A
- Absoluutne sagedus – vaata Sagedus.
- Andmeanalüüs – statistiliste andmete uurimine, millega arvutatakse tunnuse väärtuste jaotust iseloomustavaid karakteristikuid ja tehakse nende põhjal järeldusi.
- Argumendi muut – funktsiooni argumendi kahe väärtuse 𝑥₁ ja 𝑥₂ vahe Δ𝑥 = 𝑥₂ – 𝑥₁.
- Argumendi tuletis – funktsiooni argumendi 𝑥 tuletis 𝑥′ on alati 1, s.t 𝑥′ = 1.
- Argument – sõltumatu muutuja (tavaliselt 𝑥), mille väärtuste järgi leitakse teise, sõltuva muutuja (tavaliselt 𝑦) vastavaid väärtusi.
- Aritmeetiline jada ehk aritmeetiline progressioon – arvjada, milles alates teisest liikmest iga liikme ja sellele eelneva liikme vahe on jääv suurus.
- Aritmeetiline keskmine – tunnuse kõigi väärtuste summa ja väärtuste arvu jagatis.
- Aritmeetilise jada vahe – arv 𝑑, mis on võrdne antud aritmeetilise jada mis tahes liikme ja sellele eelneva liikme vahega iga naturaalarvu 𝑛 > 1 korral.
- Aritmeetilise jada üldliige – suvalisele indeksile 𝑛 vastav aritmeetilise jada liige 𝑎ₙ, mis avaldub jada esimese liikme 𝑎₁ ja jada vahe 𝑑 kaudu valemiga𝑎ₙ = 𝑎₁ + (𝑛 – 1)𝑑.
- Arkuskoosinus (arccos 𝑚) – vähim mittenegatiivne nurk, mille koosinus on 𝑚.
- Arkussiinus (arcsin 𝑚) – absoluutväärtuselt vähim nurk, mille siinus on 𝑚.
- Arkustangens (arctan 𝑚) – absoluutväärtuselt vähim nurk, mille tangens on 𝑚.
- Arv 𝑒 piirväärtusena – irratsionaalarv, mis on esitatav piirväärtusena lim(1 + 1/𝑛)ⁿ. Enimkasutatud lähend on 𝑒 ≈ 2,7.
- Arv π piirväärtusena – arvu π esitus piirväärtuse abil.
- Arvjada ehk jada – järjekorranumbritega varustatud lõpmatu arvude loetelu. Tähistatakse 𝑎₁, 𝑎₂, ..., 𝑎ₙ, ... või lühidalt (𝑎ₙ).
- Arvtunnus – vaata Arvuline tunnus.
- Arvu logaritm – arvu 𝑁 logaritm alusel 𝑎 on arv 𝑟, mille korral 𝑎ʳ = 𝑁. Tähis 𝑟 = logₐ 𝑁. Loetakse: 𝑟 on logaritm alusel 𝑎 arvust 𝑁.
- Arvuline tunnus ehk arvtunnus – tunnus, mille väärtused avalduvad otseselt arvudena. Näiteks inimese pikkus.
- Arvupaarid – kahest arvust koosnevad hulgad.
- Aste – avaldis kujul 𝑎ⁿ, kus 𝑎 on astme alus ja 𝑛 on astendaja.
- Astme logaritm – astendaja ja astme aluse logaritmi korrutis.
- Astmefunktsioon – funktsioon 𝑦 = 𝑎𝑥ⁿ, kus 𝑛 on reaalarv ja 𝑎 on nullist erinev reaalarv.
- Astmefunktsiooni tuletis – funktsiooni 𝑦 = 𝑥ⁿ tuletiseks on funktsioon (𝑥ⁿ)′ = 𝑛𝑥ⁿ⁻¹ mis tahes reaalarvu 𝑛 korral.
- Asümptoot – sirge, millele funktsiooni graafik (joon) tõkestamatult läheneb, kui argumendi väärtused lähenevad mingile arvule või kasvavad absoluutväärtuselt kuitahes suureks.
- Avaldise logaritmimine – antud avaldisest logaritmi leidmine.
B
- Bernoulli valem – valem, mille abil leitakse binoomjaotuse korral juhusliku sündmuse toimumise tõenäosus.
- Binoomjaotus – juhusliku suuruse 𝑋 jaotus, kui juhuslikuks suuruseks on sündmuse 𝐴 esinemiste arv 𝑘 katseseerias, mis koosneb 𝑛 katsest.
- Binoomkordajad – Newtoni binoomvalemis olevad kordajad 𝐶ₙᵏ, kus 𝑘 = 0, 1, ..., 𝑛.
D
- Diferentseerimine – funktsioonist tuletise leidmine.
- Diferentseeruv funktsioon – funktsioon, millel leidub tuletis vaadeldaval kohal või antud piirkonnas.
- Diferentsiaalarvutus – matemaatika osa, mis uurib funktsioonide tuletise ja sellega seotud mõistete omadusi ning rakendamise võimalusi.
- Diskreetne tunnus – arvuline tunnus, mis võib omandada lõpliku arvu erinevaid väärtusi mingist reaalarvude piirkonnast. Näiteks tähtede arv sõnas.
- Dispersioon – tunnuse 𝑋 hajuvuse mõõt, mis võrdub tunnuse hälvete ruutude aritmeetilise keskmisega. Tähis σ² (sigma ruut).
- Dispersioon – juhusliku suuruse hajuvuse mõõt, mis võrdub keskväärtuse suhtes arvutatud hälvete ruutude keskväärtusega. Tähis 𝐷𝑋.
E
- Eksponentfunktsioon – funktsioon 𝑦 = 𝑐𝑎ˣ, kus 𝑎 > 0 , 𝑎 ≠ 1 ning 𝑐 on mingi nullist erinev konstant, sageli 𝑐 = 1.
- Eksponentfunktsioon 𝑦 = 𝑒ˣ – eksponentfunktsioon, mille aluseks on irratsionaalarv 𝑒.
- Eksponentfunktsiooni omadused – eksponentfunktsioonile omased tunnused.
- Eksponentfunktsiooni tuletis – funktsiooni 𝑦 = 𝑒ˣ tuletiseks on funktsioon (𝑒ˣ)′ = 𝑒ˣ ja funktsiooni 𝑦 = 𝑎ˣ tuletiseks on funktsioon (𝑎ˣ)′ = 𝑎ˣ ln 𝑎.
- Eksponentsiaalne kahanemine – suuruse 𝑦 vähenemine seose 𝑦 = 𝑎ˣ järgi, kus 0 < 𝑎 < 1.
- Eksponentsiaalne kasvamine – suuruse 𝑦 suurenemine seose 𝑦 = 𝑎ˣ järgi, kus 𝑎 > 1.
