Kordamine

Lühikokkuvõte

Loe tekst ette

Keemilisi protsesse ja nende saadusi on inimkond kasutanud aegade algusest, ent keemia kui teadus tänapäeva mõistes sai hoo sisse uusajal. Enamik avastusi ja leiutisi on tehtud põhjaliku teadustöö käigus. Keemias lähtutakse loodusteaduslikust meetodist, see on uurimismeetod, mis põhineb vaatlusel ja katsega kontrollimisel. Loodusteaduslik meetod koosneb kindla järjekorraga etappidest. Uurimismeetodi rakendamise aluseks on vaatlustest esile kerkinud probleem, mille põhjal püstitatakse hüpotees. Hüpoteesi paikapidavust kontrollitakse katsetega. Saadud andmed analüüsitakse ning tulemuste põhjal tehakse järeldused. Lõpuks avaldatakse tulemused, kus kirjeldatakse üksikasjalikult iga etappi.

Loodusteadusliku meetodi etapid

Laboris katseid tehes tuleb kaitsta oma tervist. Selleks on vaja teada ainete ehk kemikaalide omadusi ja ohtlikkust, kindlasti järgida kõiki ohutusnõudeid, kasutada kaitsevahendeid, ning kui vaja, ka esmaabivarustust.

Laboris katseid tehes peab end kaitsma: kandma prille, laborikitlit ja kummikindaid

Kemikaalide ohtlikkusest informeerivad hoiatusmärgid

Keemia on loodusteadus, mis uurib aineid ja nende muutumist uuteks aineteks. Aine on ühesuguste aineosakeste kogum, millel eristatakse füüsikalisi ja keemilisi omadusi. Aine füüsikalised omadused on sellised, mida saab kirjeldada ja mõõta, ilma et aine muutuks teiseks aineks. Sellised on näiteks aine olek, keemis- ja sulamistemperatuur, tihedus, kõvadus, elektri- ja soojusjuhtivus ning värvus. Aine keemilisi omadusi, näiteks süttivust, toksilisust, keemilist stabiilsust, saab iseloomustada keemiliste reaktsioonide kaudu.

Füüsikalised omadused on sellised, mida saab kirjeldada ja mõõta, ilma et aine muutuks teiseks aineks. Füüsikaline omadus on näiteks aine keemistemperatuur

Aine olek ehk agregaatolek on aine füüsikaline omadus ning aine üleminek ühest olekust teise füüsikaline muundumine

Tihedus on aine füüsikaline omadus, mis näitab aine massi ruumalaühiku kohta. Tiheduse tähis on ρ (loe: roo) ja põhiühikuks kg/m³. Tiheduse leidmiseks kasutatakse valemit

ρ = \frac{m}{V}

. Näiteks vase tihedus on 8,96 g/cm³

Ainete keemilised omadused on sellised, mida saab kirjeldada keemilise reaktsiooni kaudu, st aine peab muunduma teis(t)eks aine(te)ks. Keemiline omadus on näiteks ainete keemiline stabiilsus

Keemiline reaktsioon on protsess, mille käigus ained muutuvad teisteks aineteks. Reageerivaid aineid ehk lähteaineid ja tekkivaid aineid ehk saadusi ning nende koguseid kirjeldab reaktsioonivõrrand. Oluline on tähele panna, et kui aine ei lagune, vaid läheb ühest olekust teise või muudab kuju, siis nimetatakse seda füüsikaliseks muundumiseks.

Reaktsioonivõrrandis kirjutatakse lähteained vaskule poole, saadused paremale ning reaktsiooni tingimused noole peale

Reaktsioonivõrrandis näitab elemendi sümboli ees olev kordaja, mitu aineosakest reaktisoonis osaleb. Vastava keemilise elemendi aatomite arvu aines näitab indeks

$Lähteaine \to Saadused$

$osoon \overset{UV - kiirgus}{\to} hapnik + hapniku aatom$

$O_{3} (g) \overset{UV - kiirgus}{\to} O_{2} (g) + O (g)$

Seotud sisu

Mõisted

Loe tekst ette

Loodusteaduslik meetod on vaatlusel ja katsega kontrollimisel põhinev uurimismeetod.

Loodusteadusliku meetodi etapid on 1) vaatlus, 2) probleemi sõnastamine, 3) hüpoteeside püstitamine, 4) katse planeerimine, 5) katse tegemine, 6) andmete analüüs, 7) järelduste tegemine ja 8) tulemuste avaldamine.

Probleem on uurimisülesanne, lahendust nõudev küsimus.

Hüpotees on teaduslik oletus.

Keemia on loodusteadus, mis uurib aineid ja nende muutumist uuteks aineteks.

Aine on ühesuguste aineosakeste kogum.

Kemikaal on teatud puhtusega aine või ainete segu, mida kasutatakse laboris või tööstuses.

Aine olek võib olla tahke, vedel või gaasiline.

Sulamistemperatuur on temperatuur, mille juures aine sulab või tahkub.

Keemistemperatuur on temperatuur, mille juures aine keeb (aurustub ka vedelikusiseselt) ja millest madalamal saab aine kondenseeruda.

Kõvadus on tahke aine omadus vastu panna kriimustamisele.

Tugevus on aine omadus vastu panna kuju muutmisele ja purunemisele.

Tihedus näitab aine massi ruumalaühiku kohta. Tiheduse tähis on ρ (roo) ja põhiühik 1 kg/m³.

Elektrijuhtivus on aine omadus juhtida elektrit.

