Omastav kääne

Puu kõrval seisab tüdruk. Puu lehed liiguvad tuules. See tüdruku istutatud puu on nüüd peaaegu tüdruku pikkune.   

Mis on omastava käände küsimused? Kas omastaval käändel on käändelõpp?

Seotud sisu
Muud tegevused

Omastav on põhikääne

Omastav (genitiiv) on väga oluline kääne, sest selle alusel saame moodustada kõik ülejäänud käänded alates sisseütlevast: omastava tüvele lisatakse käändelõpp. Samuti saame ainsuse omastava järgi moodustada mitmuse nimetava käände. Kuna omastava käände järgi saab moodustada enamiku käändevorme, nimetatakse seda põhikäändeks.

NB! Omastaval käändel ei ole käändelõppu, vaid tegemist on tüve lõpus asuva täishäälikuga: kassi, koera, maja, katuse.

  • kergena
  • arvuti
  • kohvita
  • pääsla
  • sõbrale
  • linnani
  • maitse
  • peret
  • küüne

Ainsuse omastav

Mitmuse omastav

Ainsuse vorm

Mitmuse vorm

raporti

raportite

sisseütlev 

kaasaütlev 

kontserdi

kontsertide

kaasaütlev 

alalütlev 

video

videote

ilmaütlev 

rajav 

öise

öiste

alalütlev 

olev 

tagasihoidliku

tagasihoidlike

saav 

alaltütlev 

Seotud sisu
Muud tegevused

Omastav kääne ÕS-is

Omastava käände tüve saab kontrollida ÕS-ist. Kui omastav erineb nimetavast, siis on antud omastava lõpposa, raskemate sõnade puhul on omastav välja kirjutatud.

Kui tarvis, kontrolli õigekeelsussõnastikust või Sõnaveebist.

kubel – 

oder – 

lammas – 

rukis – 

süsi – 

kallis – 

õlu – 

koger – 

Seotud sisu
Muud tegevused

Kahesilbiliste omadussõnade omastav kääne

Kui kahesilbilise omadussõna lõpus on i või u, siis on ainsuse omastav kääne enamasti nimetavaga samasugune (nt tragi – tragi – tragi), ehkki argikeeles kipub sellele lisanduma silp -da.

Sõna lõpus i või u

Sõna lõpus e

nüri – nüri – nüri
​mõru – mõru – mõru
​südi – südi – südi
​vilu – vilu – vilu

tore – toreda – toredat
​mage – mageda – magedat
​lahe – laheda – lahedat
​kole – koleda – koledat

  • kole
  • nüri
  • tore
  • vali
  • tragi
  • äge
  • kena
  • kare
  • jahe
  • mõru
  • tobe
  • südi
Seotud sisu
Muud tegevused

Liitega sõnade omastav kääne

Vältevahelduslikel lik-, nik-, mik- ja stik-liitelistel sõnadel on mitmuse omastav ja kõik ülejäänud mitmuse käänded alates sisseütlevast nõrgas astmes, seega k kirjutatakse ühe tähega.

rahulike raiesmike
​rahulikesse raiesmikesse
​rahulikes raiesmikes
​rahulikest raiesmikest
​rahulikele raiesmikele
​...
​rahulike raiesmikega

Ainsuse nimetav

Mitmuse omastav

Seotud sisu
Muud tegevused

Põhiarvsõnade käänamine

Põhiarvsõnade käänamisel muutuvad kolmes esimeses käändes kõik arvsõna osad. Alates sisseütlevast muutub üksnes põhi­arvsõna viimane osa.

