Mis on uudis?
Uudis on ajakirjandustekst, milles – nagu nimetuski ütleb – on juttu sündmustest, mis on äsja, vahetult toimunud. Ajakirjanduses vahendatavate sündmuste toimumisaeg on väga lähedane kirjutamisajale. Kui näiteks mõni spordivõistlus lõpeb hilja õhtul, siis ei või spordiajakirjanik veel magama minna, vaid peab võistluse tulemuste kohta uudise kirjutama.
Uudise eesmärk on anda faktidele vastav täpne ja erapooletu ülevaade toimunud sündmus(t)est. Uudis ei tohi sisaldada ajakirjaniku arvamust ega hinnangut, kuid uudises võib olla intervjuusid, kus inimesed kommenteerivad juhtunut ja avaldavad arvamust. Ajakirjanik peab püüdlema selle poole, et erinevad seisukohad oleksid võrdselt kajastatud.
Uudis annab tavaliselt kohe alguses vastuse küsimustele kes? mis? kus? millal? Seejärel räägitakse taustast, tagajärgedest jms ning vastatakse küsimustele kuidas? miks?.
Uudisväärtus
Maailmas juhtub palju rohkem, kui me uudistest lugeda saame: tavalistest ja igapäevastest sündmustest, mis puudutavad esmajoones selles osalejaid, ei ole mõtet uudist kirjutada, sest see ei pakuks teistele inimestele huvi. Uudisväärtuslik sündmus peab vastama kindlatele kriteeriumidele (tingimustele, tunnustele). Alles sellisel juhul on oluline see kõigile lugejatele kättesaadavaks teha.
Uudisväärtuse kriteeriumid
- Värskus: päevalehtedes viimase ööpäeva sündmused, veebiväljaannetes viimaste tundide või minutite jooksul toimunu.
- Tähtsus: mõjutab kogu ühiskonda.
- Huvitavus: pakub huvi paljudele, on seotud väga tuntud inimestega.
- Lähedus: lähedal toimunud sündmused puudutavad rohkem.
- Konfliktsus: tähelepanu äratavad inimeste ja/või organisatsioonide, inimese ja keskkonna vahelised probleemid.
- Ebatavalisus: midagi sellist juhtub harva.
- Aktuaalsus: on päevakorral ja tähtis just praegu.
- Šveitsist leitud nooleots võib olla valmistatud Kaali meteoriidist pärit rauast.
- Tartusse tuli nädalavahetuseks puhkama kolm inglast.
- Täna öösel nähti Lõuna-Eestis virmalisi.
- Riias avas uksed Baltikumi suurim lennundusmuuseum.
- Toidupoes on müügil mitut sorti jäätist.
- Eesti teadlased leiutasid uue tehnoloogia päiksepaneelide tootmiseks.
- Õpilased blokeerisid maantee protestiks külakooli sulgemise vastu.
- Rakvere keskväljakul nähti elektriautot.
- Maailma riigid allkirjastasid uue leppe kliimamuutuste vähendamiseks.
- Tänaval oli kõigil inimestel käes nutitelefon.
- Millisele kriteeriumile märgitud uudised vastavad? Miks on need olulised?
Uudise keel
Uudise keel
- Selge, täpne, üheselt mõistetav.
- Laused on suhteliselt lühikesed ja lihtsad (kuni 15 sõna).
- Välditakse tarbetuid võõrsõnu.
- Välditatakse liigset kujundlikkust.
- Väljendus on konkreetne, st välditakse umbisikulist tegumoodi, ebamääraseid väljendeid.
Tartu võitis teise veerandaja ülekaalukalt ja suurendas teise poolaja alguses oma edu 14 punkti võrra veelgi, mis aga ei löönud rivist välja vastasmeeskonda, kes üllatas ootamatu spurdiga, jõudes tartlastele veerandaja lõpuks nii lähedale, et neid jäi lahutama vaid kaks punkti.
Võib aimata, milline mängija meeskonnas üle jääb.
Peatreener väljendus ekstreemse ambivalentsusega ning keeldus eksplitseerimast, milline mängija ekstirpeeritakse.
Tõkkejooksu võitis hirvesilmne eestlanna mängleva kergusega, kuid kõrgushüppes jäi meie siresääre tulemus südantlõhestavalt kahvatuks.
Uudise ülesehitus
- Mille poolest on uudises nimetatud inimesed kuulsad?
- Kas selline ettevõtmine võiks äratada huvi vanade kindakirjade vastu? Kas ise sooviksid selliseid kindaid kanda?