Soojusjuhtivus on aine omadus kanda üle soojusenergiat soojemalt kehalt jahedamale aineosakeste põrkumise tõttu.

Süttivus, toksilisus ja keemiline stabiilsus on aine keemilised omadused.

Füüsikalise muundumise käigus läheb aine ühest olekust teise või muudab kuju, aine jääb samaks.

Keemiline reaktsioon on protsess, mille käigus ained muutuvad teisteks aineteks.

Reaktsioonivõrrand näitab keemilises reaktsioonis osalevaid aineid, nende koostist ja aineosakeste arvu.

Lähteained on reageerivad ained, millest tekivad reaktsiooni käigus uued ained.

Saadused on keemilises reaktsioonis lähteainete muundumisel tekkinud ained.

Indeks näitab elemendi aatomite arvu aineosakeses.

Kordaja näitab, mitu aineosakest reaktsioonis osaleb.

Seotud sisu

Teadmiste kontroll

Tihedus näitab, .

Tiheduse tähis on ja põhiühik .

Tuleohtlik
Ohtlik keskkonnale
Nahka ärritav
Ohtlik tervisele

Niiskus- ja mustuskaitsevahend jalanõudele

Polüuretaanvaht (püstolvaht)

Hoolikas ollakse vaid siis, kui töötatakse ohtlike ainetega.
Ohutuid aineid maitstakse nende tuvastamiseks.
Laboris ei sööda ega jooda.
Kui vaja, kasutatakse õpetaja loal lahtist leeki.
Katseid tehakse kiirustades.
Kergesti lenduvate ja mürgiste ainetega töötatakse tõmbekapis.
Töölaud hoitakse puhas ja korras.
Kui õpetaja räägib, siis tehakse töös paus ja kuulatakse.
Enne katset pannakse kinni lahtised juuksed, selga kittel, prillid ette ning kindad kätte.
Kõik ohtlikud ained kallatakse pärast töö lõppu rohke veega loputades kraanikausist alla.

Reaktsioonivõrrandi kordaja näitab, mitu ...

elementi on vastavas aines.
vastavat aineosakest reageerib ära või tekib reaktsioonis.
vastavat elementi osaleb või tekib reaktsioonis.

Indeks näitab, mitu ...

elementi reaktsioonis osaleb.
vastavat aineosakest reaktsioonis osaleb.
vastava elemendi aatomit on aineosakeses.

sulamistemperatuur
toksilisus
soojusjuhtivus
elektrijuhtivus
tugevus
happelisus
süttivus
kõvadus
stabiilsus
tihedus

Vee keetmine –

Muna praadimine –

Liha pruunistumine –

Või sulatamine –

Jääkuubikute tegemine –

Juustu hallitamine –


ρ = g/cm³	V = cm³

ρ = g/cm³	m = g

Vahendid ja seadmed, mida tuleb kasutada õnnetuse korral laboris.

Seotud sisu

Kordamisküsimused

Loe tekst ette

Nimeta loodusteadusliku uurimismeetodi etapid. Põhjenda iga etapi olulisust.
Sõnasta hüpotees(id), kui otsitakse vastust küsimusele, miks ei saa küttekehasid (nt radiaatorit) valmistada plastist.
Planeeri katse, kui otsitakse vastust küsimusele, miks muutuvad õunaviilud õhu käes tumedaks, ja hüpotees on sõnastatud nii: „Õhuhapiku toimel leiab aset keemiline reaktsioon, mille tõttu muutuvad õunaviilud tumedaks.“
Mida uurib keemia?
Miks on vaja aineid uurida?
Arutle, kuidas kasutavad keemiateadmisi autoinsener, keskkonnakaitsja, veterinaar, juuksur, restauraator.
Miks peab keemialaboris töötades järgima ohutusnõudeid?
Mis võib juhtuda, kui tööd tehes ei järgi tööjuhiseid?
Kirjelda, kuidas kasutada ohutult lahtist leeki.
Miks ei tohi ohtlikke aineid lihtsalt kraanikausist alla valada või minema visata?
Nimeta kaitsevahendeid, mida tuleb laboris töötades kasutada.
Milliseid ohumärgiga tähistatud tooteid võid kodust leida?
Seleta, mille poolest aine füüsikalised ja keemilised omadused erinevad.

Võrdle aineosakestevaheliste sidemete tugevust tahkes, vedelas ja gaasilises aines.
Mis toimub aineosakestega, kui aine sulab?
Mida näitab aine tihedus? Kuidas aine tihedust leida?
Arvuta metalli tihedus, kui selle mass on 44,5 g ja ruumala 5 cm³. Mis metalliga võiks tegemist olla?
Jää tihedus on 0,92 kg/dm³. Teisenda see ühikutesse g/cm³ ja kg/m³.
Kui suur on 1 liitri (dm³) bensiini mass? Bensiini keskmine tihendus on 0,71 g/cm³.
Nimeta mõni tugev materjal, mida kasutatakse igapäevaelus.
Millised ained ei juhi hästi elektrit? Too näiteid, kus neid kasutatakse.
Kirjelda vee füüsikalisi omadusi.
Milliseid toksilisi aineid tead?
Millised muundumised on füüsikalised? Mille poolest need erinevad keemilistest muundumistest?
Mille järgi võib aru saada, et toimub keemiline reaktsioon?
Mida nimetatakse lähteaineks, mida saaduseks?
Miks ei erine keemilises reaktsioonis lähteainete aatomite arv saaduste aatomite arvust?