Omaduse määr
Olenditel, esemetel, nähtustel võib mõnda omadust olla erisugusel määral, näiteks üks õun on suurem kui teine, aga kolmas õun on kõige suurem. Omaduse määra näitavad võrdlusastmed: alg-, kesk- ja ülivõrre.
- Millist omadust on neil olenditel-asjadel eri määral, st mille poolest saab neid võrrelda?
Algvõrre
Algvõrre väljendab lihtsalt mingit omadust, näitamata omaduse määra. Algvõrdel ei ole tunnust:
See on põnev film.
Keskvõrre
Keskvõrre näitab, et omadust on rohkem kui mingil teisel olendil, asjal, nähtusel:
Täna nähtud film oli eilsest põnevam.
Keskvõrre saadakse enamasti ainsuse omastavale keskvõrde tunnuse -m lisamise teel:
ilusa + m = ilusa/m.
Osas sõnades võib omastava lõppvokaal -a või -u muutuda enne võrdetunnuse lisamist e-ks.
virga – virge/m
targa – targe/m
paksu – pakse/m
hullu – hulle/m
Minu sõber on kui mina.
Minu isa on kui ema.
Meie kool on kui naaberkool.
Käsipall on kui korvpall.
Tüdrukud on kui poisid.
Koerad on kui kassid.
Apelsin on kui õun.
Kaldapääsuke on kui suitsupääsuke.
Ülivõrre
Ülivõrre näitab kõige suuremat omaduse määra:
See on kõige põnevam e põnevaim film, mida olen näinud.
Ülivõrre esineb kahel kujul: pikana e liitülivõrdena (kõige ilusam) ja lühikesena (ilusaim).
Pikk ülivõrre saadakse, lisades keskvõrdele sõna kõige. | kõige + keskvõrre | |
kõige vapra/m | ||
Lühike ülivõrre moodustatakse lühikese mitmuse osastava alusel. Kui mitmuse osastava lõpus on -d, see lahutatakse ja liidetakse tunnus -m. | Mitmuse osastav | Ülivõrre |
toredai/d | toredai/m | |
Algvõrre | Lühike mitmuse osastav | Lühike ülivõrre |
madal | ||
metsik | ||
ilus | ||
kuldne | ||
täpiline | ||
kena | ||
uus |
- Kui mitmuse osastava lõpus on e või u, siis muutub see ülivõrdes i-ks, millele liitub -m.
tarku – targi/m
järske – järsi/m
- lik-liitelistes sõnades liitub ülivõrde tunnus -m mitmuse omastava tüvele. Ülivõrde lõpus on -em.
õnnelike – õnnelikem
mõistlike – mõistlikem
Algvõrre | Lühike mitmuse osastav | Lühike ülivõrre |
laisk | ||
kõhn | ||
õrn | ||
nõrk | ||
südamlik | ||
taiplik |
Lühikest ülivõrret ei saa moodustada nendel juhtudel.
Kui mitmuse osastav on üksnes sid-lõpuline | lahja/sid – kõige lahjem ( |
Kui kõrvuti satuksid -ji- | kurja – kõige kurjem ( |
Kui keskvõrdes on -im | karmim – kõige karmim ( |
NB! Mõnel sõnal muutub võrdlusastmete moodustamisel tüvi:
hea – parem – parim
pisike – pisem – pisim
õhuke – õhem – õhim
lühike – lühem – lühim
lähike – lähem – lähim
NB! Väldi topeltülivõrret!
kõige ilusaim – ilusaim või kõige ilusam
Võrdlusvorme on mugav kontrollida Sõnaveebist, kus on esitatud nii kesk- kui ka ülivõrre.
Küsimused ja ülesanded
1. Vali õige variant.
Omadussõna võrdlusastmeid on vaja, et väljendada omaduse. Enamasti saame keskvõrde vormi, kui lisame ainsuse tunnuse -m. Ülivõrre esineb kujul. Pika ülivõrde e liitülivõrde vormi saame, kui lisame sõna vormile sõna kõige. Lühike ülivõrre moodustatakse mitmuse põhjal. Pikk ülivõrre on võimalik sõnadest, lühike ülivõrre sõnadest.
2. Arutle!
- Miks osast omadussõnadest ei kasutata võrdlusastmeid (nt keeleline, siinne, päevane)?
3. Otsusta, kas tegemist on kesk- või ülivõrdega. Seejärel kasuta omadussõna lauses õiges võrdes ja käändes.
A
- kavalam mõte
- kavalaim rebane
- keskvõrre
- ülivõrre
Rebane osutus , kui olime arvanud.
B
- kasulikum tehing
- kasulikem oskus
- keskvõrre
- ülivõrre
Paljude arvates on tomat toiduaine.
C
- targem tegu
- targim vanamees
- keskvõrre
- ülivõrre
Maailma koer tunneb üle tuhande sõna.
D
- lihtsam lahendus
- lihtsaim otsus
- keskõvrre
- ülivõrre
Ülesanne oli kardetust .
E
- hullem ilm
- hullim haigus
- keskvõrre
- ülivõrre
Haigus läks aina .
F
- kõvem materjal
- kõvim kivi
- keskvõrre
- ülivõrre
häälega maismaaloom on Guinnessi rekordite raamatute andmeil möiraahv.
G
- nobedam samm
- nobedaim plika
- keskvõrre
- ülivõrre
Õde on minust marjakorjaja.
4. Leia reklaamlausetest omadussõnad ja määra võrdlusaste. Miks ei mõju sellised reklaamid usutavalt?
