Harjutus­ülesanded. Jadad

Ülesanne 1

  1. Leia vähim ja suurim kahekohaline arv, mis seitsmega jagamisel annavad jäägi 2.
  2. Leia kõikide selliste kahekohaliste arvude summa.
Vihje
Jada summa leidmiseks teeme kindlaks, mitu arvu jadas on. Selleks kasutame jada üldliikme valemit.
Vastused
  1. Vähim arv on .
    Suurim arv on .
  2. Summa on .
Lahendus
  1. Vähim arv on 16 ja suurim 93. Sellised arvud moodustavad aritmeetilise jada, mille vahe
    d = 7, esimene liige
    a1 = 16 ja viimane liige
    an = 93.
  2. Jada summa leidmiseks teeme kindlaks, mitu arvu jadas on. Selleks kasutame jada üldliikme valemit
    an = a1 + (n –​ 1)d.
    Lahendame võrrandi:
    93 = 16 + (n​​ –​ 1) ⋅ 7
    93 = 16 + 7n​​ –​ 7
    n = 12
    ​Jada kaheteistkümne liikme summa:
    S=\frac{16+93}{2}\cdot12=654

Ülesanne 2

Ekstreemsportlased hüppavad välja lennukist ja sööstavad maa poole. Nad langevad esimese kolme sekundiga sama palju kui viiendal sekundil – 45 meetrit. Iga sekundiga läbivad nad õhus kindla arvu meetreid rohkem kui eelmisel sekundil.

  1. Volli avab langevarju kolmeteistkümne sekundi pärast. Mitu meetrit on ta selleks ajaks õhus läbinud?
    • a1 
    • d
Vihje
Tegemist on aritmeetilise jadaga, mille kolme esimese liikme summa ja viies liige on 45. Jada üldliikme valemit kasutades koosta võrrandisüsteem, et leida jada esimene liige ja vahe.
Mingi aja jooksul (siin kolmteist sekundit) läbitud tee on jada liikmete summa.
  1. Villu avab langevarju alles siis, kui on läbinud õhus 2205 meetrit. Mitmendal sekundil ta seda tegi?
Vihje
Siin tuleb leida jada liikmete arv n, kui jada summa on antud.
Avalda jada viimane liige ja asenda summa valemisse.
Vastused
  1. Volli läbis 13 sekundiga  meetrit.
  2. Villu avas langevarju . sekundil.
Lahendus

1. Volli alamülesanne

  1. Tegemist on aritmeetilise jadaga, mille kolme esimese liikme summa ja viies liige on 45. Jada üldliikme valemit kasutades saame võrrandisüsteemi:
    a 1 + a 2 + a 3 = 45 a 5 = 45 a 1 + a 1 + d + a 1 + 2 d = 45 a 1 + 4 d = 45
  2. Lahendame võrrandisüsteemi, et leida jada esimene liige a1 ja jada vahe d.
    3 a 1 + 3 d = 45   a 1 + d = 15 a 1 + 4 d = 45       a 1 = 45 - 4 d
    45 – 4d + d = 15
    d = 10
    a1 = 45 – 4 ⋅ 10 = 5​​
  3. Mingi aja jooksul (siin kolmteist sekundit) läbitud tee on jada liikmete summa.
    a13 = 5 + 12 ⋅​ 10 = 125
    S_{13}=\frac{5+125}{2}\cdot13=845 (meetrit)

2. Villu alamülesanne

  1. Siin tuleb leida jada liikmete arv n, kui jada summa on antud. Avaldame jada viimase liikme ja asendame summa valemisse:
    an = 5 + (n​ – 1) ⋅​ 10 = 10n – 5
    \frac{5+10n-5}{2}\cdot n=2205
    5n2 = 2205
    n2 = 441
    ​​​n1 = –21
    n2 = 21
  2. Negatiivne vastus ei sobi ülesande tingimustega, seega avas Volli langevarju alles 21. sekundil.

