Kas sulle meeldib lugeda või kuulata-vaadata intervjuusid? Miks? Milline on huvitav intervjuu?
Mis on intervjuu?
Nii tele- kui ka raadiosaadetes, nii trükiajakirjanduses kui ka veebis ilmub sageli küsitlusi eri elualade inimestega. Küsimustest ja vastustest koosnev intervjuu ongi üks põhilisi ajakirjandusžanre.
Intervjuu eesmärk on saada teavet intervjueeritava tegevuse, arvamuste, mõttemaailma, huvide ja teinekord ka isikliku elu kohta. Intervjuu võib aga keskenduda ka kindlale teemale, nt vesteldakse teadlasega uuest avastusest või küsitletakse arsti uue raviviisi kohta. Vabast vestlusest eristab intervjuud see, et üks osaleja esitab küsimusi ja teine vastab neile. Erinevalt vabast vestlusest on intervjuul kindel eesmärk ning intervjueerija esitab küsimusi eesmärgist lähtudes.
Intervjuu tehakse enamasti suuliselt ja pannakse pärast salvestatud materjali põhjal kirja, ent tavaliseks on muutunud ka kirjalikud intervjuud, mille puhul nii küsimused kui ka vastused esitatakse kirjalikult.
Intervjuu ei ole ainult ajakirjandusžanr, vaid ka oluline andmete kogumise meetod, mida kasutatakse uurimistöös. Ka töökohale kandideerimisel toimuvad intervjuud.
Intervjuu liigid
- Isikuintervjuu – loob portree intervjueeritavast
- Uudisintervjuu – pakub fakte intervjueeritava pilgu läbi
- Konfliktintervjuu – toob esile vastuolud küsitleja ja vastaja vahel
Intervjuu ülesehitus
Intervjuu algab tavaliselt sissejuhatava lõiguga, milles esitatakse lühidalt oluline info intervjueeritava, intervjuu eesmärgi jm asjaolude kohta. Intervjuu vahele on mõnikord pikitud intervjueerimisolukorda kirjeldavaid lõike või ajakirjaniku kommentaare, nt jäi mõttesse, naerab vms.
Kirjalike intervjuude lahutamatuks osaks on foto. Selle eesmärk on tekitada huvi intervjueeritava vastu, portreteerida teda või hoopis anda lisainfot intervjuus käsitletava teema kohta.
Intervjuu analüüs
Loe intervjuu läbi ja täida ülesanded.
Kui sain kokakooli sisse, hakkas mul hästi minema!
Saara Sein
On teisipäev, 13. juuli. Suvine soojus on päeva taas kuumaks kütnud ja mul on tunne, nagu seisaksin juba nädalaid kuuma pliidi ääres. Nii tunnevad vist kõik kokad, kes peavad veetma tunde köögis, et valmistada maitsvaid roogasid. Ootan Joeli Tallinnas ühe kesklinna hotelli fuajees, et rääkida veidi tema lapsepõlvest, kokaametist, hobidest ja elust üldse. Kui Joel saabub, on ta rõõmus nagu alati. Vähemalt sama rõõmus, kui oleme harjunud nägema teda televiisoris või ajakirjade kaantel. Ta on soe, sõbralik ja, nagu ma hiljem aru saan, ka tore vestluskaaslane.
Kust sa pärit oled?
Ma olen sündinud Tartus ja elanud 99,9% oma elust selles armsas linnas. Ühe aasta kohe pärast kokakooli elasin ka Tallinnas, kuid sain päris kiiresti aru, et olen väikelinna poiss, ja kolisin ruttu tagasi Tartusse.
Milline koolilaps olid?
Kindlasti ei olnud ma väga eeskujulik õpilane. Tuli ette igasuguseid seiklusi ja juhtumeid. Näiteks pani inglise keele õpetaja mind klassis suurde kappi kinni, et ma teisi tunni ajal ei segaks. Tunnistusel olid mul enamasti kolmed, vahetevahel sekka ka mõni neli. Ma olin selline poiss, keda veeti kuidagi põhikoolist läbi. Aga niipea, kui sain sisse kokakooli, hakkas mul koolis väga hästi minema. Olin õiges kohas ja sain õppida seda, mis mulle meeldib. Reaalained ei ole mul kunagi tugevad olnud, aga sport, kehaline, laulmine ja kokandus – nendes olin ma väga hea.
