Kursus „Tõenäosusteooria ja matemaatilise statistika elemente”
Juhusliku suuruse X jaotust, mis on esitatud tabeliga
![]() |
iseloomustatakse mitmete arvkarakteristikutega. Need on 1) juhusliku suuruse väärtuste paiknemist arvteljel iseloomustav keskväärtus ja 2) väärtuste hajuvust keskväärtuse suhtes iseloomustavad näitajad dispersioon ning standardhälve.
Juhusliku suuruse X keskväärtuseks nimetatakse arvu
EX = p1x1 + p2x2 + … + pnxn.
Näide 1.
Täringu viskamisel tuleva silmade arvu jaotus on tabelis.

Vastav keskväärtus
Kui ühe viskega tuleb keskmiselt 3,5 silma, siis 10 viskega tuleb keskmiselt 35 silma.
Juhusliku suuruse X dispersiooniks nimetatakse keskväärtuse suhtes arvutatud hälvete ruutude keskväärtust DX = E(X – EX)2.
mis pikemalt väljakirjutatuna on
DX = p1(x1 – EX)2 + p2(x2 – EX)2 + … + pn(xn – EX)2.
Näide 2.
Täringu korduval viskamisel tuleva silmade arvu X dispersioon:
Juhusliku suuruse X standardhälbeks nimetatakse ruutjuurt dispersioonist,
.
Näide 3.
Täringu viskamisel (näide 2) tuleva silmade arvu X standardhälve
σ =
Dispersiooni ja standardhälvet saab arvutada ka valemitega
DX = EX2 – (EX)2.
ja
Siin EX2 tähendab juhusliku suuruse X väärtuste ruutude keskväärtust ja (EX)2 keskväärtuse ruutu.
Kui juhusliku suuruse keskväärtus EX ja standardhälve σ on leitud, antakse keskväärtus tavaliselt kujul EX = EX ± σ.
Näide 4.
Täringu silmade arvu dispersiooni (näide 2) saab arvutada ka nii:
Tulemus on sama kui näites 2. Järelikult ka σ ≈ 1,708.
Kuna näite 1 andmetel oleme saanud, et EX = 3,5 ja σ ≈ 1,71, siis täringu veeretamisel on silmade arvu keskväärtus EX = 3,5 ± 1,71.
Ülesanded

Vastus. EX =
Vastus. EX =
Vastus. Keskmine võidu suurus ühe loteriipiletiga oli € ja standardhälve oli .
Vastus. Mõlema poisi keskmine võidusumma on ja standardhälve on .