Üle-eelmises peatükis (vaata siit) õppisid, et maailma ajaloos on viis suurt ajastut: muinasaeg, vanaaeg, keskaeg, uusaeg ja lähiaeg. Said ka teada, et vanaaja alguseks peetakse aega, kui sumerid asusid oma linnriikides toimuvat üles kirjutama.
Eesti aladel oma kõrgkultuuri ehk tsivilisatsiooni ei tekkinud ning siin kestis muinasaeg lausa nii kaua, et meil jäi vanaaeg üldse vahele. Seetõttu on Eesti ajaloo peamised ajastud muinasaeg, keskaeg, uusaeg ja lähiaeg.
Aga see pole veel kõik! Suurte ajajärkude sees on omakorda väiksemad ajajärgud. Näiteks sinu kooliskäimise ajastus on esimese, teise, kolmanda ja neljanda klassi ajastu, mis on nüüdseks lõppenud.
Samamoodi on näiteks meie kõige vanem ehk muinasaeg jagatud mitmeks suureks perioodiks. Muinasaja sisse mahuvad kiviaeg, pronksiaeg ja rauaaeg.
ABISTAVAD SÕNASELETUSED
Tutulus[mõiste: Tutulus – pronksist ehteketas, mis kinnitati kaunistuseks riiete, vöö või ka ratsavarustuse külge.] – pronksist ehteketas, mis kinnitati kaunistuseks riiete, vöö või ka ratsavarustuse külge.
Arheoloog – teadlane, kes uurib minevikku esemete ja ehitiste jäänuste kaudu.
Miks neid nii nimetatakse? Väga lihtne! Tuhandeid aastaid tagasi elanud inimeste elu kohta saame infot arheoloogidelt[mõiste: Arheoloog – teadlane, kes uurib minevikku esemete ja ehitiste jäänuste kaudu.], kes kaevavad iidseid esemeid ja ehitisi kiht kihi haaval maa seest välja. Just nende väljakaevatud esemete materjali järgi ongi ajastud nime saanud. Kui leitud tööriistad on tehtud peamiselt kivist, siis on tegemist kiviajaga. Kui tööriistad ja relvad on pronksist, siis jäävad need pronksiaega. Kui esemete hulgas on juba rauast tehtud tööriistu, siis on tegemist rauaaegse leiukohaga.
Arheoloogid veedavad väga palju aega väljakaevamistel vabas õhus. Nad kasutavad väikeseid kühvleid, lusikaid, pintsleid ja orgikesi, et vanast ajast maapõue jäänud asju ettevaatlikult kätte saada. Asjade leidmine on aga ainult üks osa nende tööst. Teine osa on hästi täpselt üles märkida, kuidas need asjad asetsesid ning mis järjekorras need leiti. Nende abil pakuvad arheoloogid välja teooriaid selle kohta, kuidas vanasti võis elu õigupoolest käia.
Vanadest haudadest otsivad arheoloogid vastust ka küsimusele, kuidas inimesed toona mõtlesid. Kui luukerel on kroon peas või palju ehteid ümber, siis võib arvata, et teda peeti eluajal üsna tähtsaks tegelaseks. Mõned leiud on aga salapärasemad. Näiteks Võrus asuva Tamula järve lähedalt leitud lapsele oli hauda kaasa pandud sookure tiivaluud. Miks küll nii? Ehk arvati, et need aitavad tema hingekesel lihtsamini surnute maale rännata.
Nimelt tundusid rändlinnud paljudele rahvastele müstilised, kuna nad olid nende kodukohas vaid osa aastast. Kus nad siis muul ajal on? Vanasti arvati, et kui neid inimeste juures näha pole, ju nad on teispoolsuses ehk surnute maal. Tänapäeval teame, et Eestis suvitavad linnud lendavad sügisel soojematesse paikadesse, näiteks Aafrikasse. See on neile sama kallis kodu kui Eestimaa.
MÕTLEME KOOS
- Meenuta loetu põhjal, kuidas kulgesid Eesti ajastud minevikust olevikku. Nimeta need õiges järjekorras.
- Meenuta, mida õppisid maailma ajastute kohta üle-eelmisest peatükist (vaata siit) ja võrdle neid Eesti ajastutega. Mis on erinev?
- Kes on arheoloog ja millega ta tegeleb?
- Kui meie elust on juba tuhandeid aastaid mööda läinud ja tuleviku arheoloogid tuleksid meie küla või linna välja kaevama, siis mis oleks juba ära kõdunenud ja mis endiselt alles?
- Mis materjali järgi võiks meie ajastule nime panna?
- Mõnikord leiavad arheoloogid ka maa sisse peidetud aardeid, näiteks münte või vääriskive. Arutlege, miks minevikus elanud inimesed oma väärtuslikke esemeid maa sisse peitsid.