- Eksponentvõrrand – võrrand, milles tundmatu esineb ainult astendajas.
- Ekstreemum – vaata Funktsiooni ekstreemum.
- Ekstreemumkoht – vaata Funktsiooni ekstreemumkoht.
- Ekstreemumülesanne – ülesanne, mille lahendamise käigus tuleb etteantud tingimuste kohaselt leida mingi suuruse vähim või suurim väärtus.
- Elementaarsündmus – iga sellise katse tulemus, mis rahuldab järgmisi tingimusi:1) võimalikke katsetulemusi on lõplik arv;2) ühel katsel tuleb esile vaid üks võimalik tulemus;3) kõik katsetulemused on võrdvõimalikud.
- Elementaarsündmuste ruum – kõigi antud katsega määratud elementaarsündmuste hulk ehk antud katse kõigi võimalike erinevate tulemuste hulk.
- Erilahend – trigonomeetrilise võrrandi üldlahendist suuruse 𝑛 konkreetse täisarvulise väärtuse korral saadav lahend.
F
- Faktoriaal – naturaalarvu 𝑛 faktoriaal on kõigi naturaalarvude korrutis arvust 1 kuni arvuni 𝑛. Tähis 𝑛!.
- Funktsionaalne seos – kahe muutuja (näiteks 𝑥 ja 𝑦) vaheline seos, milles ühe muutuja (sõltumatu muutuja) 𝑥 igale väärtusele vastab teise muutuja (sõltuva muutuja) 𝑦 kindel väärtus, st leidub selline funktsioon või operaator 𝑓, mille korral kehtib võrdus 𝑦 = 𝑓(𝑥).
- Funktsioon – eeskiri (vastavus), mis seab sõltumatu muutuja igale väärtusele vastavusse sõltuva muutuja ühe kindla väärtuse.
- Funktsiooni ekstreemum – ühine nimetus funktsiooni maksimumi ja miinimumi jaoks.
- Funktsiooni ekstreemumkoht – ühine nimetus funktsiooni maksimum- ja miinimumkoha jaoks. Ekstreemumkohal saavutab funktsioon oma ekstreemumi. Tähis 𝑋ₑ.
- Funktsiooni ekstreemumpunkt – funktsiooni 𝑦 = 𝑓(𝑥) ekstreemumkohale 𝑥₀ vastav punkt (𝑥₀; 𝑓(𝑥₀))funktsiooni graafikul.
- Funktsiooni graafiku kumerusvahemik – vahemik 𝑥-teljel, mille korral funktsiooni graafik on kumer, st asub allpool oma puutujaid.
- Funktsiooni graafiku käänukoht – funktsiooni graafiku käänupunkti abstsiss.
- Funktsiooni graafiku käänupunkt – funktsiooni graafiku selline punkt, kus graafiku kumerus asendub nõgususega või vastupidi.
- Funktsiooni graafiku nõgususvahemik – vahemik 𝑥-teljel, mille korral funktsiooni graafik on nõgus, st asub ülalpool oma puutujaid.
- Funktsiooni graafiku puutuja – graafiku punkti 𝑃 läbiv piirsirge 𝑠, millele läheneb lõikaja 𝑃𝑄, kui lõikepunkt 𝑄 läheneb mööda joont punktile 𝑃.
- Funktsiooni kahanemisvahemik – maksimaalse pikkusega vahemik, milles antud funktsioon kahaneb. Tähis 𝑋↓.
- Funktsiooni kasvamisvahemik – maksimaalse pikkusega vahemik, milles antud funktsioon kasvab. Tähis 𝑋↑.
- Funktsiooni katkevus – kui funktsioon 𝑦 = 𝑓 (𝑥) ei ole kohal 𝑎 määratud, s.t ei eksisteeri 𝑓 (𝑎), kuid funktsioon on määratud koha (punkti) 𝑎 igas vasak- ja parempoolses „naaberpunktis”, täpsemalt öeldes punkti 𝑎 igas kuitahes väikeses ümbruses, siis öeldakse, et funktsioon on kohal (või punktis) 𝑎 katkev.
- Funktsiooni katkevuskoht – arv 𝑎, mille korral vaadeldav funktsioon ei ole pidev.
- Funktsiooni maksimum ehk funktsiooni suurim väärtus – funktsiooni väärtus maksimumkohal.
- Funktsiooni maksimumkoht – funktsiooni 𝑦 = 𝑓(𝑥) argumendi selline väärtus 𝑥₀, mille mingist ümbrusest võetud iga 𝑥 korral kehtib võrratus 𝑓(𝑥₀) ≥ 𝑓(𝑥). Maksimumkohas läheb funktsiooni kasvamine üle kahanemiseks.
- Funktsiooni miinimum ehk funktsiooni vähim väärtus – funktsiooni väärtus miinimumkohal.
- Funktsiooni miinimumkoht – funktsiooni 𝑦 = 𝑓(𝑥) argumendi selline väärtus 𝑥₀, mille mingist ümbrusest võetud iga 𝑥 korral kehtib võrratus 𝑓(𝑥₀) ≤ 𝑓(𝑥). Miinimumkohas läheb funktsiooni kahanemine üle kasvamiseks.
- Funktsiooni muut – funktsiooni 𝑦 = 𝑓(𝑥) argumendi kahele väärtusele 𝑥₁ ja 𝑥₂ vastavate funktsiooni väärtuste vaheΔ𝑦 = 𝑓(𝑥₂) – 𝑓(𝑥₁).Kui tähistada Δ𝑥 = 𝑥₂ – 𝑥₁, siisΔ𝑦 = 𝑓(𝑥₁ + Δ𝑥) – 𝑓(𝑥₁).
- Funktsiooni muutumispiirkond – vaadeldava funktsiooni kõikvõimalike väärtuste hulk. Tähis 𝑌.
- Funktsiooni määramispiirkond – sõltumatu muutuja kõikide võimalike (või mingi etteantud) väärtuste hulk, mille puhul saab arvutada funktsiooni väärtust. Tähis 𝑋.
- Funktsiooni negatiivsuspiirkond – argumendi 𝑥 nende väärtuste hulk, mille korral funktsiooni väärtus 𝑦 on negatiivne. Tähis 𝑋⁻.
- Funktsiooni nullkohad – argumendi väärtused, mille korral funktsiooni väärtus on 0. Tähis 𝑋₀.Funktsiooni graafik lõikab 𝑥-telge punktides, mille abstsissid on võrdsed vaadeldava funktsiooni nullkohtadega.
- Funktsiooni pidevus – Kui funktsioon on pidev iga 𝑎 korral mingist piirkonnast, siis öeldakse, et vaadeldav funktsioon on pidev selles piirkonnas.
