Käändsõna laadivaheldus

Milline häälik kaob tüvest laadivahelduse puhul?

Seotud sisu
Muud tegevused

Laadivahelduse määramine

Sõnade laadivaheldust on kergem märgata kui vältevaheldust, sest sulghääliku või s kadu või asendumine on kirjapildist näha. Vältevaheldust määrates on meile enamasti abiks ainult hääldus.

Käändsõnade laadivahelduse määramiseks tuleb võrrelda kind­laid käändevorme: ainsuse nimetav, omastav ja osastav. Kui ühes võrrel­davatest sõnavormidest kaob tüvest sulghäälik või s või asendub mõne teise häälikuga, siis on sõna laadi­vahelduslik.

Ainsuse nimetav

Ainsuse omastav

Ainsuse osastav

liisk
küüs
sammal
vaher​​​

liisu
küüne
sambla
vahtra​​​

liisku
küün/t
sammal/t
vahtra/t​​

  • Laadivaheldus avaldub tüves. Ainsuse osastava lõpu -t või -d lisandumine ei ole laadi­vaheldus: ilusa – ilusa/t, maa – maa/d, rõõmsa – rõõmsa/t .
  • Laadivaheldus võib esineda ka liites: kihelkond – kihelkonna – kihelkonda.

Nimetav

Omastav

Osastav

LV või AV-ta

kinnastega

  • LV
  • AV-ta

arvutiga

  • LV
  • AV-ta

pliiatsid

  • LV
  • AV-ta

rajal

  • LV
  • AV-ta

raamatuta

  • LV
  • AV-ta

kallast

  • LV
  • AV-ta

Nimetav

Omastav

Osastav

LV või AV-ta

kõhtu

  • LV
  • AV-ta

käisele

  • LV
  • AV-ta

kured

  • LV
  • AV-ta

purretel

  • LV
  • AV-ta

vilude

  • LV
  • AV-ta

valdades

  • LV
  • AV-ta
Seotud sisu
Muud tegevused

Laadivahelduslike käändsõnade tugev ja nõrk aste

Sõnavorm, milles on säilinud sulg­häälik või s, on tugevas astmes, nt liisk, küüs, sambla, vahtra.

Sõnavorm, millest on sulghäälik või s kadunud, on nõrgas astmes, nt liisu, küüne, sammal, vaher.

Nimetav

Omastav

Osastav

TUGEV aste

NÕRK aste

TUGEV aste

nälg
luba
koda
tund
laisk
siht
mees​​

nälja
loa
koja
tunni
laisa
sihi
mehe​​​​​​

nälga
luba
koda
tundi
laiska
sihti
mees/t​​​​​​

Nimetav

Omastav

Osastav

NÕRK aste

TUGEV aste

NÕRK aste

muie
lammas
pannal
kalle
hõise
juhe
kohus​​​​​​

muige
lamba
pandla
kalde
hõiske
juhtme
kohtu​​​​​​

muie/t
lammas/t
pannal/t
kalle/t
hõise/t
juhe/t
kohtu/t​​​​​

kord – 

kurva – 

magu – 

tugi – 

kildu – 

rida – 

pinnu – 

tõe – 

vea – 

Seotud sisu
Muud tegevused

Küsimused ja ülesanded

1. Vali lausesse õige sõna.

sõnu on kergem ära tunda kuisõnu, sestvõikadu või asendumine on lihtsalt märgatav ja kirjapildistki näha. Käändsõna laadivahelduse kindlaks määramiseks tuleb võrrelda sõnanimetava, omastava jakäände vorme. Laadivahelduslike sõnade sulghääliku või s-iga vorm onastmes. 

2. Arutle!
  1. Miks on vaja teada sõnade erinevaid tüvekujusid?
  2. Miks teeb laadivaheldus välismaalastele eesti keele õppimise raskemaks?
3. Moodusta väljamõeldud sõnadest omastav ja osastav kääne. Kas tegemist oleks astmevahelduseta või laadivahelduslike sõnadega? 

suba

regu

nood

mäsk

rold

rammas

vannal

mõig

mägu

Võrrelge tulemust klassis.

  • Kas sõnavormid tulid ühesugused või erinevad?
  • Kas sõnu eelistati käänata laadivahelduslikuna või jäi tüvi muutumatuks?
4. Vali loetelust kolm väljamõeldud sõna ja mõtle neile tähendus. Kasuta sõnu lauses, nii et selguks tähendus. Lugege laused klassis ette ning kontrollige, kas tähendus tuli välja. Arutage, millised sõnad sobiksid keelde ja mida võiksid need tähendada.
Seotud sisu
Muud tegevused