A
- Absoluutne sagedus – vaata Sagedus.
- Andmeanalüüs – statistiliste andmete uurimine, millega arvutatakse tunnuse väärtuste jaotust iseloomustavaid karakteristikuid ja tehakse nende põhjal järeldusi.
- Argumendi muut – funktsiooni argumendi kahe väärtuse 𝑥₁ ja 𝑥₂ vahe Δ𝑥 = 𝑥₂ – 𝑥₁.
- Argumendi tuletis – funktsiooni argumendi 𝑥 tuletis 𝑥′ on alati 1, s.t 𝑥′ = 1.
- Argument – sõltumatu muutuja (tavaliselt 𝑥), mille väärtuste järgi leitakse teise, sõltuva muutuja (tavaliselt 𝑦) vastavaid väärtusi.
- Aritmeetiline jada ehk aritmeetiline progressioon – arvjada, milles alates teisest liikmest iga liikme ja sellele eelneva liikme vahe on jääv suurus.
- Aritmeetiline keskmine – tunnuse kõigi väärtuste summa ja väärtuste arvu jagatis.
- Aritmeetilise jada vahe – arv 𝑑, mis on võrdne antud aritmeetilise jada mis tahes liikme ja sellele eelneva liikme vahega iga naturaalarvu 𝑛 > 1 korral.
- Aritmeetilise jada üldliige – suvalisele indeksile 𝑛 vastav aritmeetilise jada liige 𝑎ₙ, mis avaldub jada esimese liikme 𝑎₁ ja jada vahe 𝑑 kaudu valemiga𝑎ₙ = 𝑎₁ + (𝑛 – 1)𝑑.
- Arkuskoosinus (arccos 𝑚) – vähim mittenegatiivne nurk, mille koosinus on 𝑚.
- Arkussiinus (arcsin 𝑚) – absoluutväärtuselt vähim nurk, mille siinus on 𝑚.
- Arkustangens (arctan 𝑚) – absoluutväärtuselt vähim nurk, mille tangens on 𝑚.
- Arv 𝑒 – irratsionaalarv, mille praktikas enamkasutatud lähend on 𝑒 ≈ 2,7.
- Arv 𝑒 piirväärtusena – arvu 𝑒 esitus piirväärtuse abil.
- Arvjada ehk jada – järjekorranumbritega varustatud lõpmatu arvude loetelu. Tähistatakse 𝑎₁, 𝑎₂, ..., 𝑎ₙ, ... või lühidalt (𝑎ₙ).
- Arvtunnus – vaata Arvuline tunnus.
- Arvu logaritm – arvu 𝑁 logaritm alusel 𝑎 on arv 𝑟, mille korral 𝑎ʳ = 𝑁. Tähis 𝑟 = logₐ 𝑁. Loetakse: 𝑟 on logaritm alusel 𝑎 arvust 𝑁.
- Arvuline tunnus ehk arvtunnus – tunnus, mille väärtused avalduvad otseselt arvudena. Näiteks inimese pikkus.
- Arvupaarid – kahest arvust koosnevad hulgad.
- Aste – avaldis kujul 𝑎ⁿ, kus 𝑎 on astme alus ja 𝑛 on astendaja.
- Astme logaritm – astendaja ja astme aluse logaritmi korrutis.
- Astmefunktsioon – funktsioon 𝑦 = 𝑎𝑥ⁿ, kus 𝑛 on reaalarv ja 𝑎 on nullist erinev reaalarv.
- Astmefunktsiooni tuletis – funktsiooni 𝑦 = 𝑥ⁿ tuletiseks on funktsioon (𝑥ⁿ)′ = 𝑛𝑥ⁿ⁻¹ mis tahes reaalarvu 𝑛 korral.
- Asümptoot – sirge, millele funktsiooni graafik (joon) tõkestamatult läheneb, kui argumendi väärtused lähenevad mingile arvule või kasvavad absoluutväärtuselt kuitahes suureks.
- Avaldise logaritmimine – antud avaldisest logaritmi leidmine.
D
- Diferentseerimine – funktsioonist tuletise leidmine.
- Diferentseeruv funktsioon – funktsioon, millel leidub tuletis vaadeldaval kohal või antud piirkonnas.
- Diferentsiaalarvutus – matemaatika osa, mis uurib funktsioonide tuletise ja sellega seotud mõistete omadusi ning rakendamise võimalusi.
- Diskreetne tunnus – arvuline tunnus, mis võib omandada lõpliku arvu erinevaid väärtusi mingist reaalarvude piirkonnast. Näiteks tähtede arv sõnas.
- Dispersioon – tunnuse 𝑋 hajuvuse mõõt, mis võrdub tunnuse hälvete ruutude aritmeetilise keskmisega. Tähis σ² (sigma ruut).
- Dispersioon – juhusliku suuruse hajuvuse mõõt, mis võrdub keskväärtuse suhtes arvutatud hälvete ruutude keskväärtusega. Tähis 𝐷𝑋.
E
- Eksponentfunktsioon – funktsioon 𝑦 = 𝑐𝑎ˣ, kus 𝑎 > 0 , 𝑎 ≠ 1 ning 𝑐 on mingi nullist erinev konstant, sageli 𝑐 = 1.
