Ülesanne 1
On antud funktsioon f (x) = x3 + 3x2 – 4x.
- Leia funktsiooni nullkohad.
- Leia funktsiooni positiivsuspiirkond.
- Leia funktsiooni negatiivsuspiirkond.
- Leia funktsiooni f (x) = x3 + 3x2 – 4x tuletis.
- Arvuta funktsiooni f (x) ekstreemumkohad kümnendiku täpsusega.
- Leia funktsiooni kasvamisvahemikud. Kasuta kirjutamisel tuletise nullkohtade ligikaudseid väärtusi.
- Leia funktsiooni f (x) = x3 + 3x2 – 4x teine tuletis.
- Määra teise tuletise abil leitud ekstreemumkohtade liik.
- Koosta funktsiooni f (x) = x3 + 3x2 – 4x graafikule puutuja võrrand kohal x0 = –2.
Vastused
(x1 < x2) - Puutuja võrrand
Lahendus
- Funktsiooni nullkohtadeks x0 nimetatakse funktsiooni graafiku ja x-telje lõikepunktide x-koordinaate. Selleks tuleb lahendada võrrand f (x0) = 0.
Nullkohad märgitakse loogeliste sulgude vahele ja eraldatakse semikooloniga. - Funktsiooni positiivsuspiirkonnaks nimetatakse selliste argumendi x väärtuste hulka, mille korral funktsiooni graafik asetseb ülalpool x-telge. Tuleb lahendada võrratus f (x) > 0.
- Funktsiooni negatiivsuspiirkonnaks nimetatakse selliste argumendi x väärtuste hulka, mille korral funktsiooni graafik asetseb allpool x-telge. Negatiivsuspiirkonna leidmiseks tuleb lahendada võrratus f (x) < 0.
- f ′(x) = (x3)′ + (3x2)′ – (4x)′ =
= 3x3–1 + 3 ⋅ 2x2–1 – 4 ⋅ x1–1
= 3x2 + 6x – 4 - Ekstreemumkohtade x1 ja x2 leidmiseks lahenda võrrand f ′(x) = 0.
3x2 + 6x – 4 = 0
x=\frac{-6\pm\sqrt{6^2-4\cdot3\cdot\left(-4\right)}}{2\cdot3}= =\frac{-6\pm\sqrt{84}}{6} x_1=\frac{-6-\sqrt{84}}{6}\approx-2,5
x_2=\frac{-6+\sqrt{84}}{6}\approx0,5 - Kasvamisvahemike leidmiseks lahenda võrratus f ′(x) > 0.
- Funktsiooni teine tuletis on tuletisest leitud tuletis.
f’′′(x) = (3x2 + 6x – 4)′
= 3 ⋅ 2x2–1 + 6 ⋅ x1–1 = 6x + 6 - Funktsiooni maksimumkohas on teise tuletise väärtus selles kohas negatiivne ja miinimumkohas on teise tuletise väärtus selles kohas positiivne.
f’′(–2,5) = 6 ⋅ (–2,5) + 6 =
= –9 < 0 ⇒ max
f’′(0,5) = 6 ⋅ 0,5 + 6 = 9 > 0 ⇒ min - Koosta funktsiooni f (x) = x3 + 3x2 – 4x graafikule puutuja võrrand kohal x0 = –2.
k = f ′(–2) =
= 3 · (–2)2 + 6 · (–2) – 4 = –4
y(–2) =
= (–2)3 + 3 · (–2)2 – 4 · (–2) = 12
y = –4(x – (–2)) + 12 = –4x + 4
Ülesanne 2
Antud on funktsioon
Leia funktsiooni ekstreemumkohad ja määra nende liik.
Vastused
Lahendus
- Funktsiooni ekstreemumkohtade leidmiseks tuleb leida tuletis. Ekstreemumkohad võivad olla tuletise nullkohtades.
g′(x) = x2 – 4x – 12
x2 – 4x – 12 = 0
x1 = –2
x2 = 6 - Seda, kumb on maksimum- ja kumb miinimumkoht, võid määrata teise tuletise abil.
g′′(x) = 2x – 4
g′′(–2) = 2 ⋅ (–2) – 4 = – 8 < 0
g′′(6) = 2 ⋅ 6 – 4 = 8 > 0
Järelikult on x1 = –2 maksimum- ja x2 = 6 miinimumkoht.
Ülesanne 3
Lahendus
- Kui asendada funktsiooni valemisse x = 3, siis saame määramatuse
\frac{0}{0}.
Seega pole piirväärtust nii võimalik leida. - Proovime funktsiooni avaldist teisendada ja selleks tegurdame lugeja.
Leiame nüüd piirväärtus
- Kui asendada funktsiooni valemisse x = 3, siis saame määramatuse
- Asendame argumendi lõpmatusega. ∞ – ∞ ja
\frac{∞}{∞} korral on tegemist määramatusega. Sellest vabanemiseks tuleb murru lugejas ja nimetajas sulu ette tuua muutuja x kõige kõrgem aste, mis on siin x4, ning murd taandada. - Murrud
\frac{5}{x^3} ja\frac{2}{x^2} lähenevad nullile, kui argument läheneb lõpmatusele.
- Asendame argumendi lõpmatusega. ∞ – ∞ ja