- Funktsiooni piirväärtus – arv 𝐴 on funktsiooni 𝑦 = 𝑓(𝑥) piirväärtuseks kohal 𝑎, kui igale argumendi väärtuste jadale, mille piirväärtuseks on arv 𝑎, vastab funktsiooni väärtuste jada, mille piirväärtuseks on arv 𝐴. Tähis lim.
- Funktsiooni piirväärtuse arvutamine – funktsiooni piirväärtuse omaduste ja teatud praktiliste võtete rakendamine funktsiooni piirväärtuse leidmisel.
- Funktsiooni piirväärtuse omadused – funktsiooni piirväärtusele omased tunnused.
- Funktsiooni positiivsuspiirkond – argumendi 𝑥 nende väärtuste hulk, mille korral funktsiooni väärtus 𝑦 on positiivne. Tähis 𝑋⁺.
- Funktsiooni suurim (vähim) väärtus etteantud lõigul – suurim (vähim) antud funktsiooni väärtustest, mis vastavad argumendi väärtustele vaadeldaval lõigul. Funktsiooni suurim (vähim) väärtus lõigul on kas lõiku kuuluvas maksimumkohas (miinimumkohas) või lõigu otspunktides.
- Funktsiooni teine tuletis – tuletis funktsiooni 𝑦 = 𝑓(𝑥) tuletisest 𝑓´(𝑥). Tähis 𝑓´´(𝑥) = [𝑓´(𝑥)]´.
- Funktsiooni tuletis – funktsiooni 𝑦 = 𝑓(𝑥) tuletis kohal 𝑥₀ on funktsiooni muudu ja argumendi muudu suhte piirväärtus, kui argumendi muut läheneb arvule 0.
- Funktsiooni uurimise ülesanne – funktsiooni määramispiirkonna, nullkohtade, positiivsus- ja negatiivsuspiirkonna, ekstreemumite, kasvamis- ja kahanemisvahemike, käänukohtade, kumerus- ja nõgususpiirkonna leidmine ning graafiku skitseerimine.
- Funktsioonide jagatise tuletis – kahe diferentseeruva funktsiooni jagatise tuletisfunktsioon.
- Funktsioonide korrutise tuletis – kahe diferentseeruva funktsiooni korrutise tuletisfunktsioon.
- Funktsioonide summa tuletis – kahe diferentseeruva funktsiooni summa tuletisfunktsioon.
- Funktsioonide vahe tuletis – kahe diferentseeruva funktsiooni vahe tuletisfunktsioon.
G
- Gaussi kõver ehk kella kõver – normaaljaotust kujutava funktsiooni graafik.
- Geomeetriline jada ehk geomeetriline progressioon – arvjada, milles teisest liikmest alates iga liikme ja sellele eelneva liikme jagatis on jääv suurus.
- Geomeetriline tõenäosus – kujundi (lõik, ring jne) mingi osa tabamist iseloomustava sündmuse tõenäosus. Kui mingi kujundi mõõde on 𝑆 ja selle kujundi tabamine on kindel, siis kujundi sellise osa, mille mõõde on 𝑠, tabamise tõenäosus on𝑝 = 𝑠 : 𝑆.
- Geomeetrilise jada tegur – arv 𝑞 ≠ 1, mis on võrdne antud geomeetrilise jada mis tahes liikme ja sellele eelneva liikme jagatisega.
- Geomeetrilise jada üldliige – suvalisele indeksile 𝑛 vastav geomeetrilise jada liige 𝑎ₙ, mis avaldub jada esimese liikme 𝑎₁ ja jada teguri 𝑞 kaudu valemiga𝑎ₙ = 𝑎₁𝑞ⁿ⁻¹.
- Graafik – funktsiooni esitus punktihulgana koordinaattasandil.
H
- Hajuvuse karakteristikud – suurused, mis näitavad, kui tugevasti tunnuse väärtused keskmisest erinevad. Näiteks variatsioonrea ulatus, hälve, dispersioon, standardhälve.
- Hetkkiirus – keha keskmise kiiruse piirväärtus, kui aja muut läheneb nullile.
- Histogramm – tulpdiagramm, millel on kujutatud sagedustabeli või jaotustabeli andmed. Tavaliselt esitatakse histogrammil tunnuse väärtused klassidena.
- Hälve – vahe, mille võrra erineb juhusliku suuruse väärtus mingist fikseeritud arvust. Tavaliselt tunnuse väärtuse ja tunnuse väärtuste aritmeetilise keskmise vahe.
- Hääbuv geomeetriline jada – geomeetriline jada, mille tegur rahuldab tingimust |𝑞| < 1. Sellise jada piirväärtuseks on arv 0.
- Hääbuv jada – arvjada, mille piirväärtus on null.
- Hüperbool – pöördvõrdelise seose graafik.
J
- Jada – vaata Arvjada.
- Jada elemendid – vaata Jada liikmed.
- Jada liikmed ehk jada elemendid – reaalarvud, millest jada koosneb.
- Jada piirväärtus – niisugune arv 𝐴, mille korral antud arvjadas (𝑎ₙ) leidub iga positiivse arvu ε jaoks järjekorranumber 𝑚 nii, et element 𝑎ₘ ja kõik sellele järgnevad jada liikmed erinevad arvust 𝐴 vähem kui ε.
- Jada tegur – vaata Geomeetrilise jada tegur.
- Jada vahe – vaata Aritmeetilise jada vahe.
- Jada üldliige – suvalisele järjekorranumbrile 𝑛 vastav jada liige 𝑎ₙ.
- Jagatise logaritm – jagatava ja jagaja logaritmide vahe.
- Jagatise tuletis – vaata Funktsioonide jagatise tuletis.
- Jaotus kahe tunnuse järgi – korrelatsioonitabel, milles on asendatud arvupaaride esinemise sagedused suhteliste sagedustega.
- Jaotusfunktsioon – juhusliku suuruse 𝑋 jaotust esitav funktsioon, mis seab suuruse 𝑋 igale väärtusele 𝑥ᵢ vastavusse tõenäosuse 𝑃(𝑋 ≤ 𝑥ᵢ) ehk tõenäosuse selleks, et juhusliku suuruse väärtus ei ole suurem kui 𝑥ᵢ.
- Jaotushulknurk ehk jaotuspolügoon – jaotustabeli põhjal koostatud sirglõikdiagramm.
- Jaotuspolügoon – vaata Jaotushulknurk.
- Jaotustabel – tabel, milles uuritava tunnuse igale väärtusele on seatud vastavusse selle väärtuse esinemise suhteline sagedus.
- Joone puutuja – vaata Funktsiooni graafiku puutuja.
- Joone puutuja tõus – vaata Puutuja tõus.
- Joone puutuja võrrand – joone puutujaks oleva sirge võrrand.