Uudiseid lugedes tuleb olla kriitiline
Uudiseid edastavad peale ajakirjandusväljaannete kõikvõimalikud veebilehed ja ühismeedia kanalid. Alati on oluline veenduda, kas uudiste väljaandja või jagaja on usaldusväärne ja kas uudised pole esitatud kellegi huvidest lähtuvalt. Näiteks poliitiliste erakondade veebilehed avaldavad peamiselt selliseid uudiseid, mis toetavad nende ideoloogiat ja heidavad varju teistele poliitilistele jõududele.
Eri meediaväljaanded võistlevad omavahel, et avaldada uudiseid kiiresti ja vormida need selliseks, mis meelitaks lugejaid lugema. Nii võivad uudised osutuda pealiskaudseks ja teemade valikult meelelahutuslikuks: uudisvoos segunevad ühiskonnale olulised ja ajaviitelised teemad.
Kuna veebimeedias näitab müügiedu klikkide arv, on oluline panna uudisele pealkiri, mis meelitaks lugejaid teksti avama. Klikimagnetitest pealkirjad rõhutavad sageli tundeid, tekitavad salapära ja püüavad šokeerida. Tervikteksti lugedes võib aga selguda, et pealkiri võimendas asjaolusid.
Vaata, millised pealkirjad on täna uudisteportaalides (nt ERR, Delfi), ja otsi pealkirju, millele loodetakse saada palju klikke.
- Tõsielusarja staar oma kallimast juba lahus!
- Kirjanik Indrek Koffile sai osaks rahvusvaheline tunnustus
- Mida toob aasta tosinale päikesemärgile
- Koolide ja lasteaedade remondiks leiti eelarves lisaraha
- Eestisse saaks rajada tuumajaama 10 aasta pärast
- Millega üllatati tuntud lauljat sünnipäevahommikul
- Riigikogu muutis kriminaalseadust
- Jalgpallilegend saatis naistele sündsusetuid pilte
Küsimused ja ülesanded
1. Vali lünka õige variant.
Uudis on, mis räägib äsja toimunud sündmustest. Uudise eesmärk on vahendada . Uudise algul saab vastuse küsimustele , seejärel räägitakse . Kõik sündmused uudisväärtuslikud. Uudise väljenduslaad on . Kõikide infokanalite kõik uudised usaldusväärsed, mistõttu tuleb ka uudiseid lugedes olla .
2. Arutle!
- Miks ei tohi uudises kajastuda kirjutaja arvamus?
- Miks on uudise ülesehituse kohta täpsed reeglid?
3. Jutusta ja arutle!
Jutusta mõnest sündmusest, mis eile või täna koolis juhtus. Kas see lugu võiks sobida koolilehe uudiseks? Kas see sobiks päevalehe uudiseks? Miks? Mis peaks olema teisiti, et sellest saaks uudis?
4. Loe tekst läbi ja täida ülesanded.
Politsei päästis merelt naise ja lapse
Laupäeval päästis politsei tuulisel Muuga lahel SUP-lauaga sõitnud naise ja viieaastase lapse.
Laupäeval, 26. juunil kella 17.30 ajal teatati häirekeskusele merehädas SUP-laudurist Muuga lahel. Naine koos viieaastase lapsega soovis sõita Aegnalt Rohuneemele, kuid tugeva tuule tekitatud lainetus viis nad kursilt kõrvale. Positsioneerimise järgi olid naine koos lapsega hädaabikõne ajal kaldast umbes poole kilomeetri kaugusel.
Sündmusele reageerinud Põhja prefektuuri kaatri Pikne meeskond leidis inimesed merelt meetriste lainete keskelt ning toimetas päästevesti kandnud lapse ja ilma päästevestita naise kaldale. Seal vaatas kiirabi nende tervisliku seisundi üle ning nad ei vajanud täiendavat abi.
Politsei tuletab meelde, et ilusate suveilmadega mere äärde või merele minnes tuleb võimalikud ohud läbi mõelda ning mitte oma võimeid üle hinnata.
uudised.tv3.ee, 28.06.2021a. Vasta küsimustele.
- Kas see on uudis? Mille järgi otsustasid?
- Millist sündmust lugu kajastab?
- Põhjenda, miks ületab tekst uudisekünnise.
- Miks on esimene lõik paksus kirjas? Mille poolest erineb esimene lõik teistest lõikudest?
- Kuidas on uudis üles ehitatud (millest räägib iga lõik)?
- Kas tekstist saab toimunu kohta piisavalt infot?
- Mida arvad pealkirjast? Mõtle uudisele veel sobivaid pealkirju.
b. Kumb foto võiks sobida loo juurde? Miks?
