Veebist leiab kõikvõimalikke tekste
Iga inimene võib veebis avaldada kõike, mis tal pähe turgatab ja millel pole reaalsuse ega tõega vähematki pistmist. Näiteks võib kirjutada, et Kuu peal elavad dinosauruse keha ja kassi peaga olendid, kes suudavad tungida kuuvalgetel öödel inimeste teadvusesse ja imeda sealt energiat. Või moodustavad planeedil Maa kõik inimesed, kelle perekonnanimi algab Q-tähega, salaorganisatsiooni, mille eesmärk on muuta ülejäänud inimesed nende orjadeks. Võib ka teha postituse, et guaššvärvide söömine aitab kõigi haiguste vastu või magamise ajaks nutiseadme padja alla panemine teeb targaks. Aga mis eriti kummaline – ka kõige absurdsemat infot võib mõni uskuma jääda ja seda jagada.
Pole siis ime, et veebiavarustes leidub peale tõese, asjaliku ja usaldusväärse info veelgi rohkem tühja juttu, lollust ja valet. Vale võib sündida teadmatusest, hooletusest või sihilikult. Peale inimese võivad valet luua ja levitada selleks loodud arvutiprogrammid, tekstirobotid ja tehisaru.
- Kas tunnuslaused „Tõelised uudised“, „Tõeliselt tõesed uudised“, „Läbipaistev meedia“ võiksid osutada sellele, et tegu on usaldusväärse infoallikaga? Miks?
Mis on valeuudis ja kuidas see ära tunda
Sihilikult loodud ja levitatavad valeuudised on eriti ohtlikud, kui need sarnanevad päris uudistega ja avaldatakse veebilehtedel, mis jätavad usaldusväärse mulje ja kus uudised ning valeuudised on omavahel segunenud. Valeuudiste sepitsejate eesmärk on enamasti materiaalset kasu saada, aga sageli on sihiks mõne huvigrupi suurem mõjujõud või poliitiline võim.
Vale- ehk libauudis on tahtlikult loodud tekst, foto, helisalvestis või video, mis sarnaneb päris uudisega ja mille eesmärk on inimesi eksitada. Valeuudises põimub enamasti väljamõeldis faktidega.
Kuidas ära tunda valeuudis?
Uuri allikat
Kontrolli, kas veebilehe aadress on usaldusväärne. Tee kindlaks, kes on veebilehe väljaandja ja toimetajad. Kui asjakohane kontaktinfo puudub, siis ei ole tegemist usaldusväärse uudiselehega.
Kontrolli autorit
Veendu, et uudise juures on autori nimi. Kontrolli, kas sellise nimega inimene on päriselt olemas ja kas ta on usaldusväärne.
Kontrolli faktiväiteid
Uuri, millistele allikatele tuginevad väited ja arvandmed, millised lingid on lisatud. Kas need on usaldusväärsed?
Otsi infot teistest allikatest
Tee kindlaks, kas samal teemal on avaldanud uudise ka mõni tuntud väljaanne. Võrdle infot.
Uuri ja hinda teksti keelt
Valeuudistes leidub sageli keelevigu, solvavaid ning hinnangulisi väljendeid.
Mõtle, kas tegemist võib olla naljaga
Valeuudis võib olla mõnikord mõeldud lihtsalt naljana (nagu 1. aprillil).
Kas tunned ära valeuudised? Mille järgi otsustasid? Kontrolli, kas selline uudis on veebis olemas.
- Tartu ülikooli peahoone asemele on kavas ehitada parkimismaja
- Vietnami teadlased leiutasid imerohu, mis paneb juuksed kasvama ja teeb inimese loovamaks
- Tallinnas toimus meeleavaldus jalakäijate ohutuse kaitseks
- Hiiumaa juurtega kosmonaut elas viis kuud kosmoses
Valeuudis võib mõjuda usutavamalt juhul, kui see läheb kokku inimese enda arvamusega. Näiteks kui keegi suhtub negatiivselt pagulastesse, siis on ta kergemini valmis uskuma valeuudiseid sündmustest, mis kujutavad pagulasi halvas valguses.
Kui kahtled info tõesuses, küsi, mida arvavad uudisest vanemad, sõbrad, õpetaja.
Paaristöö
Lugege läbi kolme valeuudise kokkuvõtted. Valige paaristööks üks juhtum ja analüüsige seda. Tutvustage tulemusi klassis ja arutlege kaaslastega.
- Mis võiks sellise uudise puhul äratada kahtlusi, tekitada küsimusi?
- Mis võis olla valeuudise eesmärk? Kes ja kuidas võis sellest kasu saada?
- Miks uudist nii palju jagati?
- Millised tagajärjed võisid olla uudise levimisel?
- Kuidas teeksid sina sellist uudist lugedes?