- Eksponentfunktsioon 𝑦 = 𝑒ˣ – eksponentfunktsioon, mille aluseks on irratsionaalarv 𝑒.
- Eksponentfunktsiooni omadused – eksponentfunktsioonile omased tunnused.
- Eksponentfunktsiooni tuletis – funktsiooni 𝑦 = 𝑒ˣ tuletiseks on funktsioon (𝑒ˣ)′ = 𝑒ˣ.
- Eksponentsiaalne kahanemine – suuruse 𝑦 vähenemine seose 𝑦 = 𝑎ˣ järgi, kus 0 < 𝑎 < 1.
- Eksponentsiaalne kasvamine – suuruse 𝑦 suurenemine seose 𝑦 = 𝑎ˣ järgi, kus 𝑎 > 1.
- Eksponentvõrrand – võrrand, milles tundmatu esineb ainult astendajas.
- Ekstreemum – vaata Funktsiooni ekstreemum.
- Ekstreemumkoht – vaata Funktsiooni ekstreemumkoht.
- Ekstreemumpunkt – vaata Funktsiooni ekstreemumpunkt.
- Ekstreemumülesanne – ülesanne, mille lahendamise käigus tuleb etteantud tingimuste kohaselt leida mingi suuruse vähim või suurim väärtus.
- Elementaarsündmus – iga sellise katse tulemus, mis rahuldab järgmisi tingimusi:1) võimalikke katsetulemusi on lõplik arv;2) ühel katsel tuleb esile vaid üks võimalik tulemus;3) kõik katsetulemused on võrdvõimalikud.
- Erilahend – trigonomeetrilise võrrandi üldlahendist suuruse 𝑛 konkreetse täisarvulise väärtuse korral saadav lahend.
F
- Faktoriaal – naturaalarvu 𝑛 faktoriaal on kõigi naturaalarvude korrutis arvust 1 kuni arvuni 𝑛. Tähis 𝑛!.
- Fibonacci jada – jada elementidega 1, 1, 2, 3, 5, 8, 13, …, milles iga liige alates kolmandast on võrdne kahe eelneva liikme summaga.
- Funktsioon – eeskiri (vastavus), mis seab sõltumatu muutuja igale väärtusele vastavusse sõltuva muutuja ühe kindla väärtuse.
- Funktsiooni ekstreemum – ühine nimetus funktsiooni maksimumi ja miinimumi jaoks.
- Funktsiooni ekstreemumkoht – ühine nimetus funktsiooni maksimum- ja miinimumkoha jaoks. Ekstreemumkohal saavutab funktsioon oma ekstreemumi. Tähis 𝑋ₑ.
- Funktsiooni ekstreemumpunkt – funktsiooni 𝑦 = 𝑓(𝑥) ekstreemumkohale 𝑥₀ vastav punkt (𝑥₀; 𝑓(𝑥₀))funktsiooni graafikul.
- Funktsiooni graafiku puutuja – graafiku punkti 𝑃 läbiv piirsirge 𝑠, millele läheneb lõikaja 𝑃𝑄, kui lõikepunkt 𝑄 läheneb mööda joont punktile 𝑃.
- Funktsiooni graafiku puutuja tõus – funktsiooni graafiku puutujaks oleva sirge tõus.
- Funktsiooni kahanemisvahemik – maksimaalse pikkusega vahemik, milles antud funktsioon kahaneb. Tähis 𝑋↓.
- Funktsiooni kasvamisvahemik – maksimaalse pikkusega vahemik, milles antud funktsioon kasvab. Tähis 𝑋↑.
- Funktsiooni maksimum – funktsiooni väärtus maksimumkohal.
- Funktsiooni maksimumkoht – funktsiooni 𝑦 = 𝑓(𝑥) argumendi selline väärtus 𝑥₀, mille mingist ümbrusest võetud iga 𝑥 korral kehtib võrratus 𝑓(𝑥₀) ≥ 𝑓(𝑥). Maksimumkohas läheb funktsiooni kasvamine üle kahanemiseks.
- Funktsiooni miinimum – funktsiooni väärtus miinimumkohal.
- Funktsiooni miinimumkoht – funktsiooni 𝑦 = 𝑓(𝑥) argumendi selline väärtus 𝑥₀, mille mingist ümbrusest võetud iga 𝑥 korral kehtib võrratus 𝑓(𝑥₀) ≤ 𝑓(𝑥). Miinimumkohas läheb funktsiooni kahanemine üle kasvamiseks.
- Funktsiooni muut – funktsiooni 𝑦 = 𝑓(𝑥) argumendi kahele väärtusele 𝑥₁ ja 𝑥₂ vastavate funktsiooni väärtuste vaheΔ𝑦 = 𝑓(𝑥₂) – 𝑓(𝑥₁).Kui tähistada Δ𝑥 = 𝑥₂ – 𝑥₁, siisΔ𝑦 = 𝑓(𝑥₁ + Δ𝑥) – 𝑓(𝑥₁).
- Funktsiooni muutumispiirkond – vaadeldava funktsiooni kõikvõimalike väärtuste hulk. Tähis 𝑌.
- Funktsiooni määramispiirkond – sõltumatu muutuja kõikide võimalike (või mingi etteantud) väärtuste hulk, mille puhul saab arvutada funktsiooni väärtust. Tähis 𝑋.
