Kuidas tegusõna muutub?
Pöördsõnad pöörduvad, st et neid saab muuta ehk pöörata
- ainsuses ja mitmuses kolmes pöördes: mina pööran, sina pöörad, meie pöörame;
- eitavas ja jaatavas kõnes: pöörad, ei pööra;
- olevikus ja minevikus: pöörate, pöörasid;
- kindlas, tingivas, käskivas ja kaudses kõneviisis: pööravad, pööraks, pööra, pööravat;
- isikulises ja umbisikulises tegumoes: pöörab, pöörati.
Kolm esimest muutmisviisi on sulle juba varasemast teada, kahe viimasega teed tutvust edaspidi.
Tähenduse alusel nimetatakse pöördsõnu tegusõnadeks. Tegusõnad vastavad küsimusele mida tegema? mida teha? mida tegi? jne ning väljendavad
- tegevust, liikumist: mängima, jooksma,
- seisundit: valutama, hõõguma,
- protsessi: kulutama, kasvama.
Eesti keeles leidub tegusõnu, mida nende tähenduse tõttu kasutatakse enamasti ainsuse 3. pöördes: sajab, koidab, haljendab, tuikab, valutab.
Osa tegusõnavorme, nimelt nud- ja tud-vormid (kesksõnad), võivad lauses esineda nii tegu- kui ka omadussõnana.
Tegusõna | Omadussõna |
Nädal oli alanud päikesepaistega. See raamat on mul mitu korda loetud. | Alanud nädalal on kaks kontrolltööd. Loetud raamat lebas laual. |
Liht-, liit-, ühend- ja väljendverbid
Tegusõnad jagunevad liht-, liit-, ühend- ja väljendtegusõnadeks.
Lihttegusõna on ühest sõnast koosnev tegusõna. | ► | kuulama, usaldama, hüppama, murdma |
Liittegusõnad on püsiühendid, mille osi ei saa teineteise suhtes ümber paigutada. | ► | salakuulama, umbusaldama, pealkirjastama, esietenduma, hädamaanduma, autasustama |
Ühendtegusõnad on määrsõnast (muutumatu sõna) ja tegusõnast koosnevad ühendid. | ► | läbi otsima, üle värvima, laiali jooksma, maha hüppama, vastu panema, alla võtma |
Väljendtegusõnad on käändsõnast ja tegusõnast koosnevad piltlikud väljendid. | ► | jalga laskma, juttu ajama, nahka panema, pead murdma, silma torkama, pähe kuluma |
- joonde ajama
- maletama
- ette võtma
- alahindama
- pead murdma
- ratsutama
- järelvaatama
- juurde astuma
Soovitusi, kuidas kasutada ühend- ja väljendverbe
Vältida võiks selliseid ühendtegusõnu, kus määrsõna on liigne, kuna selle tähendus on tegusõnas juba niigi olemas. Näiteks ühendis ümber töötlema on ümber tarbetu, sest töötlema tähendabki ümber töötama. Kui lisada töötlema ette ümber, tekib sisukordus: ümber ümber töötama.
Sisukordus | Parem |
| loetlema, üles lugema |
| sekkuma, vahele segama |
| laenutama, välja laenama |
| ennustama, ette kuulutama |
| kujutlema, ette kujutama |
Ebamäärase tähendusega ühend- ja väljendverbide asemel võiks kasutada täpsema tähendusega lihttegusõnu või ühendeid. Nii on lause selgem ja stiil parem.
Halvem | Parem |
| Korraldati küsitlus. |
Tunniplaani | Tunniplaani muudeti. / Tunniplaanis tehti muudatusi. |
Kutsekool | Kutsekool õpetab välja / koolitab kokki. |
Otsus tuleb | Otsus tuleb üle vaadata / ümber teha. |
Meie koolis viidi läbi küsitlus, et välja selgitada, millised muudatused tuleks koolikorraldusse sisse viia.
