Kas sulle meeldib ettekannet pidada? Kas ettekandega esinemine erineb muudest esinemistest? Põhjenda.
Ettekanne
Elus tuleb sageli ette olukordi, kus tuleb teistele inimestele anda suuliselt teavet mingi teema kohta või tutvustada tehtud tööd – seda nii koolis kui ka töökohal.
Ettekanne on loeng või referaat, mingi probleemi või teema (suuline) käsitlus.
Ettekannet koostada ja esitada ei ole keeruline, kui inimene tunneb hästi teemat, st ta on sellega palju kokku puutunud ning see pakub talle endale huvi.
Ettekande esitamisele peab eelnema põhjalik eeltöö, sellisel juhul saab kuulajate ette minna enesekindlalt ja olla veenev, sest kõik oluline on läbi mõeldud ja kas tervikuna või punktidena kirja pandud. Selleks et esinemishirmust vabaneda, tuleb ettekannet kodus mitu korda iseendale esitada, nii jääb see paremini meelde. Kindlasti tuleks leida elulisi näiteid või naljakaid seiku, mis aitavad publikuga kontakti luua. Päriselt polegi võimalik esinemishirmust vabaneda, aga väike ärevus ja ootus aitavad ennast paremini kokku võtta ning eesootavale maksimaalselt keskenduda.
- Mis teemal oled pidanud ettekannet tegema?
- Kuidas ettekanne läks?
- Mida sellest õppisid?
Kuidas ettekannet koostada ja esitada
- Ettekande põhiidee leidmine
Sõnasta ettekande eesmärk.
- Materjali kogumine
Mõtle, mida teema kohta tead ja millist infot läheb veel tarvis. Otsi materjali ja küsi ka teistelt nõu, kust materjali leida. Materjali kogudes salvesta või pane kirja viited. Hinda info usaldusväärsust. Tee kindlaks, kes on autor, millal ja kus on tekst ilmunud. Kontrolli ja võrdle erinevatest allikatest pärit fakte. Kui vaja, otsi lisamaterjali.
- Ettekande teksti koostamine
Koosta leitud materjali põhjal mõttekaart. Vali välja oluline info ja tee ettekande kava. Pane ettekande tekst kava järgi kirja. Koosta ettekande esitlus ekraanile projitseerimiseks.
- Esinemiseks valmistumine
Harjuta esinemist: esita ettekanne iseendale.
- Esitamine
Loo kontakt kuulajatega, kõneta neid ja vaata neile otsa. Ära kiirusta, anna kuulajatele aega. Pea ühelt mõttelt teisele üle minnes pause. Jälgi kuulajate reaktsiooni. Ole valmis pärast ettekannet küsimustele vastama.
Vasta küsimustele.
- Mis on sinu arvates ettekande koostamisel kõige keerulisem etapp? Milles vajaksid abi?
- Milline etapp on sinu jaoks kõige lihtsam? Miks?
Viitamine
- Ettekandes peab viitama kasutatud allikatele.
Saareste, Andrus (2006). Kaunis emakeel. Eesti Keele Sihtasutus
Kreutzwaldi sajand. https://kreutzwald.kirmus.ee/. Vaadatud 24.01.2024.
- Teiste mõtteid refereerides tuleb osutada autorile.
TÜ professor Marju Lauristin väidab oma ettekandes „Minu Eesti”, et...
Teema: „Roheline mõtteviis“
- Madise veebipäevik „Rohelise mõtteviisi poolt ja vastu“, http://madist. blogspot.com/2024/04/rohelise-m6tteviisi-poolt-ja-vastu.html
- Eesti Looduse Fond, https://www.elfond.ee/et
- www.google.ee
- Vikipeedia, https://et.wikipedia.org/wiki/Looduskaitse
- Keskkonnaministeeriumi veebileht, „Riigi jäätmekava 2022–2028“. https:// kliimaministeerium.ee/jaatmekava
- Arutlege klassis, millised nendest allikatest on usaldusväärsed, millised mitte. Põhjendage.
Küsimused ja ülesanded
1. Märgi õiged väited.
- Ettekanne on mingi probleemi või teema suuline käsitlus.
- Põhjalik eeltöö tagab, et esineda saab enesekindlalt ja veenvalt.
- Kõike ei maksa ette valmistada, saab loota improviseerimisele.
- Mõõdukas esinemishirm aitab keskenduda ja end kokku võtta.
- Igal ettekandel ei pea olema selget eesmärki.
- Hea on luua publikuga kontakt.
- Hirmu esinemise ees saab vähendada, kui ettekannet kodus harjutada.
- Ettekande puhul pole allikatele viitamine oluline.
2. Arutle!
- Kas ettekanne peab olema kirjakeelne või võib kasutada ka argikeelt? Põhjenda.
- Milline on ettekande peamine eesmärk: informeerida, mõjutada või pakkuda meelelahutust?
- Milliseid rakendusi kasutate slaidiesitluste tegemiseks? Millist eelistate? Miks?
3. Loe läbi ettekannete teemad ja vasta küsimustele.
- Millise teema kohta võib leida materjali ka isiklikust kogemusest?
- Millise teema puhul on oma kogemus kõige usaldusväärsem infoallikas?
Noorte huvitegevus minu kodukandis
Andrus Kivirähki looming
Õppereis Islandile
Tervislik toitumine
4. Loe läbi lühiettekanne, uuri slaide ja vasta küsimustele.
- Mis eesmärgil on ettekanne koostatud?
- Hinda esitluse slaide: kas on lihtsad ja ühe pilguga haaratavad, kas sisaldavad olulist infot ja toetavad peamõtet, hinda värvivalikut ja kujundust.
- Milliseid allikaid on ettekannet koostades kasutatud? Kas need on usaldusväärsed?
- Mida olulist on Karl August Hermann andnud eesti keele arengusse?
Sel õppeaastal oleme eesti keele tundides kokku puutunud paljude keelealaste mõistetega. Oma hämmastuseks avastasin, et suure osa neist võttis kasutusse Karl August Hermann, ääretult mitmekülgne ja andekas inimene.
Tutvustan teile Karl August Hermanni keelealast tegevust.
Karl August Hermann kirjutas esimese eestikeelse eesti keele grammatika. Varasemad olid kirjutatud saksa keeles.
1884. a ilmunud „Eesti keele grammatika” alguses kirjutab ta: „Iga eestlane peab emakeelt hoolega õppima, muidu on tema kõnelemine vilets ja harimata ja ka iga võõra keele õppimine puudulik.”
Just emakeele õppimise hõlbustamiseks lõi Hermann uusi eesti keelde sobivaid keeleteaduslikke mõisteid.
Karl August Hermanni loodud on nt sellised keelealased sõnad nagu tähestik, täishäälik, rõhk, tüvi, sidesõna, hüüdsõna, pööre, kääne, ainsus, mitmus, täisminevik, enneminevik, lause jpt. Ka on Hermann mitme käändenimetuse looja, näiteks nimetav ja sisseütlev.
Udo Kolk nimetab Postimehes ilmunud artiklis Karl August Hermanni puristiks, sest tema eesmärk oli asendada võõrsõnad omasõnadega.
Karl August Hermann oli andekas keeleuuendaja, tänu kellele saame kõnelda eesti keelest selgelt ja kõlavalt.
Tänan kuulamast! Kas teil on küsimusi?
