Kas tänapäeval saaks elada meediat tarbimata? Milline elu siis oleks? Milline võib olla meedia tulevikus?
Meedia meie ümber
Tänapäeval on meediasisu loonud igaüks, kes on avaldanud mõnes meediakanalis (ühismeedia, veebilehed) foto või teksti, postitanud kommentaari. Iga inimene osaleb meedias pidevalt nii teadete vastuvõtja kui ka saatjana.
Meedia hõlmab kõiki info edastamise vahendeid ja kanaleid: internet, ajalehed-ajakirjad, televisioon, raadio. Meediakanalites saab jagada suure auditooriumiga kõike alates argistest eluseikadest ja meelelahutusest kuni põhjaliku ja süvenemist nõudva infoni. Meedia ümbritseb meid igal sammul, avardades meie silmaringi ja mõjutades ning kujundades meie suhtumist ümbritsevasse ning isegi iseendasse.
Meedia kasutamise peamised eesmärgid on
- info edastamine (uudised jm tekstid, videod);
- mõjutamine (arvamuslood, reklaamid);
- suhtlemine (ühismeedia, e-post, mitmesugused veebikeskkonnad);
- meelelahutuse pakkumine (raamatud, filmid, muusika, videod).
Meediakanal | Kui sageli kasutad? Kui palju aega sellele kulutad? | Mida sellest kanalist loed, kuulad, vaatad? | Kas kasutad seda kanalit eneseharimiseks, info otsimiseks või meelelahutuseks? |
Internet | |||
Trükiajakirjandus | |||
Televisioon | |||
Raadio |
- Tee tabelist kokkuvõte ja kirjelda ennast kui meediakasutajat. Milline on meedia roll sinu elus?
- Kas ja kuidas on meedia kujundanud sinu silmaringi?
Meedia ja sõnavabadus
Koos üha uute võimalustega meedias infot jagada kasvab samavõrra iga meediakasutaja vastutus avaldatud või jagatud sisu eest. Sõnavabadus kui vaba ja demokraatliku riigikorralduse üks alustalasid annab igale inimesele õiguse vabalt levitada infot ja arvamusi nii sõnas kui ka pildis, aga ainult juhul, kui see ei piira teiste inimeste õigusi ega vabadusi. Samas tuleb ka info vastuvõtjana olla kahtlev ja kriitiline, et ära tunda valeinfo ja manipuleerimine.
Loe läbi tekst sõnavabaduse kohta ja täida ülesanded.
Sõnavabadus on üks inimese põhivabadustest. See on kirjas nii Eesti Vabariigi põhiseaduses kui ka inimõiguste ülddeklaratsioonis.
Sõnavabadus on õigus avaldada arvamust, ilma et inimest selle eest karistataks või muul moel halvemini koheldaks.
Sõnavabadus on õigus vabalt levitada ideid, arvamusi, veendumusi ja muud informatsiooni sõnas, trükis, pildis või muul viisil. Sõnavabadus hõlmab ka infovabadust ehk inimese õigust saada avalikku informatsiooni.
Sõnavabadus ei ole piiramatu. Sõnavabadust saab piirata riigi julgeoleku huvides ja teiste isikute põhiõiguste ning ühiskonna üldiste huvide kaitseks.
Lubatud ei ole vale ja laimu levitamine ega teiste isikute au ja väärikuse kallale kippumine, nende alandamine ja solvamine.
Demokraatia tugineb sõnavabadusele. Maailmas on riike, kus sõnavabadus puudub. Nendes riikides kardavad inimesed öelda, mida nad arvavad, sest sellele võib järgneda karistus. Sõnavabadus aga annab valitsusele võimaluse teada, mida inimesed soovivad ja õigeks peavad.
https://volinik.ee/mis-on-sonavabadus/- Vasta teksti põhjal küsimustele.
- Milles seisneb sõnavabadus?
- Mis on sõnavabaduse piiriks?
- Kuidas on sinu hinnangul Eestis olukord sõnavabadusega? Põhjenda mõne näitega.
- Kas tead mõnd riiki, kus puudub sõnavabadus?
- Miks on sõnavabadus oluline?
- Riik keelab valitsuse suhtes kriitilise meediaväljaande ilmumise.
- Keegi levitab oma koolikaaslase kohta pahatahtlikku väljamõeldist.
- Ajakirjanik tõestab oma artiklis, et tuntud poliitik võtab altkäemaksu.
- Keegi jagab tuntud inimese kohta halvustavat ja solvavat postitust.
- Inimesed korraldavad demonstratsiooni, kus kritiseerivad valitsuse tegevust.
- Inimese suhtes algatatakse kohtuasi vägivallale õhutavate ideede avaldamise eest.
- Keegi kirjutab blogipostituse, milles väidab, et Kuu on tehtud juustust.
g. Arutage klassis, kas olete kunagi tundnud, et teie sõnavabadust piiratakse. Kui jah, siis millise olukorraga oli tegu?
Liikumisülesanne. Arvamusjoon
Kujutlege, et klassi põrandal on joon, mille ühes otsas on „Täiesti nõus“ ja teises otsas „Ei ole nõus“. Lugege siinseid näiteid ja leidke endale arvamusjoonel koht, mis vastab teie seisukohale. Tehke vahepeal pause, et oma seisukohta põhjendada.
- Jälgin aktiivselt mõnd YouTube’i kanalit.
- Kirjutan sotsiaalmeedias sageli postitusi ja kommentaare.
- Kuulan palju podcast’e e taskusaateid.
- Saadan meelsamini heli- või videosõnumeid kui tekstsõnumeid.
- Sotsiaalmeedias suheldes ei pööra ma tähelepanu õigekirjale.