Ülesanne 3

Müügile tuli uus nutitelefon, mida esimesel nädala müüdi 300 tükki. Seejärel huvi toote vastu langes ning iga järgmise nädalaga müüdi telefone 30% vähem kui eelneval nädalal.

  1. Mitu telefoni müüdi kokku kuue nädalaga?
    • a1
    • q
    • n
  2. Mitme nädalaga müüdi läbi kogu partii, 993 nutitelefoni?

Vastused

  1. Kuue nädalaga müüdi  telefoni.
  2. Kogu partii müüdi  nädalaga.
Lahendus
  1. Kuna igal järgmisel nädalal müüdi telefone 30% vähem kui eelneval, siis on ülesandes tegu geomeetrilise jadaga, kus q = 0,7 ja a1 = 300. 
    ​Kuue nädalaga müüdud nutitelefonide arvu leiame geomeetrilise jada summa valemiga
    S_n=\frac{a_1\left(q^n-1\right)}{q-1}.S=\frac{300\left(0,7^6-1\right)}{0,7-1}=882,351\approx882 (telefoni)
  2. Nädalate arvu leiame summa valemi järgi, aga nüüd otsime astendajat n.
    \frac{300\left(0,7^n-1\right)}{0,7-1}=993
    ​Lahendame võrrandi:
    300(0,7n – 1) = –297,9
    0,7^n-1=-\frac{297,9}{300}
    0,7^n=-\frac{297,9}{300}+1
    0,7n = 0,007
    n=\frac{\log\left(0,007\right)}{\log\left(0,7\right)}
    ​​​​​n ≈ 14 (nädalat)

Ülesanne 4

Ruutude pindalad moodustavad kahaneva geomeetrilise jada. Kolmanda ja neljanda ruudu pindalade summa on 11,25 ja teise ning kolmanda liikme vahe 27.

  1. Leia esimese ruudu pindala.
  2. Arvuta selle jada summa.
Vihje
Pindalad on geomeetrilise jada liikmed. Avalda need liikmed. Koosta võrrandisüsteem, et leida jada esimene liige ja jada tegur.
  1. Esimese ruudu pindala on  ruutühikut.
  2. Selle jada summa on .
Lahendus
    1. Kuna pindalad on geomeetrilise jada liikmed, siis
      • a2 = a1q,
      • a3 = a1q2, 
      • a4 = a1q3.
    2. Ülesande andmete järgi saame võrrandisüsteemi:
      a 1 q 2 + a 1 q 3 = 11,25 a 1 q - a 1 q 2 = 27
      Lahenda süsteem, et leida jada esimene liige a1 ja tegur q.​
    3. ​​Tegurdame võrrandi vasakud pooled ja kasutame jagamisvõtet:
      a 1 q 2 1 + q = 11,25 a 1 q 1 - q = 27
      a 1 q 2 1 + q a 1 q 1 - q = 11,25 27             q 1 + q 1 - q = 5 12
      ​Leia q.​​​
    4. q_1=-\frac{5}{3},\ q_2=\frac{1}{4}.
      ​Esimene lahend ei sobi ülesande tingimustega. Järelikult on jada tegur q=\frac{1}{4}.
    5. Leiame selle abil esimese liikme, näiteks süsteemi teisest võrrandist:
      a_1\cdot\frac{1}{4}-a_1\cdot\frac{1}{16}=27
      4a1 – a1 = 432
      ​​​​3a1 = 432
      a1 = 144
  1. Kuna tegemist on hääbuva jadaga, siis kõikide liikmete summa arvutatakse valemiga
    S=\frac{a_1}{1-q}.
    S=\frac{144}{1-\frac{1}{4}}=\frac{144}{\frac{3}{4}}=192​​

Riigieksami ülesandeid

Kulumise tõttu kaotab auto igal aastal 15% oma väärtusest. Neli aastat pärast ostmist on auto väärtus 26100 eurot.

