Mis on astmevaheldus?

Mis juhtub,  kui neid sõnu käänata: kannel - kandle, org - oru, järg - järje? Too ka ise näiteid sellistest sõnadest. 

Seotud sisu
Muud tegevused

Sõnatüvi

Üht ja sama sõna saab lauses kasutada eri kujul: käändsõnu eri käänetes, eri arvus, pöördsõnu eri pööretes, eri ajavormides, eri arvus. Igas sõnavormis jääb püsima sõna põhitähendus.

Minu tädi/l on lokid.

Tädi/ga saab alati nalja.

Tädi joonista/b päris hästi.

Eile joonista/s ta suure kärbse.

Põhitähendust kandvat sõnaosa nimetatakse sõnatüveks (nt tädi, joonista). 

Seotud sisu
Muud tegevused

Astmevaheldus

Eesti keeles on palju sõnu, mille tüvi käänamisel-pööramisel ei muutu (aasta/t, aasta/te/ks, ela/me, ela/sid). Selliseid sõnu nimetatakse astmevahelduseta sõnadeks.

Astmevahelduseta sõnadest saab imelihtsalt eri vorme moodusta­da: piisab, kui liita tüvele tunnused ja lõpud, nt tubli/t, tubli/de/lt, ela/vad, ela/gu.

Veidi keerulisem on eri vorme moodustada sõnadest, mille tüvi käänamisel või pööramisel muutub. Neist tuleb meelde jätta kaks või enamgi tüvekuju. Näiteks sõna tuba tüvi on omastavas käändes toa, sõna keel käänamisel muutub aga tüve välde: keel (III v) – keele (II v). 

Sõnu, mille tüvi käänamisel või pööramisel muutub, nimetatakse astmevahel­duslikeks sõnadeks.

      • müür – müüri/le
      • pall – palli/ga
      • isa – isa/ga
      • laduda – lao/n
      • kõne – kõne/t
      • sugeda – soe/b
      • pesa – pesa/s
      • harjutus – harjutus/t
      • nügi/da – nügi/n
      • kukkuda – kuku/n
      • voodi – voodi/t
      • lina – lina/lt
      • kurb – kurva
      • maa – maa/d
      • vagu – vao/d
      • kõrs – kõr/t
      • nuga – noa
      • aasta – aasta/t
      Seotud sisu
      Muud tegevused

      Laadi- ja vältevaheldus

      Uuri tabelist, millised muutused toimuvad astmevahelduslike sõnade tüves käänamisel-pööramisel.

      ASTMEVAHELDUS

      Laadivaheldus (LV)

      Vältevaheldus (VV)

      Tüvest kaob sulghäälik või s või asendub mõne teise häälikuga.

      Eri vormides vahelduvad II ja III välde.

      paas – pae – paasi
      ​märg – märja – märga
      ​kallas – kalda – kallas/t
      ​haab – haava – haaba
      ​luge/nud – loe/n 
      ​lõhku/nud – lõhu/n

      tool (III) – tooli (II) – tooli (III)
      ​ratas (II) – ratta (III) – ratas/t (II)
      ​kriit (III) – kriidi (II) – kriiti (III)
      ​kalla/nud (II) – kalla/n (III)
      ​tikki/nud (III) – tiki/n (II)
      ​tantsi/nud (III) – tantsi/n (II)

          • haaranud-haaran
          • kadunud-kaon
          • karp-karbi-karpi
          • maalinud-maalin
          • koda-koja-koda
          • tõmmanud-tõmban
          • rahvas-rahva-rahvast
          • otsinud-otsin
          • kaart-kaardi-kaarti
          • purre-purde-purret
          Seotud sisu
          Muud tegevused

          Astmevaheldus liit- ja liitega sõnades

          • Liitsõnades avaldub astmevaheldus sõna viimases osises.

          lilleõis – lilleõie – lilleõit

          korvpall (III) – korvpalli (II) – korvpalli (III)

          • Liitega sõnades võib astmevaheldus esineda tuletusliites.

          perekond – perekonna – perekonda

          sõnastik (III) – sõnastiku (II) – sõnastikku (III)

          • Vältevahelduseks ei peeta välte muutumist laadivahelduslikes sõnades.

          kolle – kolde – kollet 

          • organis/eeri/n – organis/eeri/nud
          • kannat/likkus – kannat/likkuse – kannat/likkust
          • vennas/kond – vennas/konna – vennas/konda
          • kunst/lik – kunst/liku – kunst/likku
          • järje/stikune – järje/stikuse – järje/stikust
          • tempera/ment – tempera/mendi – tempera/menti
          • amat/öör – amat/ööri – amat/ööri
          • komand/ör – komand/öri – komand/öri
          • vete/ran – vete/rani – vete/rani
          • šokol/aad – šokol/aadi – šokol/aadi
          • lauanuga
          • noateritaja
          • köievedu
          • veoauto
          • merevesi
          • veetee
          • mehetöö
          • töömees
          • heakord
          • korrapidaja
          • seelikusaba
          • sabarakk
          Seotud sisu
          Muud tegevused

          Astmevahelduse märkimine ÕS-is

          Kas sõna on astmevahelduslik, saame alati kontrollida ÕS-ist, kus on esitatud astmevahelduslike sõnade erinevad tüvekujud, III välte vorm on tähistatud kriipsuga.

          Seotud sisu
          Muud tegevused

          Küsimused ja ülesanded

          1. Sorteeri õiged ja valed väited.
              • Astmevaheldus on sõnatüve muutumine käänamisel-pööramisel.
              • Astmevaheldus jaguneb laadi- ja vältevahelduseks.
              • Vältevahelduse puhul vahelduvad sõna eri vormides I ja III välde
              • Astmevaheldus on käänamine ja pööramine.
              • Liitsõnades määratakse astmevaheldus sõna mõlemas osas.
              • Laadivahelduse puhul toimuvad tüves sellised muutused, mida pole kirjapildis näha.
              • Laadivahelduse puhul kaob sõnatüvest sulghäälik või s või asendub mõne teise häälikuga.
              • Vältevahelduse puhul vahelduvad sõna eri vormides II ja III välde.
              • Välte vaheldumine avaldub häälduses, aga kirjapildis ei pruugi see näha olla.
              • Õigekeelsussõnaraamatus on II välde märgitud kriipsuga.
              2. Arutle!
              1. Miks teeb astmevaheldus välismaalastele eesti keele õppimise raskeks? 
              2. Kas ka teistele keeltele on omane sõnatüve muutumine? Too näiteid.
              3. Kuidas käituda, kui kuuled mõnd inimest kasutamas vale tüvekuju (nt toas asemel tubas)? Kas tuleks juhtida vestluskaaslase tähelepanu veale? Miks sa nii arvad?
              3. Vali õige variant.

              Kontrolli õigekeelsussõnastikust.

              Paljud riigid onpüügi keelustanud.

              Kohevasse lumme kukkus suuri.

              Mulle meeldiksajalehetoimetuses.

              Kas Ameerikasse sõiduks tuleb viisat?

              võrgustikku alles.

              Ükshankimise viise on avaliku arvamuse küsitlus.

              Murdsin väikeseluu.

              Seotud sisu
              Muud tegevused