Põhiarvsõnad

Järgarvsõnad

Nimetav

mitu?
​kakssada viiskümmend neli

mitmes?
​kahesaja viiekümne neljas

Omastav

mitme?
​kahesaja viiekümne nelja

mitmenda?
​kahesaja viiekümne neljanda

Osastav

mitut?
​kaht(e)sada(t) viit(e)kümmend(kümmet) nelja

mitmendat?
​kahesaja viiekümne neljandat

Sisseütlev

mitmesse?
​kahesaja viiekümne neljasse

mitmendasse?
​kahesaja viiekümne neljandasse

Seesütlev

mitmes?
​kahesaja viiekümne neljas

mitmendas?
​kahesaja viiekümne neljandas

Nimetav

Omastav

Sisseütlev

kaks poissi

kahe poisi

kahesse poisisse 

kolmteist õuna

kahekümne kolmas koht

seitsekümmend viis korrust

saja viiekümne kuues saabuja

miljon eestlast

miljones külastaja

Seotud sisu
Muud tegevused

Veaohtlikke asesõnu

Käänduvad asesõna mõlemad osad, v.a viimases neljas käändes

emb-kumb 
​emma-kumma 
​emba-kumba 
​emmasse-kummasse 
​...
emma-kummani
emma-kummana
emma-kummata
emma-kummaga​​​​

seesama
​sellesama
​sedasama
​sellessesamasse e sessesamasse
​...
sellesamani
sellesamna
sellesamata
sellesamaga​​​​
​

Asesõnad ise ja mõni

ise
​enese e enda
​ennast e end
​enesesse e endasse
​eneses e endas

mõni
​mõne
​mõnd(a)
​mõnesse e mõnda
​mõnes

Rõhuliide liitub käändelõpule

Asesõna oma

keegi
​kelle + gi
​keda + gi
​kellesse + gi
​kellest + ki

Asesõna oma käändub vaid rõhulisena ja kindlates püsiühendites:

  • ​Me elame omal maal.
  • ​Omad vitsad peksavad.

 inimesega on kerge ühist keelt leida.
uuendusse suhtun skeptiliselt.
 sõpra polnud kaua näinud.

Uurija vaatas  pikalt otsa.
 on peidus avastamata aardeid.

President soovis  kättpidi tervitada.

Ma pean lugema raamatut.
Võiksime kohtuda  nädalavahetusel.
Saatke kiri , kas emale või isale.

arvates tegi ta kõik õigesti.
Meil  tuleb leida lahendus.
Kõik olid kohal peale asjaosaliste .

koeral oli saba rõngas ja tuju hea.
Ma sain  inimeselt palju kasulikke näpunäiteid.
  inimest pole ma kohanud pikka aega.

Ma ei tõsta  ilmaga toast jalgagi välja!
Ma ei olnud  lilli varem näinud.
juhtumitel tuleks käituda teisiti.

Kohtusime  sõpradega hiiemäe tipus.
Kiirustades läksime  täiesti puntrasse.
Võtsin  pambud ja kadusin öhe.

Seotud sisu
Muud tegevused

Küsimused ja ülesanded

1. Märgi õiged väited.
  • Omastavat käänet nimetatakse põhikäändeks.
  • Omastava käände põhjal moodustatakse ülejäänud käänded alates osastavast.
  • Ainsuse omastava alusel moodustatakse mitmuse nimetav.
  • Mitmuse omastavast saab moodustada mitmuse käänded alates sisseütlevast.
  • Omastaval käändel pole käändelõppu.
  • Põhi- ja järgarvud käänduvad samal moel.
2. Kääna suuliselt neid sõnapaare kõigis käänetes. Mille poolest erinevad neli viimast käänet teistest käänetest?

lihtne ülesanne, kena kostüüm, julge jänes, rõõmus nägu, valge ülikond

3. Moodusta ainsuse ja mitmuse omastav ning ülejäänud vormid, mida omastava põhjal saab moodustada.
4. Moodusta nendest sõnapaaridest nõutud käändevormid. Viimases veerus vali paksemas kirjas sõna sünonüüm.

Kui vaja, kontrolli õigekeelsussõnastikust või Sõnaveebist.


Ainsuse nimetav

Ainsuse omastav

Ainsuse alaleütlev

Sünonüüm

lopsakas takjas

lopsaka takja

lopsakale takjale

kobruleht

hõlbus lahendus

umbne kamber

tõrges opossum

siksakiline krooge

ahas koobas

varmas kubjas

Ainsuse nimetav

Mitmuse omastav

Mitmuse alaleütlev

Sünonüüm

nõudlik patsient

nõudlike patsientide

nõudlikele patsientidele

ravialune

ootamatu intsident

erinev rakurss

hõrk roog

pehme sohva

sirpjas banaan

kannatlik kaamel

Seotud sisu
Muud tegevused