  1. Arvutage auto ostuhind.
  2. Mitme euro võrra väheneb auto väärtus esimese aasta lõpuks?
Vastused
  1. Auto ostuhind oli  eurot.
  2. Auto väärtus väheneb esimese aasta lõpuks  euro võrra.

Väikeettevõtjaga sõlmiti kokkulepe vähemalt 160 toote valmistamiseks ning fikseeriti ühe valmistatud toote eest makstav algne hind. Lisaks lepiti kokku tasustamis­viis juhuks, kui ettevõtjal õnnestub sama aja jooksul valmistada rohkem tooteid. Sellisel juhul makstakse talle 161. toote eest 8 eurot ja 50 senti ning seejärel iga järgmise toote eest 50 senti rohkem kui eelmise eest. Valmistades 180 toodet, teeniks ettevõtja 1385 eurot.

  1. Leidke ühe toote algne hind.
  2. Kui palju makstakse ettevõtjale toodangu eest kokku juhul, kui viimase toote hind on 4 korda algsest hinnast suurem?
    • Toodete arv on 160 + n, kus n.
Vastused
  1. Ühe toote esialgne hind oli  eurot.
  2. Sel juhul makstakse ettevõtjale  eurot.

1. aprilli seisuga esitleti uut arvutimängu ja juba esimesel päeval laaditi mängu arvukalt alla. Alates 2. aprillist kasvas mängu allalaadimiste arv eelmise päevaga võrreldes ühe ja sama arvu võrra. On teada, et 10. aprillil oli allalaadimisi 2 korda rohkem kui 4. aprillil ja esimese 15 päevaga oli uue mängu allalaadimiskordi kokku 1800.

  1. Mitmel korral laaditi mäng alla esitluspäeval?
  2. Analüüs näitas, et esimese kahe kuu jooksul oli kolm järjestikust päeva, mille jooksul laaditi mängu alla kokku 1800 korda. Mis kuupäevadel see nii oli?
Vastused
  1. Tegemist on jadaga.
    Esitluspäeval laaditi mängu alla  korral.
  2. Need päevad olid  ja 

On antud aritmeetiline jada 7; 11; ...; 335. Arvutage selle jada kõikide liikmete summa.

  • d
  • n
Vastus

Selle jada kõikide liikmete summa on .

Bussifirma kasutab piletimüügi­süsteemi, kus iga viie pileti müümise järel tõuseb bussipileti hind ühe euro võrra. Õhtul väljuvale bussile on müüdud 25 piletit ja nende piletite müügist kokku on saadud 155 eurot. Kui palju maksis kõige odavam sellele bussile müüdud pilet?

Vastus

Kõige odavam pilet maksis  eurot.

Uus aiatraktor maksab 30 000 eurot. Selle traktori hind väheneb iga aastaga ühe ja sama protsendi võrra ning kahe aasta pärast maksab aiatraktor 26 508 eurot.

  1. Mitme protsendi võrra väheneb igal aastal aiatraktori hind?
  2. Mis on selle aiatraktori hind 5 aasta pärast? Vastus ümardage täpsusega 10 eurot.
  3. Mis aasta lõpuks on aiatraktori hind vähemalt poole väiksem alghinnast?
Vastused
  1. Aiatraktori hind väheneb igal aastal % võrra.
  2. Aiatraktor maksab viie aasta pärast ligikaudu  eurot.
  3. Aiatraktori hind on alghinnast vähemalt poole väiksem  aasta lõpuks.

Kaupluses on müügil 41 pärlist koosnev kaelakee, mille keskmine pärl on kõige suurem ja kõige kallim. Keskmisest pärlist kee kummagi otsa poole liikudes on iga järgmine pärl eelmisest ühe ja sama summa võrra odavam. Kõige kallim pärl maksab 55 eurot ja sellest ülejärgmised 52 eurot.