- Juhuslik suurus – suurus, mille konkreetse väärtuse esiletulek (võimalike väärtuste hulgast) sõltub juhusest. Näiteks ühel täringuviskel tulev silmade arv.
- Juhuslik sündmus – sündmus, mis antud katsel võib toimuda, kuid võib ka mitte toimuda. Näiteks ühel täringuviskel kolme silma tulek.
- Juhusliku suuruse jaotus – vaata Tõenäosusfunktsioon.
- Juhusliku suuruse karakteristikud – arvud, mis iseloomustavad uuritavat juhuslikku suurust mingis mõttes, näiteks väärtuste paiknemise ja hajuvuse seisukohalt.
- Juurfunktsioon – astmefunktsioon 𝑦 = 𝑥ʳ, kus astendaja on ratsionaalarv (𝑟 = 𝑚/𝑛) nii, et 𝑚 on täisarv ja 𝑛 on ühest suurem naturaalarv.
- Järjestatud tunnus – mittearvuline tunnus, mille väärtusi saab järjestada. Näiteks koolihinded „väga hea“, „hea“, „rahuldav“, „mitterahuldav“ või esinemissagedus „sageli“, „harva“, „mitte kunagi“.
K
- Kaalutud (aritmeetiline) keskmine – sagedustabeli abil leitud aritmeetiline keskmine, kus sagedused näitavad, kui suur osakaal on tunnuse väärtusel teiste väärtuste seas.
- Kaareradiaan – ringjoone kaare mõõtmise ühik, 1 kaareradiaan on raadiuse pikkune ringjoone kaar.
- Kahanev funktsioon – funktsioon, mille kahanemisvahemik ühtib selle funktsiooni määramispiirkonnaga.
- Kahanev jada – arvjada (𝑎ₙ), mille iga kahe järjestikuse liikme korral kehtib võrratus 𝑎ₖ₊₁ < 𝑎ₖ.
- Karakteristikud – suurused, mis iseloomustavad uuritava tunnuse väärtuste jaotust teatud seisukohast lähtuvalt.
- Kasvav funktsioon – funktsioon, mille kasvamisvahemik ühtib selle funktsiooni määramispiirkonnaga.
- Kasvav jada – arvjada (𝑎ₙ), mille iga kahe järjestikuse liikme korral kehtib võrratus 𝑎ₖ₊₁ > 𝑎ₖ.
- Katkev funktsioon – funktsioon 𝑦 = 𝑓 (𝑥) on katkev kohal 𝑥 = 𝑎, kui 𝑥 → 𝑎 korral funktsiooni piirväärtus ei võrdu funktsiooni väärtusega kohal 𝑎.
- Keskmised – vaata Paiknemise karakteristikud.
- Keskväärtus – juhusliku suuruse 𝑋 võimalike väärtuste paiknemist iseloomustav arv 𝐸𝑋, mis asub juhusliku suuruse vähima ja suurima väärtuse vahel. Diskreetse juhusliku suuruse keskväärtus võrdub selle suuruse võimalike väärtuste ja neile vastavate tõenäosuste korrutiste summaga.
- Kiirendus – kiiruse muutus ajaühikus.
- Kindel sündmus – sündmus, mis kõikide samasuguste katsete korral kindlasti toimub ja sisaldab kõiki vaadeldava katse elementaarsündmusi. Näiteks uue nädalapäeva algus järgneva 26 tunni jooksul. Kindla sündmuse tõenäosus on 1.
- Klassid ehk vahemikud – ühisosata samapikad vahemikud, milleks jaotatakse uuritava tunnuse kõigi väärtuste hulk. Klassideks jaotamist tehakse juhul, kui tunnus on pidev või kui diskreetse tunnuse erinevaid väärtusi on väga palju.
- Klassikaline tõenäosus – vaata Sündmuse tõenäosus.
- Kodeerimine – tunnuse väärtuste hulga teisendamine, mille korral tunnuse igale esialgsele väärtusele seatakse vastavusse üks uus väärtus ehk kood. Kodeerimist kasutatakse eeskätt mittearvuliste tunnuste analüüsimisel. Näiteks tunnuse „kui tihti“ väärtused „sageli“, „harva“, „mitte kunagi“ kodeeritakse numbriteks 2, 1 ja 0.
- Kogumi maht ehk statistilise rea maht – elementide arv statistilises reas.
- Kombinatoorika – matemaatika osa, mis uurib niisuguste ülesannete lahendamist, kus tuleb leida antud elementidest etteantud tingimustele vastavate erinevate hulkade moodustamise võimaluste arv.
- Kombinatoorika korrutamislause – kui mingit objekti 𝐴 on võimalik valida 𝑛 erineval viisil ja objekti 𝐵 on võimalik valida 𝑚 erineval viisil ning valida tuleb nii objekt 𝐴 kui ka objekt 𝐵, siis kõigi võimalike erinevate valikute arv on 𝑛 · 𝑚.
- Kombinatoorika liitmislause – kui mingit objekti 𝐴 on võimalik valida 𝑛 erineval viisil ja objekti 𝐵 on võimalik valida 𝑚 erineval viisil ning valida tuleb kas objekt 𝐴 või objekt 𝐵, siis kõigi võimalike erinevate valikute arv on 𝑛 + 𝑚.
- Kombinatsioonid – ehk kombinatsioonid 𝑛 elemendist 𝑘-kaupa (𝑘 ≤ 𝑛) on 𝑛-elemendilise hulga 𝑘-elemendilised osahulgad.
- Konstandi tuletis – funktsiooni 𝑦 = 𝑐, kus 𝑐 on konstant, tuletis on 0, s.t 𝑐′ = 0.
- Konstantne jada – arvjada, mille kõik liikmed on võrdsed.
- Koodid – arvud, mis seatakse vastavusse tunnuse väärtustega, et läbi viia andmeanalüüsi.
- Koosinusfunktsioon – kogu reaalarvude hulgal määratud trigonomeetriline funktsioon kujul 𝑦 = cos 𝑥, kus 𝑥 on nurga suurus radiaanides.
- Koosinusfunktsiooni tuletis – funktsiooni 𝑦 = cos 𝑥 tuletisfunktsioon.
- Korrelatsioonikordaja – vaata Lineaarne korrelatsioonikordaja.
- Korrelatsioonikordaja omadused – lineaarsele korrelatsioonikordajale omased tunnused.
- Korrelatsioonitabel – tabel, milles on esitatud uuritava kogumi elementidel mõõdetud kahe tunnuse väärtused nii, et tabeli esimeses reas on esitatud ühe tunnuse väärtused ja esimeses veerus teise tunnuse väärtused ning tabeli ülejäänud lahtrites on kahe tunnuse vastavate väärtuspaaride esinemise sagedused.