- Funktsiooni negatiivsuspiirkond – argumendi 𝑥 nende väärtuste hulk, mille korral funktsiooni väärtus 𝑦 on negatiivne. Tähis 𝑋⁻.
- Funktsiooni nullkohad – argumendi väärtused, mille korral funktsiooni väärtus on 0. Tähis 𝑋₀.Funktsiooni graafik lõikab 𝑥-telge punktides, mille abstsissid on võrdsed vaadeldava funktsiooni nullkohtadega.
- Funktsiooni piirväärtus – arv 𝐴 on funktsiooni 𝑦 = 𝑓(𝑥) piirväärtuseks kohal 𝑎, kui igale argumendi väärtuste jadale, mille piirväärtuseks on arv 𝑎, vastab funktsiooni väärtuste jada, mille piirväärtuseks on arv 𝐴. Tähis lim.
- Funktsiooni positiivsuspiirkond – argumendi 𝑥 nende väärtuste hulk, mille korral funktsiooni väärtus 𝑦 on positiivne. Tähis 𝑋⁺.
- Funktsiooni teine tuletis – tuletis funktsiooni 𝑦 = 𝑓(𝑥) tuletisest 𝑓´(𝑥). Tähis 𝑓´´(𝑥) = [𝑓´(𝑥)]´.
- Funktsiooni tuletis – funktsiooni 𝑦 = 𝑓(𝑥) tuletis kohal 𝑥₀ on funktsiooni muudu ja argumendi muudu suhte piirväärtus, kui argumendi muut läheneb arvule 0.
- Funktsiooni uurimise ülesanne – funktsiooni määramispiirkonna, nullkohtade, positiivsus- ja negatiivsuspiirkonna, ekstreemumite, kasvamis- ja kahanemisvahemike leidmine ning graafiku skitseerimine.
G
- Gaussi kõver ehk kella kõver – normaaljaotust kujutava funktsiooni graafik.
- Geomeetriline jada ehk geomeetriline progressioon – arvjada, milles teisest liikmest alates iga liikme ja sellele eelneva liikme jagatis on jääv suurus.
- Geomeetriline tõenäosus – kujundi (lõik, ring jne) mingi osa tabamist iseloomustava sündmuse tõenäosus. Kui mingi kujundi mõõde on 𝑆 ja selle kujundi tabamine on kindel, siis kujundi sellise osa, mille mõõde on 𝑠, tabamise tõenäosus on𝑝 = 𝑠 : 𝑆.
- Geomeetrilise jada tegur – arv 𝑞 ≠ 1, mis on võrdne antud geomeetrilise jada mis tahes liikme ja sellele eelneva liikme jagatisega.
- Geomeetrilise jada üldliige – suvalisele indeksile 𝑛 vastav geomeetrilise jada liige 𝑎ₙ, mis avaldub jada esimese liikme 𝑎₁ ja jada teguri 𝑞 kaudu valemiga𝑎ₙ = 𝑎₁𝑞ⁿ⁻¹.
- Graafik – funktsiooni esitus punktihulgana koordinaattasandil.
H
- Hajuvuse karakteristikud – suurused, mis näitavad, kui tugevasti tunnuse väärtused keskmisest erinevad. Näiteks variatsioonrea ulatus, hälve, dispersioon, standardhälve.
- Hetkkiirus – keha keskmise kiiruse piirväärtus, kui aja muut läheneb nullile.
- Histogramm – tulpdiagramm, millel on kujutatud sagedustabeli või jaotustabeli andmed. Tavaliselt esitatakse histogrammil tunnuse väärtused klassidena.
- Hälve – vahe, mille võrra erineb juhusliku suuruse väärtus mingist fikseeritud arvust. Tavaliselt tunnuse väärtuse ja tunnuse väärtuste aritmeetilise keskmise vahe.
- Hüperbool – pöördvõrdelise seose graafik.
J
- Jada – vaata Arvjada.
- Jada elemendid – vaata Jada liikmed.
- Jada liikmed ehk jada elemendid – reaalarvud, millest jada koosneb.
- Jada üldliige – suvalisele järjekorranumbrile 𝑛 vastav jada liige 𝑎ₙ.
- Jagatise logaritm – jagatava ja jagaja logaritmide vahe.
- Jagatise tuletis – kahe diferentseeruva funktsiooni 𝑦 = 𝑓(𝑥) ja 𝑦 = 𝑔(𝑥) korral nende jagatise tuletiseks saadav funktsioon.
- Jaotusfunktsioon – juhusliku suuruse 𝑋 jaotust esitav funktsioon, mis seab suuruse 𝑋 igale väärtusele 𝑥ᵢ vastavusse tõenäosuse 𝑃(𝑋 ≤ 𝑥ᵢ) ehk tõenäosuse selleks, et juhusliku suuruse väärtus ei ole suurem kui 𝑥ᵢ.
- Jaotushulknurk ehk jaotuspolügoon – jaotustabeli põhjal koostatud sirglõikdiagramm.
- Jaotuspolügoon – vaata Jaotushulknurk.
- Jaotustabel – tabel, milles uuritava tunnuse igale väärtusele on seatud vastavusse selle väärtuse esinemise suhteline sagedus.
- Joone puutuja – vaata Funktsiooni graafiku puutuja.
- Joone puutuja võrrand – joone puutujaks oleva sirge võrrand.