  1. Kui palju maksab üks kõige odavamatest pärlitest?
  2. Kui palju maksab see kaelakee, st kõik pärlid kokku?
  3. Ühel kaelakee pärlitest tekkis mõra ja selle pärli hind vähenes \frac{1}{5} võrra. Kaelakee hind vähenes seetõttu 6,5 euro võrra. Kui palju maksis see pärl enne mõra tekkimist?
Vastused
  1. Kõige odavam pärl maksab  eurot.
  2. Kaelakee maksab  eurot.
  3. Pärl maksis enne mõra tekkimist  eurot.

Kasvava aritmeetilise jada kolmanda ja seitsmenda liikme summa on 350 ning viienda ja neljanda liikme vahe on 35.

  1. Arvutage selle jada üheksas liige ja esimese üheksa liikme summa.
  2. Üks selle jada liige an moodustab täpselt 10% esimese n liikme summast. Mitmes jada liige on an?
Vastused
  1. Üheksas liige on .
    Üheksa liikme summa on .
  2. See on jada  liige.

Firma tegeles metsamarjade kokkuostu ja nende edasimüügiga.

  1. Kokkuostuperioodi esimesel nädalal ostis firma 1250 kg marju ja igal järgmisel nädalal 20% võrra rohkem kui eelmisel nädalal. Mitu kilogrammi marju ostis firma kokku nelja nädalaga?
  2. Kokkuostetud marjadest 6260 kg müüdi ära. Esimesel nädalal müüdi 941 kg marju, igal järgmisel nädalal aga eelmise nädalaga võrreldes ühe ja sama koguse võrra vähem. Mitme kilogrammi võrra vähenes marjade müük igal nädalal, kui kümne nädalaga müüdi ära kõik marjad?
Vastused
  1. Nelja nädalaga osteti kokku  kilogrammi marju.
  2. Iga nädalaga vähenes müük  kilogrammi võrra.

Perekond Mänd jälgis 2013. aasta 1. jaanuarist 2014. aasta 31. detsembrini, kui palju kulus neil toidu­kaupade ostmiseks. Selgus, et vaadeldud perioodil kulus perel igas kuus ühe ja sama summa võrra rohkem raha, kui eelmises kuus.

  1. 2013. aasta esimese kolme kuu jooksul kulus perel toidukaupade ostmiseks kokku 796,5 eurot ja 2014. aasta märtsis 285 eurot. Kui palju raha kulus perel toidu­kaupade ostmiseks 2014. aasta detsembris?
  2. Mitu eurot kulus perel vaadeldud perioodil toidukaupade ostmiseks keskmiselt ühes kuus?
  3. Mitme protsendi võrra oli 2014. aasta detsembri­kuu kulu suurem 2013. aasta jaanuari­kuu kulust?
Vastused
  1. 2014. aasta detsembris kulus perel toidukaupadele  eurot.
  2. Keskmiselt kulus ühes kuus  eurot.
  3. 2014. aasta detsembrikuu kulu oli 2013. aasta jaanuarikuu kulust suurem  protsendi võrra.
  1. Oksjonil müüdi maali alghinnaga 150 eurot. Nii esimene, kui ka iga järgmine hinna­pakkuja suurendas panust ühe ja sama summa võrra. On teada, et kümnes pakkumine oli 1400 eurot ja maali ostis kolme­kümnenda pakkumise teinud osaleja. Mis hinnaga osteti maal?
  2. Samal oksjonil müüdi antiikese, mille ostuhind oli 2500 eurot. Eksperdi hinnangul oli eseme tegelik väärtus vaid 1900 eurot. Eksperdi hinnangul tõuseb eseme väärtus 4% aastas. Mitu aastat peaks oksjoni toimumisest mööduma, et eseme tegelik väärtus ja ostuhind oleksid võrdsed?
Vastused
  1. Maal osteti  euroga.
  2. Selle antiikeseme väärtus saab võrdseks ostuhinnaga  aastat pärast oksjonit.