- Korrelatsiooniväli – koordinaattasandile kantud punktide hulk, kus punkti esimeseks koordinaadiks on objekti esimese tunnuse väärtus ja teiseks koordinaadiks sama objekti teise tunnuse väärtus.
- Korrutise logaritm – tegurite logaritmide summa.
- Korrutise tuletis – vaata Funktsioonide korrutise tuletis.
- Kumer graafik – funktsiooni graafik, mis asub graafikule joonestatud puutujatest allpool.
- Kuupfunktsioon – funktsioon, milles muutuja kõrgeim aste on kuup.
- Kuupparabool – kuupfunktsiooni graafik.
- Käänukoht – vaata Funktsiooni graafiku käänukoht.
- Käänupunkt – vaata Funktsiooni graafiku käänupunkt.
- Kümnendlogaritm – logaritm, mille aluseks on arv 10. Tähistuse log₁₀ 𝑁 asemel kasutatakse tavaliselt tähistust log 𝑁, mõnikord ka lg 𝑁.
L
- Liikumisseadus – funktsioon, mis võimaldab igal ajahetkel 𝑡 arvutada mööda mingit joont liikuva keha kaugust 𝑠 lähtepunktist 𝑂.
- Liitfunktsioon – kahest funktsioonist 𝑦 = 𝑓(𝑢) ja 𝑢 = 𝑔(𝑥) moodustatud funktsioon 𝑦 = 𝑓[𝑔(𝑥)], kusjuures sisemise funktsiooni 𝑢 = 𝑔(𝑥) väärtused kuuluvad välimise funktsiooni 𝑦 = 𝑓(𝑢) määramispiirkonda.
- Liitfunktsiooni tuletis – välimise funktsiooni tuletis sisemise funktsiooni kohal, mis on korrutatud sisemise funktsiooni tuletisega kohal 𝑥.
- Liitprotsendiline kahanemine – seaduspärasus, mille korral antud suuruse 𝑎 väärtus kahaneb igas teatavas ajavahemikus 𝑝 protsenti ajavahemiku alguses olnud väärtusest. Kui on möödunud 𝑛 ajavahemikku, on selle suuruse väärtus 𝑎(1 – 𝑝/100)ⁿ.
- Liitprotsendiline kasvamine – seaduspärasus, mille korral antud suuruse 𝑎 väärtus kasvab igas teatavas ajavahemikus 𝑝 protsenti ajavahemiku alguses olnud väärtusest. Kui on möödunud 𝑛 ajavahemikku, on selle suuruse väärtus 𝑎(1 + 𝑝/100)ⁿ.
- Limes – ladina keelest tulnud sõna, mis tähendab piir, ka piirimärk. Matemaatikas kasutatakse piirväärtuse tähenduses valemites lühendit lim.
- Lineaarfunktsioon – funktsioon 𝑦 = 𝑎𝑥 + 𝑏, kus 𝑎 ja 𝑏 on antud arvud ja 𝑎 ≠ 0.
- Lineaarne korrelatsioonikordaja – arv, mis kirjeldab kahe tunnuse vahelise seose tugevust.
- Logaritm – vaata Arvu logaritm.
- Logaritmfunktsioon – positiivsete reaalarvude hulgal määratud funktsioon 𝑦 = logₐ 𝑥, kus 𝑎 > 0 ja 𝑎 ≠ 1. Eksponentfunktsiooni 𝑦 = 𝑎ˣ pöördfunktsioon.
- Logaritmfunktsiooni omadused – logaritmfunktsioonile omased tunnused.
- Logaritmfunktsiooni tuletis – funktsiooni 𝑦 = ln 𝑥 tuletiseks on funktsioon (ln 𝑥)' = 1/𝑥 ja funktsiooni 𝑦 = logₐ 𝑥 tuletiseks on funktsioon (logₐ 𝑥)' = 1/(𝑥 ln 𝑎).
- Logaritmi alus – positiivne konstant 𝑎 ≠ 1 avaldises logₐ 𝑁.
- Logaritmimine – logaritmi leidmine arvust või avaldisest. Üks astendamise pöördtehetest.
- Logaritmitav – positiivne arv või avaldis, millest leitakse logaritm.
- Logaritmvõrrand – võrrand, milles tundmatu esineb logaritmitavas või logaritmi aluses.
- Loomulik logaritm – vaata Naturaallogaritm.
- Lõpmatu piirväärtus – tõkestamatult kasvava või kahaneva jada iseloomustamiseks kasutatav mõiste. Tõkestamatult kasvava jada piirväärtuse tähiseks on +∞, tõkestamatult kahaneva jada piirväärtuse tähiseks on –∞.
M
- Maksimum – vaata Funktsiooni maksimum.
- Matemaatiline statistika – matemaatika osa, mis tugineb tõenäosusteooriale ja uurib statistiliste andmete põhjal järelduste tegemist üldkogumi kohta.
- Mediaan – tunnuse väärtus, millest suuremaid (või võrdseid) ja väiksemaid (või võrdseid) liikmeid on variatsioonreas ühepalju. Tähis 𝑀𝑒 või 𝑚𝑒. Kui variatsioonreas on paarisarv liikmeid, siis loetakse mediaaniks kahe keskmise liikme aritmeetilist keskmist.
- Mediaanvahemik – tunnuse väärtuste klass, millesse mediaan kuulub.
- Miinimum – vaata Funktsiooni miinimum.
- Mittearvuline tunnus – tunnus, mille väärtusi ei saa otseselt väljendada arvudena. Näiteks inimese silmade värv.
- Mood – mingi tunnuse kõige sagedamini esinev väärtus või kõige sagedamini esinev sündmus katsete reas. Tähis 𝑀𝑜 või 𝑚𝑜.
- Murrulise astendajaga aste – aste, milles astendaja on harilik murd.
- Muutuja ehk muutuv suurus – suurus, mis võib antud ülesande või arutelu käigus saada erinevaid arvulisi väärtusi.
- Muutuv suurus – vaata Muutuja.
- Määramatus – piirväärtuste leidmisel tekkinud olukord, kus ei saa kasutada piirväärtuse põhiomadusi, vaid tuleb kasutada mingeid erivõtteid. Koolimatemaatikas esinevad tavaliselt juhud ∞ – ∞, ∞/∞, 0/0.
N
- Naturaalarvulise astendajaga aste – aste, milles astendaja on naturaalarv.
- Naturaallogaritm ehk loomulik logaritm – logaritm, mille aluseks on irratsionaalarv 𝑒. Tähis ln 𝑁.
- Negatiivse astendajaga aste – aste 𝑎⁻ⁿ, kus 𝑛 on positiivne arv.
- Newtoni binoomvalem – valem kaksliikme astendamiseks naturaalarvulise astendajaga.
- Nominaalne tunnus – mittearvuline tunnus, mille väärtusi ei saa järjestada. Näiteks rahvus.
