Eksponentvõrrandiks nimetatakse võrrandit, milles tundmatu esineb ainult astendajas.
Näide 1.
Näiteks on eksponentvõrrandid:
Üldist võtet eksponentvõrrandite lahendamiseks ei ole. Kasutatakse mitmeid erivõtteid, mille valik sõltub võrrandi kujust. Mõningate eksponentvõrrandite lahendamisel saame kasutada asjaolu, et võrdsete alustega astmed on võrdsed vaid siis, kui astendajad on võrdsed, s.t a ≠ 1 korral
Näide 2.
Lahendame võrrandid 1)
8^{x+1}=16^{-3} ⇒\left(2^3\right)^{x+1}=\left(2^4\right)^{-3} ⇒2^{3x+3}=2^{-12} ⇒3x+3=-12 ⇒x=-5 .- Et 1 = 50, siis
5^{2x^2-3x-2}=5^0 , millest2x^2-3x-2=0 . Siit x1 = –0,5 ja x2 = 2.
Mõnikord osutub lahendatav võrrand eksponentavaldise af(x) suhtes tuntud võrrandiks, näiteks lineaar- või ruutvõrrandiks. Sel juhul lahendame esialgse võrrandi af(x) suhtes, millega taandame selle võrrandi ühele või mitmele võrrandile kujul af(x) = b.
Näide 3.
Lahendame võrrandid 1) 32x–1 – 3x–1 – 2 = 0 ja 2) 58x+9 – 54x+6 = 0.
- Teisendame võrrandit:
3^{2x-1}-3^{x-1}-2=0 ⇒3^{2x}\cdot3^{-1}-3^x\cdot3^{-1}-2=0 ⇒3^{2x}-3^x-6=0 ⇒\left(3^x\right)^2-\left(3^x\right)-6=0 .
Saime ruutvõrrandi 3x suhtes. Siit3^x=0,5\pm\sqrt{0,25+6} ehk 3x = 3 ja 3x = –2. Uus võrrand 3x = –2 on vastuoluline, sest eksponentfunktsiooni väärtus ei saa kunagi olla negatiivne. Seega ainsa lahendi saame võrrandist 3x = 3; x = 1. - Võrrandit 58x+9 – 54x+6 = 0 võib lahendada analoogiliselt eelneva võrrandiga või näite 1 eeskujul, kuid seda saab lahendada ka järgmiselt. Võtame võrrandi vasakul poolel sulgude ette 54x+6, millega võrrand omandab kuju 54x+6 ⋅ (54x+3 – 1) = 0. Esimene tegur ei saa olla null, sest tundmatu x iga väärtuse korral on 54x+6 > 0. Järelikult on 54x+3 – 1 = 0 ehk 54x+3 = 1. Et 1 = 50, siis 54x+3 = 50, millest 4x + 3 = 0 ja x = –0,75.