Soome-ugri keeltes on palju käändeid
Kui mõni välismaalane juhtub küsima, mis teeb eesti keele eriliseks, siis võib vastata, et eesti keele erijoonteks on kolm väldet ja käänete rohkus: eesti keeles on tervelt 14 käänet. On seda palju või vähe? Kui võrrelda indoeuroopa keelkonna keeltega, siis kindlasti palju: inglise keeles on kaks käänet, saksa keeles neli, vene keeles kuus. Soome-ugri keeltele, mille hulka ka eesti keel kuulub, on aga käänete rohkus tüüpiline: nt soome keeles on 15 käänet ja ungari keeles üle 20 käände.
Ungari keele käändeid, mida eesti keeles ei ole
juurdeütlev (kelle või mille juurde?)
juuresütlev (kelle või mille juures?)
juurestütlev (kelle või mille juurest?)
pealeütlev (kelle või mille peale?)
pealütlev (kelle või mille peal?)
pealtütlev (kelle või mille pealt?)
- Millise käändega väljendatakse neid tähendusi eesti keeles?
- Kas eesti keelde oleks mõnd käänet juurde vaja? Millist?
- Võrdle, kuidas on raamatu pealkiri kirjutatud eri keeltes. Mis keeled need on? Kuidas väljendatakse eesti keele käändevorme neis keeltes?
Eesti käänded
Käändsõnu saab käänata ainsuses ja mitmuses, lisades sõna tüvele mitmuse tunnuse ja käändelõpu.
Tüvi | Tunnus | Lõpp | Sõnavorm |
tüdruku | — | -ga | tüdruku/ga |
raamatu | -te | -st | raamatu/te/st |
aasta | -i | -l | aasta/i/l |
Ütlemata meeldiv asi on mõnu,
mõnu kiitmiseks vahepeal puudu jääb sõnu,
tahan vaid mõnu – elu selleta karm on,
mõnusse alati nagu noor poisike armun.
Mõnus olla on mõnus, see on küll vähim,
mida saan öelda siis, kui mõnust ma ähin.
Mõnule, kallis, mõnule ennast jäägitult anna,
mõnul on kalduvus olla kõigi sõbranna.
Mõnult peab, tõsi küll, teinekord maksma protsente,
alati valmis ma mõnuks – võin ikkagi nenti.
Mõnuni jõuda ei ole küll alati jõudu,
surmahirm mõnuna vahel tundub – oh õudu!
Mõnuta kaua olla ei taha,
mõnuga võtan aja maha.
Vasta küsimustele.
- Mis teeb selle luuletuse huvitavaks?
- Mis sulle mõnus tundub?
- Mida tähendab, et mõnu pealt tuleb vahel maksta protsente?
- Kas sinuga on kunagi nii juhtunud?
- Kas oled nõus mõttega, et surmahirm võib vahel tunduda mõnuna? Kuidas, millises olukorras?
- Millal saab inimene mõnuga aja maha võtta?
Käändevormide tähendus
Igas käändevormis täieneb sõna tähendus grammatilise tähendusega: näiteks kui lisame sõnale maja seesütleva käände lõpu -s, räägime sellest, mis toimub maja sees. Kui liidame aga sõnale sõber kaasaütleva käände lõpu -ga, väljendame seda, et midagi tehakse koos sõbraga. Osastav kääne näitab, millele tegevus on suunatud: lahendasin ülesanne/t.
Ühel käändel võib olla ka mitu tähendusfunktsiooni.
- Sisseütlev
näitab sihtkohta (sõitis linna), aega (uude aastasse), seisundit (vajus mõtteisse), tegevuse suunatust (armus Marisse).
- Seestütlev
märgib lähtekohta (tuli toast), ainet (valmistatud metallist), aega (hommikust saadik), võrdlust (vennast vanem).
- Alalütlev
väljendab väliskohta (turnib katusel), aega (algab neljapäeval), omajat (mul on).
- Kaasaütlev
näitab kellegagi kaasas olemist (läksin vennaga), vahendit (lõikas noaga), aega (valmis päevaga).
Kirjuta iga sõnarühma ette, mis käändes on paksemas kirjas sõnad. Vali käändevormile õige tähendus.
Küsimused ja ülesanded
1. Vali õige variant.
Eesti keele kaks peamist erijoont on ja . Käändsõnadest saab moodustada vormi. Kui lisada sõnale käändelõpp, muutub sõna . Käänetel on enamasti .
2. Arutle!
- Miks nimetatakse nimetavat käänet algvormiks ja sõnastikuvormiks?
- Milliste käänetega saab väljendada aega? Too näiteid.
- Mis on sõnaühendi käänamisel neljas viimases käändes teisiti võrreldes ülejäänud käänetega?
3. Moodusta ainsuse vormist sama käände mitmuse vorm ja vastupidi. Kirjuta, mis käändega on tegemist.
näitlejana – näitlejatena (olev)
toredat – ()
kartul – ()
dirigentideks – ()
tuppa – ()
piklikkudega – ()
kurvaks – ()
lugudes – ()
rohelised – ()
kuukulgurita – ()
4. Eesti keeles võivad kokku langeda sama sõna eri vormid (nt pesa – pesa – pesa), aga ka erinevate sõnade üksikud vormid (nt selle sadama – hakkas sadama). Märgi tekstis kokkulangevad sõnavormid. Käändsõna puhul ütle, mis käändevormiga on tegu.
5. Määra paksemas kirjas sõnade kääne.
Estofiilist tõlkija Jean-Pierre Minaudier kirjeldab oma raamatus „Grammatika ülistus”, mis on muuseas üks tõeline väike pärl, keeleõppija kimbatust seoses eesti käänetega: „Kui välismaalane hakkab õppima eesti keelt (ja eriti selle käänamist), tekib vahetevahel veider mulje, et ollakse jõudnud Kaljumäestikku või Paapuasse ning et kusagil varitseb „keegi”, kes ei taha, et võõramaalane temast aru saaks, ning kasutab selle eesmärgi saavutamiseks kõige julmemaid piinamisvahendeid, nagu näiteks: „juhe / juHTMe (!) / juhet”; „pidu / PEO (!!) / pidu / pittu”; „soo / sood / sood / SOHU” (!!!) jne, jne.”
Priit Põhjala. Keelekaste. Käänded ja kimbatusedVasta küsimustele.
- Mida tähendab estofiil?
- Millega võrdleb Minaudier eesti keele õppimist? Millega võrdleksid seda sina?
- Mille kohta ütleb Minaudier, et see on julmemaid piinamisvahendeid? Kas oled selle arvamusega nõus?