- Normaaljaotus – pideva juhusliku suuruse 𝑋 jaotus. Suur osa loodust ja ühiskonda kirjeldavatest juhuslikest suurustest allub normaaljaotusele. Graafikuks on Gaussi kõver.
- Nõgus graafik – funktsiooni graafik, mis asub graafikule joonestatud puutujatest ülalpool.
O
- Olulisuse nivoo ehk riski nivoo – lubatud tõenäosus eksida, kui tegelikult keskmised pole erinevad. Tähis ɑ.
P
- Paarisfunktsioon – funktsioon 𝑦 = 𝑓(𝑥), mille puhul 𝑓(–𝑥) = 𝑓(𝑥) mis tahes 𝑥 korral määramispiirkonnast. Paarisfunktsiooni graafik on sümmeetriline 𝑦-telje suhtes.
- Paaritu funktsioon – funktsioon 𝑦 = 𝑓(𝑥), mille puhul 𝑓(–𝑥) = –𝑓(𝑥) mis tahes 𝑥 korral määramispiirkonnast. Paaritu funktsiooni graafik on sümmeetriline koordinaatide alguspunkti suhtes.
- Paiknemise karakteristikud – suurused, mis iseloomustavad tunnuse väärtuste paiknemist (asukohti) arvteljel ja iseloomustavad tunnust keskmise väärtuse seisukohalt. Näiteks aritmeetiline keskmine, mood, mediaan.
- Parabool – ruutfunktsiooni graafik ehk joon tasandil, mille iga punkti 𝑃 kaugus kindlast punktist 𝐹 (parabooli fookusest) on võrdne kaugusega kindlast sirgest 𝑠 (parabooli juhtjoonest).
- Parabooli haripunkt – ruutparabooli ja selle telje lõikepunkt.
- Pascali kolmnurk – binoomkordajatest moodustatud kolmnurkne arvude tabel, milles iga arv on võrdne eelmises reas tema kohal oleva kahe arvu summaga.
- Peegeldus punktist – tasandi punktiga 𝑋 sümmeetrilise punkti 𝑋′ leidmine peegelduskeskpunkti 𝑂 suhtes. Peegeldamisel punktist 𝑂 on punktid 𝑋, 𝑂 ja 𝑋′ ühel sirgel nii, et 𝑋𝑂 = 𝑂𝑋′.
- Peegeldus sirgest – tasandi punktiga 𝑋 sümmeetrilise punkti 𝑋′ leidmine peegeldustelje 𝑡 suhtes. Peegeldamisel sirgest 𝑡 on sirge 𝑋𝑋′ risti sirgega 𝑡, punktid 𝑋 ja 𝑋′ on teine teisel pool sirget 𝑡 ning sellest võrdsel kaugusel.
- Periood – vähim selline positiivne arv 𝑝, mis iga 𝑥 korral funktsiooni 𝑦 = 𝑓 (𝑥) määramispiirkonnast rahuldab tingimust𝑓 (𝑥 ± 𝑝) = 𝑓 (𝑥).
- Perioodiline funktsioon – funktsioon 𝑦 = 𝑓 (𝑥), mis iga 𝑥 korral oma määramispiirkonnast rahuldab tingimust𝑓 (𝑥 ± 𝑝) = 𝑓 (𝑥),st funktsioon, mille väärtus ei muutu, kui argumendile liita või sellest lahutada teatav positiivne arv 𝑝.
- Permutatsioonid – 𝑛-elemendilise hulga kõikidest elementidest moodustatud kõikvõimalikud erinevad järjestused.
- Pidev funktsioon – funktsioon 𝑦 = 𝑓 (𝑥) on pidev kohal 𝑥 = 𝑎, kui 𝑥 → 𝑎 korral funktsiooni piirväärtus võrdub funktsiooni väärtusega kohal 𝑎.
- Pidev tunnus – arvuline tunnus, mis võib omandada kõiki väärtusi reaalarvude mingist piirkonnast. Näiteks inimese kehakaal.
- Potentseerimine – arvu (avaldise) logaritmi järgi selle arvu (avaldise) leidmine.
- Punkthinnang – statistik, mis annab parameetrile ühese väärtuse. Näiteks valimi aritmeetiline keskmine on punkthinnang üldkogumi keskväärtusele.
- Puutuja tõus – funktsiooni graafiku puutujaks oleva sirge tõus.
- Puutuja võrrand – vaata Joone puutuja võrrand.
- Pöördfunktsioon – antud funktsiooni 𝑦 = 𝑓(𝑥) pöördfunktsioon on funktsioon 𝑥 = 𝑓⁻¹(𝑦), mis seab antud funktsiooni 𝑓 muutumispiirkonna 𝑌 igale elemendile 𝑦 vastavusse funktsiooni 𝑓 määramispiirkonna 𝑋 sellise elemendi 𝑥, et 𝑦 = 𝑓(𝑥). Pöördfunktsiooni korral kasutatakse ka tähistust 𝑦 = 𝑓⁻¹(𝑥).
- Pöördfunktsiooni tuletis – antud funktsiooni pöördfunktsiooni tuletis on võrdne antud funktsiooni tuletise pöördväärtusega.
- Pöördvõrdeline sõltuvus – seos kahe muutuja 𝑥 ja 𝑦 vahel, mille korral nende korrutis on konstantne (kuid mitte null).
R
- Radiaan – ringjoone kaare või sellele vastava kesknurga mõõtmise ühik: 1 radiaan on kesknurk, millele vastava kaare pikkus on võrdne ringjoone raadiusega.Tähis rad, tavaliselt jäetakse radiaanides mõõdetud nurga korral mõõtühik üldse kirjutamata.
- Ratsionaalarvulise astendajaga aste – aste 𝑎ʳ, kus astendaja 𝑟 on ratsionaalarv 𝑚/𝑛, 𝑛 on positiivne täisarv ja 𝑚 on täisarv.
- Reaalarvulise astendajaga aste – aste 𝑎ʳ, kus astendaja 𝑟 on reaalarv.
- Rekurrentne seos – seos, mis esitab jada (𝑎ₙ) üldliikme 𝑎ₙ sellele eelnevate liikmete kaudu.
- Relatiivne sagedus – vaata Suhteline sagedus.
- Ringi pindala piirväärtusena – ringi sisse kujundatud korrapäraste kõõlhulknurkade pindalade jada piirväärtus hulknurga tippude arvu tõkestamatul kasvamisel.
- Ringjoone pikkus piirväärtusena – korrapäraste kõõlhulknurkade ümbermõõtude jada piirväärtus hulknurga tippude arvu tõkestamatul kasvamisel.
- Riski nivoo – vaata Olulisuse nivoo.