A
Ühismeedias levis uudis, et Tallinna lennujaam paneb kahe euro eest müüki omanikuta jäänud kohvrid koos kõigi nendes olevate esemetega (nt nutiseadmed, väärisesemed, rõivad jmt). Kohvreid väideti olevat piiratud koguses – umbes tuhat tükki. Kohvrite müüki põhjendati sooviga tühjendada lennujaama ladu. Kohvri ostmiseks tuli avada Tallinna lennujaama veebilehega sarnanev leht ja sisestada sinna oma pangakonto andmed.
B
Ühismeedias levis uudis, et Eestisse saabunud põgenikud on häbematult ja kohati ka vägivaldselt käitunud. Uudises mainiti mitut kallaletungi kohalikele elanikele: neilt olevat asju röövitud ja neile isegi kehavigastusi tekitatud. Lisaks väideti, et politsei varjab selliseid juhtumeid ega luba neid ajakirjanduses kajastada. Uudist jaganud inimesed ei olnud ise ühegi sellise juhtumiga kokku puutunud, vaid vahendasid teistelt kuuldud infot.
C
Ühismeedias levis uudis, et Eestis saab osta imelist mineraalilahust (sisaldab Himaalaja kristallsoola ja soodat), mis kaotab teismelistel vistrikud kolme päevaga ning hoiab ära ka nende tekke. Lahuse toime olevat teaduslikult tõestatud. Lahust sai osta ainult kindlalt veebilehelt, makstes selle eest 100 eurot. Uudist täiendasid fotod ühest noormehest enne ja pärast lahuse tarbimist.
Küsimused ja ülesanded
1. Märgi tõesed väited.
- Veebist võib kõrvuti tõese ja usaldusväärse infoga leida valet ja eksitavat teavet.
- Uudised ja valeuudised hoitakse veebis kindlalt lahus.
- Valeuudisel on selged tunnused, nii et selle tunneb kohe peale vaadates ära.
- Valeuudis on usutavam, kui selles seguneb väljamõeldis faktidega.
- Inimene jääb hõlpsamini uskuma valeuudist, kui see on kooskõlas tema veendumustega.
2. Arutle!
- Kas oled kokku puutunud valeuudiste või muu valeinfoga? Too näiteid.
- Kuidas võib ühiskonda muuta see, kui inimesed puutuksid aina sagedamini kokku valeuudistega?
3. Loe tekst läbi ja täida ülesanded.
Miks valeuudised levivad?
Kui valeuudis on uudis, mis on vale, siis miks need üldse levivad? Kes tahab valet levitada? Siin on mitu põhjust.
Valeuudised on väga veenvad. Nad näevad välja nagu uudised. Maitsevad nagu uudised. Lõhnavad nagu uudised. Esmapilgul on raske aru saada, et need on valed. Aga sellest üksi ei piisa.
Valeuudised on põnevad või väga põhjapanevad. Noor kuulsus on surnud. Poliitik, kes mulle ei meeldi, saab raha sõjatööstusest. Mu lemmikvorst põhjustab kõhukasvajaid ja seepärast peaks ühe tootja tooteid mitte ostma. Kohe on tulemas majanduskriis ja inimesed peaksid kiiresti pangast raha välja võtma.
Need lood on peaaegu alati skandaalsed, neid tahaks kohe edasi rääkida. Valeuudised levivad, sest inimesed jagavad neid, kuna need tunduvad korraga uskumatud. Aga siiski ka võimalikud, hirmutavad ja mängivad meie tunnetega. Valeuudis tekitab nii palju emotsioone, et sul kohe tekib tunne, et tahaks teistega jagada. Kas või helistada. Ja su sõbrad jagavad neid edasi, sest üldjuhul nad ju usaldavad sind. Selle peale valeuudiseid tootvad inimesed loodavadki.
Kerttu Kaldoja. novaator.err.ee
- Mõtle täna kuuldud-loetud uudiste peale. Milline neist võiks tekitada sellise reaktsiooni? Kas tegu oli päris uudisega?
Vasta küsimustele.
- Kas loetud tekst on usaldusväärne? Miks?
- Kuidas saad aru võrdlustest valeuudised näevad välja nagu uudised, maitsevad nagu uudised?
- Milliste omadussõnadega kirjeldatakse tekstis valeuudiseid?
- Kas oled kuulnud sellisid uudiseid, mis on nii põhjapanevad, hirmutavad või skandaalsed, et tunduvad uskumatud, aga samas ikkagi võimalikud? Too mõni näide. Kus sellised uudised sagedamini levivad?
- Võta oma sõnadega kokku, miks inimesed usuvad ja levitavad valeuudiseid.
- Kas valeuudiste levikut saaks takistada? Kuidas?
