Võrdus ar = N, kus a > 0 ja a ≠ 1, seob kolme arvu. Kui neist arvudest on kaks antud, saame leida kolmanda. Nii leiame arvu N arvude a ja r kaudu astendamise teel ning arvu a arvude r ja N kaudu juurimise teel:
Näide 1.
Näiteks, kui a = 2 ja r = 4, siis N = 24 = 16;
kui aga N = 216 ja r = 3, siis a3 = 216, millest
Selgitame, kuidas saab võrdusest ar = N arvude a ja N järgi leida astendajat r.
Olgu 2r = 32. Proovimise teel leiame, et r = 5, sest 25 = 32. Seda tulemust kirjutatakse sümboleis järgmiselt: r = log2 32 = 5. Sümbolit log2 32 loetakse logaritm alusel 2 arvust 32 või kahendlogaritm 32-st.
Üldiselt: kui ar = N, kus a > 0 ja a ≠ 1, siis r = loga N. Arvu r = loga N tähenduse annab seejuures definitsioon:
arvu N logaritmiks alusel a nimetatakse arvu r, millega alust a astendades saadakse arv N,
s.t
ehk
Järeldusi.
- Logaritmi saab leida vaid positiivsest arvust, s.t N > 0.
- Logaritm logaritmi alusest on üks, s.t loga a = 1.
- Logaritm ühest on null, s.t loga 1 = 0.
Arvu logaritmi mõistega seotud nimetused on järgmised:

Näide 2.
Näide 3.
Leiame logaritmitava N, kui
Arvu logaritmi definitsiooni kohaselt
Näide 4.
Kui
Kui logaritmi alus a = 10, siis lühiduse mõttes kirjutatakse log10 N asemel log N (mõnes raamatus lg N), mida loetakse kümnendlogaritm N-st. Kui aga logaritmi alus a = e, siis kirjutatakse loge N asemel ln N, mida loetakse naturaallogaritm N-st või loomulik logaritm N-st.
Näide 5.
Kui log N = –2, siis N = 10–2 = 0,01; kui ln N = 2, siis N = e2 ≈ 7,39.
Arvu N logaritme log N ja ln N leitakse taskuarvuti abil. Selleks on taskuarvutil klahvid lg või log ja ln. Arvutusskeemid log N ja ln N leidmiseks on järgmised:
N log ja N ln või log N = ja ln N =.
Näide 6.
Suuruse log 0,00708 arvutame skeemi 0,00708 log või log 0,00708 = järgi, tulemuseks saame, et log 0,00708 ≈ –2,149967, mis tähendab seost 10–2,149967 ≈ 0,00708.
Suuruse ln 2783 arvutame skeemi 2783 ln või ln 2783 = järgi, tulemuseks saame, et ln 2783 ≈ 7,931285, mis tähendab seost e7,931285 ≈ 2783.