Kelleks soovisid lapsena saada?
Juba päris noorena oli mul selge, et tahan saada kokaks. See oli kindel soov. Ma olen poolvenelane: minu ema on vene perekonnast ja isa eestlane. Ja emapoolses suguvõsas tehakse süüa nii, et pannakse toiduvalmistamisse kogu oma hing ja soojus. Nad teevad väga palju käsitööd. Ma mäletan lapsepõlvest saadik pliine ja käsitsi valmistatud pelmeene. Võib-olla sealt tekkis mul kirg toiduvalmistamise vastu. Seda kõike oli tore kõrvalt vaadata.
Kes olid sinu eeskujud ja miks just nemad?
Õpingute ajal ei olnud mul kokanduses tohutuid eeskujusid. Kui ma aga oma esimese kohviku tegin, hakkasin rohkem jälgima, mida mujal maailmas tehakse. Jamie Oliver ja Gordon Ramsay on kindlasti need, kelle tegemisi ma jälgisin. Aga arvan, et minu esimene iidol oli Imre Kose. Enne oma kohviku avamist käisin lausa tema juures jutul. Võtsin tal kokajakist kinni ja ütlesin: „Ma tahaksin sinu juurde tööle tulla.“
Milline oli sinu esimene köögikatsetus?
Ma julgen väita, et see oli mingi koogi või tordi moodi asi. Kui ma olin väike, siis katsetasin rohkem magusaid toite. Aga kui läksin kokakooli, siis sain aru, et tahan teha pigem soolast.
Kuidas sinust sai kokk ja kus sa oled kokaks õppinud?
Kokaks olen ma õppinud Tartu kutsehariduskeskuses. Sain sinna kenasti sisse. Võib-olla mitte oma põhikooli hinnete põhjal, vaid seepärast, et mul oli väga tugev praktikakoht juba olemas – Barclay hotelli restoran.
Kas oled hiljem ennast kusagil ka täiendanud?
Ma julgen öelda, et kokaks sünnitakse. See ei ole selline amet, mida sa ainult õpid. Näiteks tippsportlaseks ei saa ka ainult treenides, sus peab olema see miski, mis teeb sinust tippsportlase … Ja kokandusega on samamoodi: sinus peab olema see miski ja kirg toiduvalmistamise vastu. Praktika töö käigus ja see, mida sa ise loed ja vaatad laiast maailmast, ongi õppimise koht.
Hea Laps, november 2021
- Mis on selle intervjuu eesmärk? Mis liiki intervjuu see on?
- Kuidas küsitleja küsitletavat kõnetab (sinatab või teietab)? Kas see sobib sinu arvates olukorda? Põhjenda. Vastates arvesta ka seda, et intervjueerija on põhikooliõpilane.
- Mida said intervjuust teada Joel Ostrati elukäigu, ellusuhtumise ja väärtushinnangute kohta? Kas sul tekkis ettekujutus, milline inimene ta on?
- Mis on intervjuu pealkirjaks? Kuidas see pealkiri sobib? Mis oleks veel võinud pealkirjaks sobida?
- Mida said teada sissejuhatavast lõigust? Miks on see lõik vajalik?
- Hinda küsimusi: kas need on sisukad, arvestavad intervjuu eesmärki, on loogilises järjekorras?
- Mida oleks veel võinud Joel Ostratilt küsida?
- Kuidas täiendab pilt teksti?
- Mis võiks sobida pildiallkirjaks?
Näpunäiteid intervjuu tegemiseks
Valmistumine
- Mõtle läbi, mis on intervjuu eesmärk (mida tahad teada saada).
- Küsi intervjueeritavalt nõusolekut ja lepi kokku intervjuu tegemise aeg ja koht.
- Kogu intervjueeritava kohta teavet: selgita välja, millist infot pakuvad tema kohta allikad.
