Määrsõnade kokku- ja lahkukirjutamine
Määrsõnad ja kaassõnad kirjutatakse teistest sõnadest tavaliselt lahku: väga hea, üsna kaval, palju õnne, mööda teed, laua all, pea kohal.
Kui kaks kõrvuti olevat sõna moodustavad määrsõnalise väljendi, siis kirjutatakse need kokku: tasapisi, kusjuures, hädavaevalt, ümberringi.
Kindlasti kirjutatakse kokku sõnad, kui nad väljendavad koos midagi muud kui kumbki sõna eraldi kirjutatuna.
KOKKU | LAHKU |
ühtelugu (sageli, ühtepuhku) | ühte lugu |
kõigepealt (eeskätt, kõige enne) | kõige pealt |
ülekäte (hukka, käest ära) | üle käte |
muuseas (muide, möödaminnes) | muu seas |
Veaohtlike määr- ja kaassõnade õigekiri
LAHKU | KOKKU |
pool, poole, poolt | |
kirjutatakse käändsõnast lahku: lõuna pool, lõpu poole, ukse poolt, paremal pool, teisel pool, igal pool, omalt poolt, tema poolt, mõnelt poolt | kirjutatakse määrsõnaga kokku: sinnapoole, seespool, väljastpoolt, eespool, tagantpoolt, ülespoole, allpool |
pidi | |
kirjutatakse käändsõnast lahku: teed pidi, rööpaid pidi, jälgi pidi | kirjutatakse kokku, kui tekib eritähenduslik väljend: vastupidi, (tunneb) nägupidi, (veab) ninapidi, (teretab) kättpidi kirjutatakse kokku lühenenud tüve või nimetavalise täiendsõnaga: tagurpidi, äraspidi, parempidi |
teel | |
kirjutatakse käändsõnast lahku: telefoni teel, e-posti teel, kirja teel | |
pealt, peale, pärast | |
kirjutatakse käändsõnast lahku: laua peal, jooksu pealt, tema pärast | kirjutatakse kokku, kui tekib eritähenduslik väljend: kõigepealt, päevapealt, käepärast, jaopärast |
mööda | |
kirjutatakse käändsõnast tavaliselt lahku: teed mööda, katuseid mööda, nurki mööda | kirjutatakse kokku, kui tekib eritähenduslik väljend: pikkamööda, kordamööda |
Eesti asub Lätist (põhi, pool) .
Sõitsime mööda Pärnu maanteed (lõuna, poole) . (Sinna, poole) sõitis palju autosid, sest algamas olid pühad. (Seal, pool) pidavat alati parem olema kui (siin, pool) .
Suure jänese maja on (väljast, poolt) roheline, (seest, poolt) aga kollase-punasetäpiline. (Paremalt, poolt) vaadates näeb maja välja nagu põõsas, (vasakult, poolt) vaadates sarnaneb jänese osmik aga rohumättaga.
Jänese majas vedeleb (igal, pool) palju porgandeid.
Tagurpidi-Ants tegi kõike (vastu, pidi) . Ta sõitis autoga (rööpaid, pidi) , silitas kassi (vastu, karva) , ei hoidnud kunagi tassi (sanga, pidi) . Ants ronis (jalgu, pidi) toidulauale ega tundnud (nägu, pidi) ära ühtki inimest. Ants ei jalutanud kunagi (teed, mööda) , vaid turnis (katuseid, mööda) . Inimesed harjusid (pikka, mööda) tema veidrustega ja hakkasid ka ise (nalja, pärast) igasuguseid trikke tegema. (Kõige, pealt) tegid nad samu tempe mis Tagurpidi-Ants, kuid (pika, peale) muutusid nii osavaks, et ületasid tembutamises Antsu ennastki.
Küsimused ja ülesanded
1. Vali lünka õige sõna.
- Määr- ja kaassõnad kirjutatakse teistest sõnadest tavaliselt .
- Kui kaks sõna moodustavad eraldi määrsõnalise väljendi, kirjutatakse nad .
- kirjutatakse sõnad, mis moodustavad koos väljendi, mis tähendab muud kui sõnad eraldi kirjutatult.
2. Ühenda liitmäärsõnad. Kasuta kaht sõna lausetes.
- tasa
- aja
- ummis
- vastu
- läbi
- ees
- nüüd
- uisa
- hilju
- pikku
- jalu
- oksa
- segi
- kätt
- sama
- päisa
3. Paranda kokku- ja lahkukirjutamise vead.
Õpetaja otsus oli talle vägagi meelt mööda. Koosolek sai läbi ja kõik osalejad hakkasid läbi segi rääkima. Veel hilja aegu võis kohata inimesi, kes nõukogude aega taga igatsesid. Sõdurid ronisid korda mööda üle takistuse ja jooksid siis mööda kitsast purret. Õpetaja ütles veelkord, et ei tohi õppida viis tundi ühte soodu, vaid vahe peal peab ka puhkama. Direktoril oli koguaeg nii hapu nägu peas, nagu oleks ta sidruni tervelt alla neelanud.