- Juhuslik suurus – suurus, mille konkreetse väärtuse esiletulek (võimalike väärtuste hulgast) sõltub juhusest. Näiteks ühel täringuviskel tulev silmade arv.
- Juhuslik sündmus – sündmus, mis antud katsel võib toimuda, kuid võib ka mitte toimuda. Näiteks ühel täringuviskel kolme silma tulek.
- Juhusliku suuruse jaotus – vaata Tõenäosusfunktsioon.
- Juhusliku suuruse karakteristikud – arvud, mis iseloomustavad uuritavat juhuslikku suurust mingis mõttes, näiteks väärtuste paiknemise ja hajuvuse seisukohalt.
- Järjestatud tunnus – mittearvuline tunnus, mille väärtusi saab järjestada. Näiteks koolihinded „väga hea“, „hea“, „rahuldav“, „mitterahuldav“ või esinemissagedus „sageli“, „harva“, „mitte kunagi“.
K
- Kaalutud (aritmeetiline) keskmine – sagedustabeli abil leitud aritmeetiline keskmine, kus sagedused näitavad, kui suur osakaal on tunnuse väärtusel teiste väärtuste seas.
- Kahanev funktsioon – funktsioon, mille kahanemisvahemik ühtib selle funktsiooni määramispiirkonnaga.
- Kahanev jada – arvjada (𝑎ₙ), mille iga kahe järjestikuse liikme korral kehtib võrratus 𝑎ₖ₊₁ < 𝑎ₖ.
- Karakteristikud – suurused, mis iseloomustavad uuritava tunnuse väärtuste jaotust teatud seisukohast lähtuvalt.
- Kasvav funktsioon – funktsioon, mille kasvamisvahemik ühtib selle funktsiooni määramispiirkonnaga.
- Kasvav jada – arvjada (𝑎ₙ), mille iga kahe järjestikuse liikme korral kehtib võrratus 𝑎ₖ₊₁ > 𝑎ₖ.
- Keskmised – vaata Paiknemise karakteristikud.
- Keskväärtus – juhusliku suuruse 𝑋 võimalike väärtuste paiknemist iseloomustav arv 𝐸𝑋, mis asub juhusliku suuruse vähima ja suurima väärtuse vahel. Diskreetse juhusliku suuruse keskväärtus võrdub selle suuruse võimalike väärtuste ja neile vastavate tõenäosuste korrutiste summaga.
- Kiirendus – kiiruse muutus ajaühikus.
- Kindel sündmus – sündmus, mis kõikide samasuguste katsete korral kindlasti toimub ja sisaldab kõiki vaadeldava katse elementaarsündmusi. Näiteks uue nädalapäeva algus järgneva 26 tunni jooksul. Kindla sündmuse tõenäosus on 1.
- Klassid ehk vahemikud – ühisosata samapikad vahemikud, milleks jaotatakse uuritava tunnuse kõigi väärtuste hulk. Klassideks jaotamist tehakse juhul, kui tunnus on pidev või kui diskreetse tunnuse erinevaid väärtusi on väga palju.
- Klassikaline tõenäosus – vaata Sündmuse tõenäosus.
- Kodeerimine – tunnuse väärtuste hulga teisendamine, mille korral tunnuse igale esialgsele väärtusele seatakse vastavusse üks uus väärtus ehk kood. Kodeerimist kasutatakse eeskätt mittearvuliste tunnuste analüüsimisel. Näiteks tunnuse „kui tihti“ väärtused „sageli“, „harva“, „mitte kunagi“ kodeeritakse numbriteks 2, 1 ja 0.
- Kogumi maht ehk statistilise rea maht – elementide arv statistilises reas.
- Kombinatoorika – matemaatika osa, mis uurib niisuguste ülesannete lahendamist, kus tuleb leida antud elementidest etteantud tingimustele vastavate erinevate hulkade moodustamise võimaluste arv.
- Kombinatoorika korrutamislause – kui mingit objekti 𝐴 on võimalik valida 𝑛 erineval viisil ja objekti 𝐵 on võimalik valida 𝑚 erineval viisil ning valida tuleb nii objekt 𝐴 kui ka objekt 𝐵, siis kõigi võimalike erinevate valikute arv on 𝑛 · 𝑚.
- Kombinatoorika liitmislause – kui mingit objekti 𝐴 on võimalik valida 𝑛 erineval viisil ja objekti 𝐵 on võimalik valida 𝑚 erineval viisil ning valida tuleb kas objekt 𝐴 või objekt 𝐵, siis kõigi võimalike erinevate valikute arv on 𝑛 + 𝑚.
- Kombinatsioonid – ehk kombinatsioonid 𝑛 elemendist 𝑘-kaupa (𝑘 ≤ 𝑛) on 𝑛-elemendilise hulga 𝑘-elemendilised osahulgad.
- Konstandi tuletis – funktsiooni 𝑦 = 𝑐, kus 𝑐 on konstant, tuletis on 0, s.t 𝑐′ = 0.
- Konstantne jada – arvjada, mille kõik liikmed on võrdsed.
- Koodid – arvud, mis seatakse vastavusse tunnuse väärtustega, et läbi viia andmeanalüüsi.
- Koosinusfunktsioon – kogu reaalarvude hulgal määratud trigonomeetriline funktsioon kujul 𝑦 = cos 𝑥, kus 𝑥 on nurga suurus radiaanides.