- Sotsiaalmeedias on hea jagada oma mõtteid ja tundeid.
- Televisiooni pole mulle vaja.
- Sotsiaalmeedial on rohkem häid kui halbu külgi.
Küsimused ja ülesanded
1. Märgi õiged vastused.
- Millised on peamised meediakanalid?
- uudiste portaalid
- ajalehed-ajakirjad
- kuulujutud
- televisioon
- käsipost
- raadio
- Mis eesmärkidel meediat tarbitakse?
- info saamiseks
- info peitmiseks
- meelelahutuseks
- suhtlemiseks
- toa koristamiseks
- mõjutamiseks
- Miks peab meediat tarbima kriitiliselt?
- kogu info ei pruugi olla usaldusväärne
- eeldatavasti kõik valetavad
2. Arutlege klassis!
- Mis on tänase päeva kõige tähtsam uudis? Kust sa seda kõigepealt kuulsid? Kas sa said sellest midagi olulist teada? Kas see mõjutas sind mingil moel?
- Mis on viimase aja kõige vaimukam meem? Mida see jäljendab? Millist sõnumit edastab?
- Kes on praegu populaarseim suunamudija (juutuuber, tiktokker, blogija)? Millel tema edu põhineb? Mil moel ta oma jälgijaid mõjutab?
- Milline arvutimäng on praegu noorte seas populaarne? Millega see mängijaid köidab? Mida kasulikku või positiivset mängija sellest mängust saab?
3. Järjesta lehed usaldusväärsuse järgi. Võrrelge klassis tulemusi. Millest otsustades lähtusite?
- Milliseid lehti oled ise kasutanud? Mis eesmärgil?
4. Loe tekst läbi.
Meediauurija: infoküllus on loonud ühiskondliku keskendumishäire
Tartu ülikooli ühiskonnateaduste instituudi arendusspetsialist ja meediauurija Maia Klaassen leiab, et muutunud meediatarbimise keskel tuleks inimestel teha teadlik pingutus selleks, et süveneda teksti, mida sotsiaalmeedias jagatakse, sest alles siis saab aimu ajakirjaniku töö mahust ning allika usaldusväärsusest.
Maia Klaassen, milline on teie hinnangul viimase kümne aasta kõige olulisem muutus inimeste meediakasutuses?
Meil on käeulatuses väga suur hulk erinevaid meediakanaleid ja me tarbime neid hoolega. Meil on telefon pidevalt käes, aga alati korraga lühikeseks ajaks. Siit järeldub, et peamine vaenlane on pealiskaudsus.
Meediapädevuse seisukohast lähtudes oleks seis ilmselt palju parem, kui süveneksime rohkem, püüaksime mõtestada konteksti ja narratiivi. Kui igaüks meist süveneks loetusse kas või viis minutit ja guugeldaks asju, mida ei tea, siis oleks arusaamad ja reaalsus hoopis teised.
Ütlete, et meil on keskendumishäire.
USAs tehtud uuringud on näidanud, et kuigi sotsiaalmeediasse jagavad oma uudiseid peaaegu kõik väljaanded ja need levivad seal väga usinasti, piirduvadki kasutajad sageli ainult edasijagamisega. Inimene arvab, et ta saab pealkirjast või heal juhul maksumüüri tagant välja paistvast juhtlõigust vajaliku info kätte, ning vajutab noolekujulist nuppu, et seda näeksid ka kõik teised tema netituttavad.
Praegusel ajastul, kui enamik sotsiaalmeediaplatvorme, näiteks TikTok, mis annab ajule stimulatsiooni iga minuti järel, on inimesi rahulikumale meediatarbimisele meelitada väga keeruline. Suurel osal ühiskonnast ongi keskendumishäire ja need inimesed tahavad infot saada väikeste seksikate ampsudena, sest ainult nii suudavad nad seda omastada.
Kristel Kaljuvee. Tartu Postimees 26.01.2022
a. Vii kokku sõna ja tähendus. Kui oled kõigi sõnade tähenduse teada saanud, loe tekst uuesti üle.
– asja, tegevust, sündmust ümbritsev üldine taust, mis aitab seda asja vm mõista
– lugu, sündmuste esitus nende ajalises järgnevuses
– Google’i otsimootori abil internetist millegi kohta infot otsima
– tegelik, reaalne elu või olukord
– piirangud veebiväljaannete vms sisule ligipääsuks, piirangu eemaldamiseks tuleb osta ligipääsuõigus
– ergutamine
– olukord, seisukord, seisund
b. Märgi väited, mis on teksti põhjal õiged.
- Tegu on intervjuuga.
- Ajakirjanik Maia Klaassen vestleb meediauurija Kristel Kaljuveega.
- Inimeste meediakasutus on muutunud pealiskaudseks.
- Meediapädevust tõstaks see, kui inimesed süveneksid enam.
- Kui meediatekstis on arusaamatuid või tundmatuid asju, pole mõtet neile tähelepanu pöörata.
- Suurem süvenemine meediasisusse muudaks arusaamu ja tegelikkust.
- Inimesed ei jaga sotsiaalmeedias uudiseid, kui nad pole ise neid lõpuni läbi lugenud.
- Suur hulk inimesi suudab infot vastu võtta vaid väikeste koguste kaupa.
c. Arutlege klassis!
- Kas tekstis väljendatud seisukohti võib pidada usaldusväärseks? Miks?
- Mille üle paneb tekst mõtlema?
- Kas või kuidas võiks see tekst mõjutada lugeja arusaamu või käitumist?
- Kas sina piirdud sageli üksnes pealkirja lugemisega? Miks?
- Kuidas saab oma meediapädevust tõsta?
d. Kuidas täiendavad foto ja selle allkiri intervjuud?
