Ainsuse osastav kääne

Tüdruk maalib pilti ja kuulab muusikat. Töö nõuab tähelepanu. Maal kujutab pärnaalleed. Ta kasutab mitut värvi.

Mis küsimusele vastavad paksus kirjas sõnad? Millises käändes need on?

Seotud sisu
Muud tegevused

Ainsuse osastava moodustamisest

Osastav on abstraktne kääne, millega väljendatakse väga üldist laadi grammatilisi tähendusi, nt seda, kellele või millele on tegevus suunatud (luges raamatut).

Ainsuse osastava moodustamiseks on mitu võimalust:

  • tüvele lisandub käändelõpp -d:
    ​soo/d, un/d, pärnaallee/d;
  • tüvele lisandub käändelõpp -t:
    raamatu/t, liitri/t, muusika/t;
  • osastav kääne on lõputa:
    ​(ehitab) pesa, (ootab) ema, isa, värvi.

NB! Jäta meelde nende sõnade osastav kääne.

  • (head) nõu, (kaitseb) au
  • ​tragi, südi (kaaslast)
  • (suurt) peret, muret, imet, valet, võret, (ootab) kõnet, Enet
  • kontserti, asfalti, teemanti, piiskoppi, kotletti, transporti
  • suhkrut, vaagnat, ankrut, keldrit

onu – 

idee – 

kontsert – 

nimi – 

aadress – 

oma – 

sile – 

kotlet – 

maastik – 

kask – 

mõni – 

sepp – 

märkmik – 

jume – 

Võistlus!

Lõpeta laused, lisades lünka võimalikult palju ainsuse osastavas käändes sõnu. Korraldage klassis võistlus, kes koostab 30 sekundi jooksul kõige pikema loetelu.

  • Vanemad vaatasid … .
  • Inimesed austavad … .
  • Üliõpilased uurivad … .
  • Talgulised koristasid … .
Seotud sisu
Muud tegevused

Ainsuse osastavast mitmuse omastav

Teades ainsuse osastavat, on paljudel juhtudel hõlbus moodustada mitmuse omastavat: tuleb valida õige tüvi ja mitmuse tunnus. Mitmuse omastav saadakse sageli ainsuse osastava käände alusel.

Ainsuse osastav

Mitmuse tunnus

Näide

t-lõpuline

(enamasti) -te

videot – videote
hüljest – hüljeste
raaditot – raadiote​​​

d-lõpuline

-de

suud – suude
patareid – patareide​

lõputa

-de

putru – putrude
kaarti – kaartide
kontsert – kontsertide​​

Siiski on eesti keeles terve hulk sõnu, mille puhul ei saa mitmuse tunnust tuletada ainsuse osastavast:

autot – autode,
​aken/t – aken/de,
​tubli/t – tubli/de,
​küünal/t – küünal/de.

Nimetav

Ains os

Mitm om lauses

kurioosne

Selliste sündmuste kordumist pole karta.

hetk

Nende  imeline võlu jääb kauaks hinge.

südi

noorte algatus inspireeris kaaslasi.

vaene

Paljud tegid inimeste abiastamiseks annetusi.

õel

 naljade peale ei tasu naerda.

aaria

Publik aplodeeris lüüriliste peale tormiliselt.

koobas

seinad olid täis ämblikke.

riugas

Mees oli kuulus oma  poolest.

video

Kes on nende autor?

puder

 kõrvale pakuti mett või moosi.

Seotud sisu
Muud tegevused

Küsimused ja ülesanded

1. Vali õiged variandid.

a. Ainsuse osastav võib

  • lõppeda käändelõpuga -d
  • lõppeda käändelõpuga -de
  • lõppeda käändelõpuga -t
  • lõppeda käändelõpuga -te
  • olla lõputa
  • lõppeda mitmuse tunnusega -d

b. Ainsuse osastava ja mitmuse omastava vahel on enamasti sellised seosed:

  • t → te
  • d → de
  • lõputa → de
  • t → de
  • lõputa → lõputa
  • d → te
2. Arutle!
  • Millises olukorras on käänetevaheliste seoste tundmisest abi?
3. Uuri töökuulutust.
  1. Millised sõnad on vales käändes? Moodusta suuliselt õige käändevorm.
  2. Mis on kuulutuselt puudu?
4. Loe tekst läbi ja täida ülesanded.

Üks käändtüüp kipub nihkuma

Ehk olete kuulnud ütlemist, et keel peabki pidevalt muutuma, sest see näitab keele elujõudu. Osa inimesi usub, et eesti keele reeglid on juba ammu ajal jalus, teistele tundub, et reegleid muudetakse umbes igal reedel ja kõigega ei ole võimalik kursis olla. Tõde on, nagu ikka, kusagil vahepeal.

Keelenormi muutumist on hea vaadelda tagantjärele. Esimeses, saja aasta taguses ÕSis ehk „Eesti keele õigekirjutuse-sõnaraamatus“ on nüüdsega võrreldes mõndagi teisiti, näiteks osastav kääne: kui meie vaatame pilte ja poisse, siis sada aastat tagasi vaadati pilta ja poissa; kui meie sööme pähkleid, siis toonase normi järgi söödi pähklaid. Minust vanemad inimesed õppisid koolis käänama muuseum: muuseumi: muuseumi, aga alates 1972. aastast on õige ka muuseumit. Tänini küsitakse keelenõust sõna korsten käänamist, ehkki alates 1999. aasta ÕS-ist võib käänata nii korstent kui ka korstnat. Alates samast ÕS-ist on lubatud osa pesa-tüüpi laensõnu käänata ainsuse osastavas ka pere-tüübi järgi: kannab mini ehk minit, harrastab sumo ehk sumot, sööb soja ehk sojat.

Tuuli Rehemaa

a. Võrdle osastava käände paralleelvorme, mis on tekstis paksemas kirjas. Kas kasutad igapäevasuhtluses mõlemat varianti või eelistad emba-kumba?

b. Kumma variandi valiksid allolevatesse lausetesse? Kirjuta see vorm vihikusse või paberilehele.

  • Kas kuulad igavat kõne või igavat kõnet? 
  • Kas tahad näha suurt ime või suurt imet? 
  • Kas sööte head lõhe või head lõhet? 
  • Kas kohtasid Mare ja Eve või Maret ja Evet? 
  • Kas ootasin tädi või tädit?

c. Võrrelge tulemust klassis: kas ülekaalus oli t-lõpuline või lõputa osastav?

d. Kontrollige, kumba varianti soovitab ÕS? Millise järelduse võib selle põhjal teha?

e. Millal oleks teie arvates õige aeg mõnda keelenormi muuta?

  • Haritud inimeste keelekasutus on vastuolus normiga.
  • Enamikule õpilastest valmistab normingu äraõppimine raskusi.
  • Normingu ja tegeliku keelekasutuse vahel on väike vastuolu.
  • Kolmandik täiskasvanuid eksib normingu vastu.
  • Normingut teavad ja kasutavad vaid keeleteadlased.
Seotud sisu
Muud tegevused