- Koosta küsimused. Alusta küsimust küsisõnaga. Ära esita kas-küsimusi, sest neile võib vastata lühidalt jah või ei. Proovi küsida ka seda, mille kohta pole lihtne leida vastuseid mujalt.
- Otsusta, kas kirjutad vastused üles või salvestad.
Intervjuu tegemine
- Alustuseks tutvusta ennast ja selgita intervjuu eesmärki.
- Esita üks küsimus korraga.
- Ole kannatlik, st lase vastajal mõelda, ära kiirusta küsimuste esitamisega.
- Haara kinni huvitavatest detailidest ja esita nende kohta lisaküsimusi. Kui midagi jääb ebaselgeks, palu vastust täpsustada.
- Kui vastaja kaldub teemast kõrvale, siis juhi ta teemasse tagasi.
- Ära hoia kramplikult kinni varem koostatud küsimustest. Kui vaja, esita uusi küsimusi.
- Pildista intervjueeritavat.
Intervjuu vormistamine
- Kirjuta intervjuu ümber. Jäta välja suulisele kõnele omased kordused, kuid püüa säilitada intervjueeritava kõnepruuki.
- Kirjuta sissejuhatav lõik, milles tutvustad põgusalt intervjueeritavat, intervjuu toimumise aega, kohta ning eesmärki.
- Mõtle intervjuule pealkiri ning pildiallkiri ning toimeta kogu teksti.
- Vormista intervjuu: küsimused trüki paksemas kirjas, vastuste järele jäta tühi rida.
- Palu intervjueeritaval intervjuu läbi lugeda. Kui vaja, tee parandusi.
Vasta küsimustele.
- Millist tuntud inimest sooviksid küsitleda? Miks?
- Kuidas tutvustaksid teda intervjuu sissejuhatavas lõigus?
- Mis oleks su intervjuu eesmärk? Mida sooviksid küsida?
Küsimused ja ülesanded
1. Vali õige variant.
Intervjuu on küsimustest ja vastustest koosnev kahe inimese vahel. Vabast vestlusest erineb intervjuu selle poolest, et . Intervjuu on üks peamisi . Intervjuud . Ajakirjandusliku intervjuu eesmärk on , käigus kogutakse andmeid uurimistöö tarbeks, eesmärk on hinnata kandidaadi sobivust töökohale. Ajakirjandusliku intervjuu juurde kuulub kindlasti ka intervjueeritava .
2. Arutle!
- Milline on hea intervjuu?
- Kas intervjuu võib asendada uudist? Põhjenda.
- Mida ei tasu intervjuus küsida?
3. Kuidas saaks seda intervjuud jätkata?
Milliseid küsimusi peaks intervjueerija veel esitama, et intervjueeritav räägiks põhjalikumalt
- sellest maast, kus ta õppis;
- perest, kus ta elas;
- uutest sõpradest;
- oma kogemustest.
4. Vali üks negatiivne või sulle ebameeldiv raamatutegelane ning pane kirja kolm küsimust, mida tahaksid temalt intervjuus küsida.
- Lugege oma küsimused klassis ette ja mõelge, kuidas võiks raamatutegelane neile vastata.
- Hinnake iga küsimust: kas see oli neutraalne või peegeldas küsija suhtumist.
- Arutage, kuidas peaks intervjueerija küsitletava suhtes käituma? Kas ta peaks olema erapooletu, viisakas, aupaklik? Kas ta võib küsimuste, hääletooni või miimikaga väljendada oma suhtumist? Põhjendage.
5. Vaadake klassis Anu Välba intervjuud Tõnis Niinemetsaga või valige mõni muu tele- või raadiointervjuu ning täitke ülesanded.
- Millises saates intervjuu tehti? Kes võis olla selle sihtgrupp?
- Mis liiki intervjuu see oli?
- Mis oli intervjuu eesmärk? Miks oli külaline saatesse kutsutud?
- Millises õhkkonnas intervjuu toimus?
- Kumb oli mõjusam, kas küsija või vastaja? Miks?
- Kas intervjuu täitis oma eesmärgi?
- Millised on tele- või raadiointervjuu plussid ja miinused võrreldes kirjaliku intervjuuga paber- või digiväljaandes?
