Tõenäosus
Olgu objekti A valimiseks a erinevat võimalust ja B valimiseks b erinevat võimalust.
Liitmislause
Kui valida tuleb A VÕI B, siis on erinevate valikuvõimaluste arv
a + b.
Korrutamislause
Kui valida tuleb A JA B, siis on erinevate valikuvõimaluste arv
a ⋅ b.
Arvu faktoriaal
Naturaalarvu k faktoriaal k! on kõigi naturaalarvude korrutis ühest kuni arvuni k ehk:
k! = k ⋅ (k − 1) ⋅ … ⋅ 3 ⋅ 2 ⋅ 1
Näiteks, arvu 5 faktoriaal on
5! = 5 ⋅ 4 ⋅ 3 ⋅ 2 ⋅ 1 = 120.
Nulli ja ühe faktoriaalid on eraldi defineeritud:
0! = 1! = 1
Permutatsioonid
k erineva elemendi permutatsioonid on nende elementide kõik võimalikud erinevad järjestused. Selliste permutatsioonide arvu Pk saab leida faktoriaali abil:
Pk = k!
Variatsioonide arv
n-elemendilise hulga k-elemendiliste (k ≤ n) osahulkade elementide erinevaid järjestusi nimetatakse variatsioonideks n elemendist k kaupa.
Variatsioonide arvu saab arvutada valemiga
n ⋅ (n – 1) ⋅ ... ⋅ (n – k + 1) =
- variatsioonide arv n elemendist k kaupa
- n vaadeldava hulga suurus
- k vaadeldava osahulga suurus
Kombinatsioonide arv
n-elemendilise hulga k-elemendilisi (k ≤ n) osahulki nimetatakse kombinatsioonideks n elemendist k kaupa. Erinevate kombinatsioonide arvu saab arvutada valemiga
- kombinatsioonide arv n elemendist k kaupa
- n vaadeldava hulga suurus
- k vaadeldava osahulga suurus
Tihti tähistatakse kombinatsioonide arvu ka
Geomeetriline tõenäosus
Kui ruumi piirkonna D tabamine on kindel nii, et kõik alampiirkonnad on võrdvõimalikud, siis tõenäosus, et tabatakse alampiirkonda A on:
kus SA ja SD tähistavad vastavalt piirkondade A ja D mõõdet (nt pikkus, pindala, ruumala).
Statistika
Variatsioonirida
Variatsioonireaks nimetatakse kasvavalt või kahanevalt järjestatud tunnuse väärtuste rida.
Näiteks kümne õpilase testi tulemused variatsioonireana:
3, 3, 4, 4, 5, 8, 8, 10, 10, 10
Mediaan
Mediaan on arv, millest suuremaid ja väiksemaid väärtusi on variatsioonireas sama palju.
Näiteks on antud kümne õpilase testi tulemused punktides koos väärtuse järjekorranumbriga:
31, 32, 43, 44, 55, 86, 87, 108, 109, 1010
Mediaan peab asuma viienda ja kuuenda pikkuse vahel ja on seega nende aritmeetiline keskmine:
Mood
Mood Mo on tunnuse väärtus, mis esineb kõige sagedamini.
Näiteks on antud kümne õpilase testi tulemused punktides: Mo = 10.
Kui ühel tunnusel on kaks väärtust, mida esineb võrdselt kõige rohkem, siis on tegemist bimodaalse tunnusega. Kui moode on üle kahe, siis öeldakse, et mood puudub.
Keskväärtus
Tunnuse keskväärtuseks on tunnuste väärtuste aritmeetiline keskmine.
Näiteks testi tulemuste keskväärtus on
Hajuvusmõõdud
Minimaalne ja maksimaalne element
Minimaalne ja maksimaalne element on tunnuse väärtuste hulgas vastavalt vähim ja suurim väärtus.
- xmin = 3
- xmax = 10
Variatsioonirea ulatus
Maksimaalse ja minimaalse elemendi vahet nimetatakse variatsioonirea ulatuseks.
xmax – xmin
Kümne testi tulemuste variatsioonirea ulatus on 10 – 3 = 7.
Hälve
Variatsioonireas oleva arvu ja keskväärtuse vahet nimetatakse selle arvu hälbeks d.
Kõikide hälvete absoluutväärtuste aritmeetilist keskmist nimetatakse keskmiseks hälbeks.
Kümne testi tulemuste variatsioonirea kolmanda elemendi hälve on:
- x3 = 4
- = 6,5
- d3 = 4 – 6,5 = –2,5
Dispersioon
Hälvete ruutude keskväärtust nimetatakse dispersiooniks σ2.
Standardhälve
Ruurjuurt dispersioonist nimetatakse standardhälbeks.
Kui valimis on alla saja objekti, siis soovitatakse jagada mitte kõikide objektide arvuga n, vaid sellest ühe võrra väiksema arvuga n − 1.
Tabel
x | d | d2 | |
3 | –3,5 | 3,5 | 12,25 |
3 | –3,5 | 3,5 | 12,25 |
4 | –2,5 | 2,5 | 6,25 |
4 | –2,5 | 2,5 | 6,25 |
5 | –1,5 | 1,5 | 2,25 |
8 | 1,5 | 1,5 | 2,25 |
8 | 1,5 | 1,5 | 2,25 |
10 | 3,5 | 3,5 | 12,25 |
10 | 3,5 | 3,5 | 12,25 |
10 | 3,5 | 3,5 | 12,25 |
- Me = 6,5
- Mo = 10
- xmin = 3
- xmax = 10
- variatsioonirea ulatus = 7
- = 6,5
- = 2,7
- σ2 ≈ 8,1
- σ ≈ 3