! | |
kaassõnad | ees, peal, taga, all, juures | |
määrsõnad | täna, siin, kiiresti, osavalt, väga, hästi, täiesti, üleni |
NB! Mõningad määr- ja kaassõnad võivad piiratud ulatuses muutuda, st käänduda kohakäänetes. Seetõttu on neid vahel nimetatud ka neljandaks sõnaliigiks.
ette : ees : eest
sisse : sees : seest
eemale : eemal : eemalt
peale : peal : pealt
- Kas need väljamõeldud sõnad võiksid olla käändsõnad, pöördsõnad või muutumatud sõnad? Mille järgi otsustasid? Too võrdluseks mõni eesti sõna.
luduma, surk, mo, sunane, oitlik, tuunama, ruu, kurasti, äkketu, kamamine, luur, nooma, tanakond, põtakalt
Liitsõna sõnaliik
Liitsõna sõnaliik sõltub selle viimasest osisest.
- naeruvääristama
- saja-aastane
- kapsaussilik
- pikakoivaline
- vastsündinu
- ristküsitlema
- raudteejaam
- tiitelleht
- heakorrastama
Milleks sõnaliigid?
Miks on vaja tunda sõnaliike? Tänu sõnaliikidele saame kirjeldada keele ülesehitust ja oskame leida sõnastikest vajalikku infot. Sõnaliikide tundmine aitab mõista ja omandada ka paljusid keelereegleid, nt kokku-lahkukirjutamise põhimõtteid.
Kas kõigis keeltes on sõnaliigid?
Kõikides keeltes on eristatavad nimi- ja tegusõnad, enamikus keeltes ka omadussõnad.
Antiikajal kirjutatud esimeses kreeka keele grammatikas eristati kaheksat sõnaliiki.
Too näiteid selle kohta, et sõnaliike on vaja tunda õppimaks
- eesti keele reegleid,
- võõrkeeli.
Küsimused ja ülesanded
1. Vali lünka õige sõna.
Sõnu saab liigitada sõltuvaltja sellest, kuidas sõna. Muutmisviisi järgi jagunevad sõnadrühma. Nimi-, omadus-, ase- ja arvsõnad on. Muutumatud sõnad on, ,ja. Osa määr- ja kaassõnu käändub. Liitsõna sõnaliik määratakseosise järgi.
2. Arutle!
- Mis küsimustele vastavad asesõnad?
- Kui keeles oleks ainult kaks sõnaliiki, siis milliseid läheks tingimata tarvis, et end arusaadavaks teha?
- Uuri veebis mõnda uute sõnade loendit, nt EKI teatmikust. Millisest sõnaliigist uued sõnad enamasti on?
3. Liigita sõnad muutmisviisi järgi.
- paber
- meie
- ja
- päike
- tere
- mõtlema
- sinine
- all
- unistus
- valutama
- neliteist
- laulma
- ruttu
- peitma
- äkki
- olema
- jooksma
- aga
4. Loe tekst läbi ja määra paksemas kirjas sõnade sõnaliik.
Kui riigimehed veel kirju, mitte säutse vahetasid ...
Hea, et kunagi eksisteeris maailm, kus distantsil olevate inimeste vaheline suhtlus toimus valdavalt kirjavahetuse teel. Seda ka kõige kõrgemal, riigijuhtide tasandil. Tänu sellele onmeil tänasel päeval hindamatu dokumentide massiiv, mis võimaldab heita pilgu nii mitmegi pöördelise minevikusündmuse tagamaadele, et paremini mõista toimunud arengute allhoovusi. Mis samas paneb kurbusega mõtlema tuleviku ajaloolastele, kes peavad oma süvitsi minevas uurimistöös piirduma Twitteri-säutsudega ...
Avaldatud kirjavahetus ei loo mitte ainult tausta teise maailmasõja murrangulistele sündmustele, vaid iseloomustab ka tolle ajastu liitlasriikide võtmefiguuride omavahelisi suhteid. Alates 1941. aasta 22. juunist, kui Hitleri väed ületasid Nõukogude Liidu piiri, kuni Roosevelti surmani 1945. aasta 12. aprillil, saatsid Winston Churchill, Franklin Roosevelt ja Jossif Stalin üksteisele 682 kirja. Kui pingsat tähelepanu kolm riigijuhti kirjavahetusele pöörasid, arvestades detailideni välja, mida öelda, millal öelda ja mis toonil seda teha! Ju nad siis mõistsid, et iga nende sõna mitte ainult ei mõjuta olevikku, vaid läheb ka ajalukku. Seda on näha, kas või vaadates lõplikule ja ärasaatmisele määratud kirjavariandile eelnenud muudatuste ja mustandite arvukust.
Minevikust pole teist näidet, kus ligikaudu viie aasta jooksul oleksid suurriikide juhid regulaarselt vahetanud informatsiooni, vaielnud ja kooskõlastanud tegutsemist.
a. Kirjuta loetud tekstist paksemas kirjas käänd- ja pöördsõnad välja algvormis. Kirjuta sõnad tabelisse tekstis esinemise järjekorras.
NB! Pöördsõnade algvorm on ma-tegevusnimi: ohkama, laulma; käändsõnade algvorm on nimetav kääne: kuulutus, sinine, viisteist, see.
Käändsõnad | Pöördsõnad |
b. Seleta oma sõnadega, mida need väljendid tähendavad.
- hindamatu dokumentide massiiv
- võimaldab heita pilgu
- minevikusündmuse tagamaa
- allhoovused
- süvitsi minev
- murrangulised sündmused
- võtmefiguurid
c. Vasta küsimustele.
- Millist infot pakub kolme riigijuhi kirjavahetus ajaloolastele?
- Miks tunneb autor kaasa tuleviku ajaloolastele?
- Miks viimistlesid riigijuhid oma kirju põhjalikult ja detailselt?
- Mille poolest on kolme riigijuhi kirjavahetus erakordne?