- Ruutfunktsioon – funktsioon, mille üldkuju on𝑦 = 𝑎𝑥² + 𝑏𝑥 + 𝑐, kus 𝑎 ≠ 0, 𝑏 ja 𝑐 on reaalarvud.
S
- Sagedus ehk absoluutne sagedus – sündmuse toimumiste arv katsete seerias või arv, mis näitab, mitu korda saab mingi tunnus antud väärtuse.
- Sagedushulknurk ehk sagedusmurdjoon – sirglõikdiagramm, millel on sagedustabeli andmed (tunnuse väärtus ja vastav sagedus) kujutatud punktidena, mis on ühendatud sirglõikudega. Võib koosneda ka vertikaalsetest sirglõikudest.
- Sagedusmurdjoon – vaata Sagedushulknurk.
- Sagedustabel – tabel, milles on esitatud tunnuse kõik võimalikud väärtused ja nendest igaühe esinemise sagedus (või võimalike sündmuste loetelu ja nendest igaühe esinemise sagedus).
- Siinusfunktsioon – kogu reaalarvude hulgal määratud trigonomeetriline funktsioon kujul 𝑦 = sin 𝑥, kus 𝑥 on nurga suurus radiaanides.
- Siinusfunktsiooni tuletis – funktsiooni 𝑦 = sin 𝑥 tuletisfunktsioon.
- Sinusoid – siinusfunktsiooni graafiku nimetus.
- Sirge tõus – sirge tõusunurga tangens.
- Standardhälve – tunnuse hajuvuse karakteristik (tunnuse väärtuste hälvete ruutkeskmine), mis võrdub ruutjuurega tunnuse dispersioonist. Tähis σ (sigma).
- Standardhälve – ruutjuur juhusliku suuruse 𝑋 dispersioonist 𝐷𝑋. Tähis σ (sigma).
- Statistiline kogum – kõigi väljavalitud indiviidide, esemete või nähtuste kogum, mida uuritakse ühe või mitme tunnuse seisukohalt. Statistiline kogum võib ühtida üldkogumiga või moodustada osa sellest.
- Statistiline rida – tunnuse väärtuste jada, mis on saadud uuritava kogumi objektide mõõtmisel.
- Statistiline sõltuvus ehk stohhastiline sõltuvus – vastavus kahe juhusliku muutuja (suuruse) vahel, kus ühe muutuja igale võimalikule väärtusele vastab teise muutuja üks või mitu võimalikku juhusest sõltuvat väärtust.
- Statistiline tõenäosus – sündmuse suhteline sagedus küllalt suure katsete arvu korral.
- Statistilise rea liige – iga üksik tunnuse väärtus statistilises reas.
- Statistilise rea maht – vaata Kogumi maht.
- Stohhastiline sõltuvus – vaata Statistiline sõltuvus.
- Suhteline sagedus – arv, mis näitab, kui suure osa moodustab vaadeldava sündmuse esinemiste arv kõigi katsete arvust. Esitatakse hariliku murruna, kümnendmurruna või protsentides.
- Summa tuletis – vaata Funktsioonide summa tuletis.
- Suurte arvude seadus – mida pikem on katseseeria, seda kindlam on, et sündmuse suhteline sagedus läheneb sündmuse klassikalisele tõenäosusele.
- Sõltumatu muutuja – muutuja, millele võime ise teatud hulgast vabalt väärtusi anda.
- Sõltumatud sündmused – kaks sündmust, mille korral ühe sündmuse toimumine või mittetoimumine ei mõjuta teise sündmuse toimumise tõenäosust. Näiteks nelja silma esiletulek esimesel täringuviskel ja nelja silma esiletulek teisel täringuviskel.
- Sõltuv muutuja – muutuja, mille väärtused leitakse vastavalt sõltumatu muutuja väärtustele mingi eeskirja järgi.
- Sõltuvad sündmused – kaks sündmust, mille korral ühe sündmuse toimumine või mittetoimumine mõjutab teise sündmuse toimumise tõenäosust. Näiteks sündmus 𝐴 on urnist valge kuuli tulek esimesel võtmisel ning sündmus 𝐵 on samast urnist valge kuuli tulek teisel võtmisel, kui esimest kuuli tagasi ei panda.
- Sündmus – vaata Juhuslik sündmus.
- Sündmuse klassikaline tõenäosus – vaata Sündmuse tõenäosus.
- Sündmuse tinglik tõenäosus – mingi sündmuse 𝐴 toimumise tõenäosus eeldusel, et toimub ka teine sündmus 𝐵.Tähis 𝑃(𝐴 / 𝐵).
- Sündmuse tõenäosus ehk klassikaline tõenäosus – sündmuse 𝐴 tõenäosus 𝑃(𝐴) on sündmuse 𝐴 jaoks soodsate võimaluste (soodsate elementaarsündmuste) arvu 𝑘 ja kõigi võimaluste (kõigi elementaarsündmuste) arvu 𝑛 jagatis.Valem 𝑃(𝐴) = 𝑘 : 𝑛.
- Sündmuste korrutis – kahe sündmuse 𝐴 ja 𝐵 korrutis on sündmus, mis seisneb nii sündmuse 𝐴 kui ka sündmuse 𝐵 samaaegses toimumises. Tähis 𝐴∩𝐵 või 𝐴𝐵.
- Sündmuste summa – kahe sündmuse 𝐴 ja 𝐵 summa on sündmus, mis seisneb kas sündmuse 𝐴 või sündmuse 𝐵 või mõlema toimumises. Tähis 𝐴∪𝐵 või 𝐴+𝐵.
- Sündmuste vahe – sündmuste 𝐴 ja 𝐵 vahe on sündmus, mis seisneb sündmuse 𝐴 toimumises ja sündmuse 𝐵 mittetoimumises. Tähis 𝐴 \ 𝐵.
T
- Tabel – üksteisega seotud suuruste väärtuste esitus ridade ja/või veergude kujul.
- Tangensfunktsioon – trigonomeetriline funktsioon kujul𝑦 = tan 𝑥, mis on määratud reaalarvude hulgal, millest on välja jäetud arvud kujul (2𝑛 + 1)π/2.
- Tangensfunktsiooni tuletis – funktsiooni 𝑦 = tan 𝑥 tuletisfunktsioon.
- Tangensoid – tangensfunktsiooni graafiku nimetus.
- Tinglik tõenäosus – vaata Sündmuse tinglik tõenäosus.
- Trigonomeetriline põhivõrrand – üks trigonomeetrilistest võrranditest sin 𝑥 = 𝑚, cos 𝑥 = 𝑚 ja tan 𝑥 = 𝑚, kus 𝑚 tähistab etteantud konstanti.
- Trigonomeetriline võrrand – võrrand, milles tundmatu esineb vaid trigonomeetriliste funktsioonide argumendis.