Oma seisukohad tuli põhjalikult lahti seletada.
Selleks tuli üles loetleda kõik probleemid ja mured – õpetajad ei tohtinud õpilaste vastustesse vahele sekkuda.
Paljud vastajad pakkusid välja huvitavaid ettepanekuid.
Raske on ette ennustada, millal kõik head mõtted teoks saavad, kuid ette kujutleda on seda küll tore.
Küsimused ja ülesanded
1. Vali lausesse õige sõna.
Pöördsõnu saab arvus, pöördes, kõnes, ajas, kõneviisis ja tegumoes. Tegusõnad väljendavad . Ühendtegusõna on ja tegusõna ühend. Väljendtegusõna koosneb ja tegusõnast. Liittegusõnad erinevad ühend- ja väljendtegusõnadest selle poolest, et nende osi teineteise suhtes ümber paigutada.
2. Arutle!
- Mis sa arvad, milliseid tegusõnu kasutatakse eesti keeles kõige rohkem?
- Miks tasub vältida ühendtegusõna ette plaanima? Mida võiks kasutada selle asemel?
3. Asenda lauses tujukuju tegusõnaga. Võrrelge klassis tulemusi omavahel.
Korravalvur 🤔 , mida ette võtta, kuidas edasi tegutseda.
Olin sõbra käitumise pärast väga 😞 .
Palliplatsil õnnestus sõbral mind üle 😉 .
Paneb 😲 , kuidas kõik see ikkagi toimus!
Ma tõesti 😊 , et varsti tuleb talv.
Mõned itsitavad, mõned lausa 😂 .
Kirjanikuna on ta viimastel aastatel 🤐 .
4. Alljärgnevad pealkirjad räägivad samast sündmusest, kuid on sõnastatud erinevalt. Seleta, kuidas mõjutab tegusõna pealkirja tähendust. Milline pealkiri on sinu arvates neutraalne?
Eesti sportlane
- tuli rahvusvahelisel võistlusel kolmandaks
- saavutas rahvusvahelisel võistlusel kolmanda koha
- võitles end rahvusvahelisel võistlusel kolmandale kohale
- jäi rahvusvahelisel võistlusel kolmandaks
- kaotas rahvusvahelisel võistlusel kahele konkurendile
- pidi leppima rahvusvahelisel võistlusel kolmanda kohaga
Ministrid
- vahetasid mõtteid uue riigieelarve üle
- arutlesid uue riigieelarve üle
- vaidlesid uue riigieelarve üle
- murdsid piike uue riigieelarve pärast
- kemplesid uue riigieelarve üle
5. Kirjuta lünka sobiv tegusõna.
Millisena sa ette mõtteid? Kas need ringi või paigal. Prantsuse filosoofi Deleuze’i meelest ei tohiks mõtted paigal . Kui mõtted nagu puujuured, mis sügavale maa sisse ja sinna , ei ole need õiged mõtted. Õiged mõtted peavad nagu selline juur, mida risoomiks ja mis ei kasva mitte maa sügavusse, vaid pinna lähedal, et rohkem vett. Sageli risoom täiesti ootamatult kasvusuunda, kujunedes hästi kummalisi teid pidi. Ka mõtted peaksid liikuma nagu risoom, vabalt ja olemasolevate reeglite piire. Tänu sellele saame maailma võimalikult erinevate nurkade alt ja tundma kõiki selle varjundeid. [---]
Seega, kui tõeliselt mõelda, peame laskma vaimul risoomina ringi ja mitte juurduda ühes kohas.
- Millisesse lünka oli kõige raskem leida tegusõna? Miks?
6. Vasta teksti põhjal küsimustele.
- Miks võib filosoofi arvates mõtteid võrrelda risoomiga? Mis on neis sarnast?
- Too näiteid mõtete kohta, mis on juurdunud sügavale.
- Kas sinu mõtted liiguvad enamasti ringi nagu rändav juur?