- Korrutise logaritm – tegurite logaritmide summa.
- Korrutise tuletis – kahe diferentseeruva funktsiooni 𝑦 = 𝑓(𝑥) ja 𝑦 = 𝑔(𝑥) korral nende korrutise tuletiseks saadav funktsioon.
- Kuupfunktsioon – funktsioon, milles muutuja kõrgeim aste on kuup.
- Kuupparabool – kuupfunktsiooni graafik.
- Kümnendlogaritm – logaritm, mille aluseks on arv 10. Tähistuse log₁₀ 𝑁 asemel kasutatakse tavaliselt tähistust log 𝑁, mõnikord ka lg 𝑁.
L
- Liikumisseadus – funktsioon, mis võimaldab igal ajahetkel 𝑡 arvutada mööda mingit joont liikuva keha kaugust 𝑠 lähtepunktist 𝑂.
- Liitprotsendiline kahanemine – seaduspärasus, mille korral antud suuruse 𝑎 väärtus kahaneb igas teatavas ajavahemikus 𝑝 protsenti ajavahemiku alguses olnud väärtusest. Kui on möödunud 𝑛 ajavahemikku, on selle suuruse väärtus𝑎(1 – 𝑝/100)ⁿ.
- Liitprotsendiline kasvamine – seaduspärasus, mille korral antud suuruse 𝑎 väärtus kasvab igas teatavas ajavahemikus 𝑝 protsenti ajavahemiku alguses olnud väärtusest. Kui on möödunud 𝑛 ajavahemikku, on selle suuruse väärtus𝑎(1 + 𝑝/100)ⁿ.
- Limes – ladina keelest tulnud sõna, mis tähendab piir, ka piirimärk. Matemaatikas kasutatakse piirväärtuse tähenduses valemites lühendit lim.
- Lineaarfunktsioon – funktsioon 𝑦 = 𝑎𝑥 + 𝑏, kus 𝑎 ja 𝑏 on antud arvud ja 𝑎 ≠ 0.
- Logaritm – vaata Arvu logaritm.
- Logaritmfunktsioon – positiivsete reaalarvude hulgal määratud funktsioon 𝑦 = logₐ 𝑥, kus 𝑎 > 0 ja 𝑎 ≠ 1. Eksponentfunktsiooni 𝑦 = 𝑎ˣ pöördfunktsioon.
- Logaritmfunktsiooni omadused – logaritmfunktsioonile omased tunnused.
- Logaritmfunktsiooni tuletis – funktsiooni 𝑦 = ln 𝑥 tuletiseks on funktsioon (ln 𝑥)' = 1/𝑥.
- Logaritmi alus – positiivne konstant 𝑎 ≠ 1 avaldises logₐ 𝑁.
- Logaritmimine – logaritmi leidmine arvust või avaldisest. Üks astendamise pöördtehetest.
- Logaritmitav – positiivne arv või avaldis, millest leitakse logaritm.
- Logaritmvõrrand – võrrand, milles tundmatu esineb logaritmitavas või logaritmi aluses.
- Loomulik logaritm – vaata Naturaallogaritm.
M
- Maksimum – vaata Funktsiooni maksimum.
- Matemaatiline statistika – matemaatika osa, mis tugineb tõenäosusteooriale ja uurib statistiliste andmete põhjal järelduste tegemist üldkogumi kohta.
- Mediaan – tunnuse väärtus, millest suuremaid (või võrdseid) ja väiksemaid (või võrdseid) liikmeid on variatsioonreas ühepalju. Tähis 𝑀𝑒 või 𝑚𝑒. Kui variatsioonreas on paarisarv liikmeid, siis loetakse mediaaniks kahe keskmise liikme aritmeetilist keskmist.
- Mediaanvahemik – tunnuse väärtuste klass, millesse mediaan kuulub.
- Miinimum – vaata Funktsiooni miinimum.
- Mittearvuline tunnus – tunnus, mille väärtusi ei saa otseselt väljendada arvudena. Näiteks inimese silmade värv.
- Mood – mingi tunnuse kõige sagedamini esinev väärtus või kõige sagedamini esinev sündmus katsete reas. Tähis 𝑀𝑜 või 𝑚𝑜.
- Muutuja ehk muutuv suurus – suurus, mis võib antud ülesande või arutelu käigus saada erinevaid arvulisi väärtusi.
- Muutuv suurus – vaata Muutuja.
N
- Naturaallogaritm ehk loomulik logaritm – logaritm, mille aluseks on irratsionaalarv 𝑒. Tähis ln 𝑁.
- Negatiivse astendajaga aste – aste 𝑎⁻ⁿ, kus 𝑛 on positiivne arv.
- Newtoni binoomvalem – valem kaksliikme astendamiseks naturaalarvulise astendajaga.
- Nominaaltunnus – mittearvuline tunnus, mille väärtusi ei saa järjestada. Näiteks rahvus.
- Normaaljaotus – pideva juhusliku suuruse 𝑋 jaotus. Suur osa loodust ja ühiskonda kirjeldavatest juhuslikest suurustest allub normaaljaotusele. Graafikuks on Gaussi kõver.
