Kursus „Funktsioonid”
Tangensfunktsiooniks nimetatakse funktsiooni y = tan x, , n ∈ Z.
Funktsiooni y = tan x määramispiirkond X koosneb vahemikest
…,
ehk määramispiirkonna moodustavad reaalarvud x ∈ R, mille korral
Tangensfunktsiooni muutumispiirkond Y = R ehk
Seosest
tangensfunktsioon on paaritu funktsioon
ja seetõttu
tangensfunktsiooni graafik on sümmeetriline koordinaatide alguspunkti suhtes.
Tangensfunktsiooni graafiku (joon. 2.56) saame konstrueerida üksikute punktide järgi või siis arvuti abil. Tangensfunktsiooni graafikuks on tangensoid.

Tangensfunktsiooni graafikult on näha, et
tangensfunktsioon on perioodiline funktsioon perioodiga π.
Järelikult kehtib nurga α korral valem
tan (α + nπ) = tan α, kus n ∈ Z.
Väärtustel
Tangensfunktsiooni graafikult on näha, et kahanemispiirkonnad puuduvad, s.t
Näide 1.
Mis märgiga on
Argumendi väärtus
Näide 2.
Võrdleme tan (–3,7) ja tan (–2) väärtusi.
Kehtib võrratus tan (–3,7) < tan (–2), sest argumendi väärtused –3,7 ja –2 kuuluvad vahemikku
Näide 3.
Lahendame võrrandi tan x = 1.
Et võrrandit tan x = 1 rahuldab argumendi väärtus
Ülesanded

- positiivsus- ja negatiivsuspiirkond.
Vastus.X^+ =, X^- = - nullkohad.
Vastus.X_0 = - kasvamis- ja kahanemisvahemikud.
Vastus.X_n\uparrow =, X\downarrow = - ekstreemuskohad.
Vastus.X_e =