- Trigonomeetrilise võrrandi erilahend – vaata Erilahend.
- Trigonomeetrilise võrrandi üldlahend – vaata Üldlahend.
- Tuletis – vaata Funktsiooni tuletis.
- Tuletisfunktsioon – funktsioon 𝑦 = 𝑓′(𝑥), mis seab funktsiooni 𝑦 = 𝑓(𝑥) igale argumendi väärtusele 𝑥₀ teatud piirkonnast 𝑋 vastavusse antud funktsiooni 𝑦 = 𝑓(𝑥) tuletise väärtuse kohal 𝑥₀.
- Tulpdiagramm – diagramm, millel arvandmeid kujutatakse nendega võrdeliste kõrgustega tulpadena, mis toetuvad ühele ja samale sirgele.
- Tunnus – uuritava statistilise kogumi objektide mingi omadus 𝑋, mille seisukohalt kogumit uuritakse. Näiteks uuritavate inimeste vanus.
- Tõenäosus – vaata Sündmuse tõenäosus.
- Tõenäosuse jaotusfunktsioon – vaata Jaotusfunktsioon.
- Tõenäosuse omadused – tõenäosusele eriomased tunnused.
- Tõenäosusfunktsioon – eeskiri, mis seab juhusliku suuruse iga väärtusega 𝑥ᵢ vastavusse selle väärtuse omandamise tõenäosuse 𝑃(𝑥ᵢ). Tõenäosusfunktsioon võib olla esitatud arvupaaridena, tabelina, graafiliselt või valemina.
- Tõenäosusfunktsiooni põhiomadus – juhusliku suuruse kõigile võimalikele väärtustele vastavate tõenäosuste summa on 1.
- Tõenäosuste korrutamise lause – kahe sõltuva korrutise tõenäosus on võrdne ühe sündmuse tõenäosuse ja teise sündmuse tingliku tõenäosuse korrutisega, aga kahe sõltumatu sündmuse korrutise tõenäosus on võrdne nende sündmuste tõenäosuste korrutisega.
- Tõenäosuste liitmise lause – kahe mittevälistava sündmuse summa tõenäosus võrdub nende sündmuste tõenäosuste summaga, millest on lahutatud samade sündmuste korrutise tõenäosus, aga kahe välistava sündmuse summa tõenäosus võrdub nende sündmuste tõenäosuste summaga.
- Tõenäosusteooria – matemaatika osa, mis uurib juhuslikke sündmusi ja nende esinemise tõenäosusi.
U
- Usaldusnivoo – näitab tulemuse sattumise tõenäosust mingisse vahemikku. Tähis 1 – ɑ.
- Usalduspiirid – usaldusvahemiku otspunktid.
- Usaldusvahemik – vahemik, kus asub üldkogumi aritmeetiline keskmine.
V
- Vahe tuletis – vaata Funktsioonide vahe tuletis.
- Vahemikhinnang – parameetri usalduspiirkond, usaldusvahemik.
- Vahemikud – vaata Klassid.
- Valem – matemaatiliste märkide abil esitatud eeskiri.
- Valim – üldkogumist väljavalitud indiviidide, esemete või nähtuste kogum, mida uuritakse ühe või mitme tunnuse seisukohalt, et langetada mingeid otsuseid.
- Variatsioonid – ehk variatsioonid 𝑛 elemendist 𝑘-kaupa (𝑘 ≤ 𝑛) on 𝑛-elemendilise hulga kõik 𝑘-elemendilised osahulgad, kusjuures elementide järjestuse poolest erinevad hulgad loetakse erinevateks.
- Variatsioonikordaja – tunnuse standardhälbe ja aritmeetilise keskmise jagatis, mida võib esitada ka protsentides.Valemina 𝑣 = σ : ̅𝑥.
- Variatsioonrea ulatus – tunnuse väärtuste põhjal moodustatud variatsioonrea pikkus ehk maksimaalse ja minimaalse väärtuse vahe.
- Variatsioonrida – tunnuse väärtuste jada, mis on järjestatud kas kasvavalt või kahanevalt (võrdsed väärtused kirjutatakse seejuures järjest).
- Vastandsündmus – sündmus Ā, mis seisneb vaadeldava sündmuse A mittetoimumises. Näiteks sündmuse „täringuviskel tuleb paarisarv silmi“ vastandsündmus on sündmus „täringuviskel tuleb paaritu arv silmi“.
- Võimatu sündmus – sündmus, mille toimumine antud katsel ei ole võimalik. Näiteks kümne silma tulek ühel tavalisel täringuviskel. Võimatu sündmuse tõenäosus on 0.
- Võrdeline sõltuvus – seos kahe muutuja 𝑥 ja 𝑦 vahel, mille korral nende muutujate jagatis on konstantne.
- Võrdsed sündmused – samas elementaarsündmuste ruumis 𝑈 defineeritud kaks sündmust, mida saab esitada hulga 𝑈 ühe ja sama osahulgana. Näiteks sündmus 𝐴 on täringuviskel tuleb 2, 4 või 6 silma ja sündmus 𝐵 on tuleb paarisarv silmi.
- Võrdvõimalikud sündmused – juhuslikud sündmused, mille esiletuleku võimalused (tõenäosused) on ühe katse raames ühesugused. Näiteks täringu viskel 2 silma saamine ja 5 silma saamine.
- Võõrlahend – antud võrrandi (võrratuse) teisendamisel tekkiva võrrandi (võrratuse) lahend, mis pole esialgse võrrandi (võrratuse) lahendiks.
- Välistatud kolmanda seadus – tõenäosusteoorias on juhusliku sündmuse jaoks vaid kaks võimalust - see kas toimub või ei toimu. Kolmandat võimalust ei ole.
- Välistavad sündmused – kaks juhuslikku sündmust, mis ei saa sama katse raames samaaegselt toimuda. Näiteks kaardipakist ühte kaarti võttes sündmused ”tuleb ruutu mastist kaart” ja ”tuleb risti mastist kaart”.
Ü
- Ühendid – permutatsioonide, variatsioonide ja kombinatsioonide ühine nimetus.
- Ühtlane jaotus – diskreetse juhusliku suuruse jaotus, mille korral juhusliku suuruse 𝑋 väärtustele 𝑥₁, 𝑥₂, ..., 𝑥ₙ vastavad tõenäosused on kõik võrdsed ja võrduvad arvuga 1 : 𝑛.
- Üldkogum – looduse või ühiskonna nähtus või objektide hulk, mille kohta soovitakse mingite tunnuste seisukohalt teha põhjendatud järeldusi.
- Üldlahend – niisugune avaldis, mis esitab võrrandi kõik lahendid. Sisaldab tavaliselt parameetrit, mille iga konkreetse väärtuse korral saadakse üks erilahend.