O
- Olulisuse nivoo ehk riski nivoo – lubatud tõenäosus eksida, kui tegelikult keskmised pole erinevad. Tähis ɑ.
P
- Paarisfunktsioon – funktsioon 𝑦 = 𝑓(𝑥), mille puhul 𝑓(–𝑥) = 𝑓(𝑥) mis tahes 𝑥 korral määramispiirkonnast. Paarisfunktsiooni graafik on sümmeetriline 𝑦-telje suhtes.
- Paaritu funktsioon – funktsioon 𝑦 = 𝑓(𝑥), mille puhul 𝑓(–𝑥) = –𝑓(𝑥) mis tahes 𝑥 korral määramispiirkonnast. Paaritu funktsiooni graafik on sümmeetriline koordinaatide alguspunkti suhtes.
- Paiknemise karakteristikud – suurused, mis iseloomustavad tunnuse väärtuste paiknemist (asukohti) arvteljel ja iseloomustavad tunnust keskmise väärtuse seisukohalt. Näiteks aritmeetiline keskmine, mood, mediaan.
- Parabool – ruutfunktsiooni graafik ehk joon tasandil, mille iga punkti 𝑃 kaugus kindlast punktist 𝐹 (parabooli fookusest) on võrdne kaugusega kindlast sirgest 𝑠 (parabooli juhtjoonest).
- Parabooli haripunkt – ruutparabooli ja selle telje lõikepunkt.
- Pascali kolmnurk – binoomkordajatest moodustatud kolmnurkne arvude tabel, milles iga arv on võrdne eelmises reas tema kohal oleva kahe arvu summaga.
- Permutatsioonid – 𝑛-elemendilise hulga kõikidest elementidest moodustatud kõikvõimalikud erinevad järjestused.
- Pidev tunnus – arvuline tunnus, mis võib omandada kõiki väärtusi reaalarvude mingist piirkonnast. Näiteks inimese kehakaal.
- Piirväärtus – vaata Funktsiooni piirväärtus.
- Potentseerimine – arvu (avaldise) logaritmi järgi selle arvu (avaldise) leidmine.
- Punkthinnang – statistik, mis annab parameetrile ühese väärtuse. Näiteks valimi aritmeetiline keskmine on punkthinnang üldkogumi keskväärtusele.
- Puutuja – vaata Funktsiooni graafiku puutuja.
- Puutuja tõus – vaata Funktsiooni graafiku puutuja tõus.
- Pöördfunktsioon – antud funktsiooni 𝑦 = 𝑓(𝑥) pöördfunktsioon on funktsioon 𝑥 = 𝑓⁻¹(𝑦), mis seab antud funktsiooni 𝑓 muutumispiirkonna 𝑌 igale elemendile 𝑦 vastavusse funktsiooni 𝑓 määramispiirkonna 𝑋 sellise elemendi 𝑥, et 𝑦 = 𝑓(𝑥). Pöördfunktsiooni korral kasutatakse ka tähistust 𝑦 = 𝑓⁻¹(𝑥).
- Pöördvõrdeline sõltuvus – seos kahe muutuja 𝑥 ja 𝑦 vahel, mille korral nende korrutis on konstantne (kuid mitte null).
R
- Ratsionaalarvulise astendajaga aste – aste 𝑎ʳ, kus astendaja 𝑟 on ratsionaalarv 𝑚/𝑛, 𝑛 on positiivne täisarv ja 𝑚 on täisarv.
- Relatiivne sagedus – vaata Suhteline sagedus.
- Riski nivoo – vaata Olulisuse nivoo.
- Ruutfunktsioon – funktsioon, mille üldkuju on 𝑦 = 𝑎𝑥² + 𝑏𝑥 + 𝑐, kus 𝑎 ≠ 0, 𝑏 ja 𝑐 on reaalarvud.
- Ruutparabool – vaata Parabool.
S
- Sagedus ehk absoluutne sagedus – sündmuse toimumiste arv katsete seerias või arv, mis näitab, mitu korda saab mingi tunnus antud väärtuse.
- Sagedushulknurk ehk sagedusmurdjoon – sirglõikdiagramm, millel on sagedustabeli andmed (tunnuse väärtus ja vastav sagedus) kujutatud punktidena, mis on ühendatud sirglõikudega. Võib koosneda ka vertikaalsetest sirglõikudest.
- Sagedusmurdjoon – vaata Sagedushulknurk.
- Sagedustabel – tabel, milles on esitatud tunnuse kõik võimalikud väärtused ja nendest igaühe esinemise sagedus (või võimalike sündmuste loetelu ja nendest igaühe esinemise sagedus).
- Siinusfunktsioon – kogu reaalarvude hulgal määratud trigonomeetriline funktsioon kujul 𝑦 = sin 𝑥, kus 𝑥 on nurga suurus radiaanides.
- Sinusoid – siinusfunktsiooni graafiku nimetus.
- Sirge tõus – sirge tõusunurga tangens.
- Standardhälve – tunnuse hajuvuse karakteristik (tunnuse väärtuste hälvete ruutkeskmine), mis võrdub ruutjuurega tunnuse dispersioonist. Tähis σ (sigma).
- Standardhälve – ruutjuur juhusliku suuruse 𝑋 dispersioonist 𝐷𝑋. Tähis σ (sigma).
- Statistiline kogum – kõigi väljavalitud indiviidide, esemete või nähtuste kogum, mida uuritakse ühe või mitme tunnuse seisukohalt. Statistiline kogum võib ühtida üldkogumiga või moodustada osa sellest.
- Statistiline rida – tunnuse väärtuste jada, mis on saadud uuritava kogumi objektide mõõtmisel.
- Statistiline tõenäosus – sündmuse suhteline sagedus küllalt suure katsete arvu korral.
- Statistilise rea liige – iga üksik tunnuse väärtus statistilises reas.
- Statistilise rea maht – vaata Kogumi maht.
- Suhteline sagedus – arv, mis näitab, kui suure osa moodustab vaadeldava sündmuse esinemiste arv kõigi katsete arvust. Esitatakse hariliku murruna, kümnendmurruna või protsentides.
- Summa tuletis – kahe diferentseeruva funktsiooni 𝑦 = 𝑓(𝑥) ja 𝑦 = 𝑔(𝑥) korral on nende summa tuletiseks funktsioon[𝑓(𝑥) + 𝑔(𝑥)]′ = 𝑓′(𝑥) + 𝑔′(𝑥).
- Suurte arvude seadus – mida pikem on katseseeria, seda kindlam on, et sündmuse suhteline sagedus läheneb sündmuse klassikalisele tõenäosusele.
- Sõltumatu muutuja – muutuja, millele võime ise teatud hulgast vabalt väärtusi anda.
- Sõltumatud sündmused – kaks sündmust, mille korral ühe sündmuse toimumine või mittetoimumine ei mõjuta teise sündmuse toimumise tõenäosust. Näiteks nelja silma esiletulek esimesel täringuviskel ja nelja silma esiletulek teisel täringuviskel.
- Sõltuv muutuja – muutuja, mille väärtused leitakse vastavalt sõltumatu muutuja väärtustele mingi eeskirja järgi.
- Sõltuvad sündmused – kaks sündmust, mille korral ühe sündmuse toimumine või mittetoimumine mõjutab teise sündmuse toimumise tõenäosust. Näiteks sündmus 𝐴 on urnist valge kuuli tulek esimesel võtmisel ning sündmus 𝐵 on samast urnist valge kuuli tulek teisel võtmisel, kui esimest kuuli tagasi ei panda.
- Sündmus – vaata Juhuslik sündmus.
- Sündmuse klassikaline tõenäosus – vaata Sündmuse tõenäosus.
- Sündmuse tõenäosus ehk klassikaline tõenäosus – sündmuse 𝐴 tõenäosus 𝑃(𝐴) on sündmuse 𝐴 jaoks soodsate võimaluste (soodsate elementaarsündmuste) arvu 𝑘 ja kõigi võimaluste (kõigi elementaarsündmuste) arvu 𝑛 jagatis.Valem 𝑃(𝐴) = 𝑘 : 𝑛.
- Sündmuste korrutis – kahe sündmuse 𝐴 ja 𝐵 korrutis on sündmus, mis seisneb nii sündmuse 𝐴 kui ka sündmuse 𝐵 samaaegses toimumises. Tähis 𝐴∩𝐵 või 𝐴𝐵.
- Sündmuste summa – kahe sündmuse 𝐴 ja 𝐵 summa on sündmus, mis seisneb kas sündmuse 𝐴 või sündmuse 𝐵 või mõlema toimumises. Tähis 𝐴∪𝐵 või 𝐴+𝐵.
T
- Tabel – üksteisega seotud suuruste väärtuste esitus ridade ja/või veergude kujul.
- Tangensfunktsioon – trigonomeetriline funktsioon kujul 𝑦 = tan 𝑥, mis on määratud reaalarvude hulgal, millest on välja jäetud arvud kujul (2𝑛 + 1)π/2.
- Tangensoid – tangensfunktsiooni graafiku nimetus.
- Trigonomeetriline põhivõrrand – üks trigonomeetrilistest võrranditest sin 𝑥 = 𝑚, cos 𝑥 = 𝑚 ja tan 𝑥 = 𝑚, kus 𝑚 tähistab etteantud konstanti.
- Trigonomeetriline võrrand – võrrand, milles tundmatu esineb vaid trigonomeetriliste funktsioonide argumendis.
- Trigonomeetrilise võrrandi erilahend – vaata Erilahend.
- Trigonomeetrilise võrrandi üldlahend – vaata Üldlahend.
- Tuletis – vaata Funktsiooni tuletis.
- Tuletisfunktsioon – funktsioon 𝑦 = 𝑓′(𝑥), mis seab funktsiooni 𝑦 = 𝑓(𝑥) igale argumendi väärtusele 𝑥₀ teatud piirkonnast 𝑋 vastavusse antud funktsiooni 𝑦 = 𝑓(𝑥) tuletise väärtuse kohal 𝑥₀.
- Tulpdiagramm – diagramm, millel arvandmeid kujutatakse nendega võrdeliste kõrgustega tulpadena, mis toetuvad ühele ja samale sirgele.
- Tunnus – uuritava statistilise kogumi objektide mingi omadus 𝑋, mille seisukohalt kogumit uuritakse. Näiteks uuritavate inimeste vanus.
- Tõenäosus – vaata Sündmuse tõenäosus.
- Tõenäosuse jaotusfunktsioon – vaata Jaotusfunktsioon.
- Tõenäosuse omadused – tõenäosusele eriomased tunnused.
- Tõenäosusfunktsioon – eeskiri, mis seab juhusliku suuruse iga väärtusega 𝑥ᵢ vastavusse selle väärtuse omandamise tõenäosuse 𝑃(𝑥ᵢ). Tõenäosusfunktsioon võib olla esitatud arvupaaridena, tabelina, graafiliselt või valemina.
- Tõenäosusfunktsiooni põhiomadus – juhusliku suuruse kõigile võimalikele väärtustele vastavate tõenäosuste summa on 1.
- Tõenäosuste korrutamise lause – kahe sõltumatu sündmuse korrutise tõenäosus on võrdne nende sündmuste tõenäosuste korrutisega.
- Tõenäosuste liitmise lause – kahe välistava sündmuse summa tõenäosus võrdub nende sündmuste tõenäosuste summaga.
- Tõenäosusteooria – matemaatika osa, mis uurib juhuslikke sündmusi ja nende esinemise tõenäosusi.
U
- Usaldusnivoo – näitab tulemuse sattumise tõenäosust mingisse vahemikku. Tähis 1 – ɑ.
- Usalduspiirid – usaldusvahemiku otspunktid.
- Usaldusvahemik – vahemik, kus asub üldkogumi aritmeetiline keskmine.
V
- Vahe tuletis – kahe diferentseeruva funktsiooni 𝑦 = 𝑓(𝑥) ja 𝑦 = 𝑔(𝑥) korral on nende vahe tuletiseks funktsioon[𝑓(𝑥) – 𝑔(𝑥)]′ = 𝑓′(𝑥) – 𝑔′(𝑥).
- Vahemikhinnang – parameetri usalduspiirkond, usaldusvahemik.
- Vahemikud – vaata Klassid.
- Valem – matemaatiliste märkide abil esitatud eeskiri.
- Valim – üldkogumist väljavalitud indiviidide, esemete või nähtuste kogum, mida uuritakse ühe või mitme tunnuse seisukohalt, et langetada mingeid otsuseid.
- Variatsioonikordaja – tunnuse standardhälbe ja aritmeetilise keskmise jagatis, mida võib esitada ka protsentides.Valemina 𝑣 = σ : ̅𝑥.
- Variatsioonrea ulatus – tunnuse väärtuste põhjal moodustatud variatsioonrea pikkus ehk maksimaalse ja minimaalse väärtuse vahe.
- Variatsioonrida – tunnuse väärtuste jada, mis on järjestatud kas kasvavalt või kahanevalt (võrdsed väärtused kirjutatakse seejuures järjest).
- Vastandsündmus – sündmus Ā, mis seisneb vaadeldava sündmuse A mittetoimumises. Näiteks sündmuse „täringuviskel tuleb paarisarv silmi“ vastandsündmus on sündmus „täringuviskel tuleb paaritu arv silmi“.
- Võimatu sündmus – sündmus, mille toimumine antud katsel ei ole võimalik. Näiteks kümne silma tulek ühel tavalisel täringuviskel. Võimatu sündmuse tõenäosus on 0.
- Võrdeline sõltuvus – seos kahe muutuja 𝑥 ja 𝑦 vahel, mille korral nende muutujate jagatis on konstantne.
- Võrdsed sündmused – samas elementaarsündmuste ruumis 𝑈 defineeritud kaks sündmust, mida saab esitada hulga 𝑈 ühe ja sama osahulgana. Näiteks sündmus 𝐴 on täringuviskel tuleb 2, 4 või 6 silma ja sündmus 𝐵 on tuleb paarisarv silmi.
- Võrdvõimalikud sündmused – juhuslikud sündmused, mille esiletuleku võimalused (tõenäosused) on ühe katse raames ühesugused. Näiteks täringu viskel 2 silma saamine ja 5 silma saamine.
- Võõrlahend – antud võrrandi (võrratuse) teisendamisel tekkiva võrrandi (võrratuse) lahend, mis pole esialgse võrrandi (võrratuse) lahendiks.
- Välistatud kolmanda seadus – tõenäosusteoorias on juhusliku sündmuse jaoks vaid kaks võimalust - see kas toimub või ei toimu. Kolmandat võimalust ei ole.
- Välistavad sündmused – kaks juhuslikku sündmust, mis ei saa sama katse raames samaaegselt toimuda. Näiteks kaardipakist ühte kaarti võttes sündmused ”tuleb ruutu mastist kaart” ja ”tuleb risti mastist kaart”.
Ü
- Ühendid – permutatsioonide, variatsioonide ja kombinatsioonide ühine nimetus.
- Ühtlane jaotus – diskreetse juhusliku suuruse jaotus, mille korral juhusliku suuruse 𝑋 väärtustele 𝑥₁, 𝑥₂, ..., 𝑥ₙ vastavad tõenäosused on kõik võrdsed ja võrduvad arvuga 1 : 𝑛.
- Üldkogum – looduse või ühiskonna nähtus või objektide hulk, mille kohta soovitakse mingite tunnuste seisukohalt teha põhjendatud järeldusi.
- Üldlahend – niisugune avaldis, mis esitab võrrandi kõik lahendid. Sisaldab tavaliselt parameetrit, mille iga konkreetse väärtuse korral saadakse üks erilahend.
